Maaomanikel on praegu õige aeg asuda jahimeestega läbirääkimistesse, leppida kokku ulukikahjude korvamine ja sõlmida maa jahindusliku kasutamise leping. Jahimeestel on kokkuleppeks kõrgendatud huvi, kuna liiga vähe lepinguid võib võtta jahipidamise võimaluse.
Aastal 2013 võeti Eestis vastu jahiseadus. Jahimeestele anti aega uue seadusega kohanemiseks, mistõttu pikendati automaatselt kümneks aastaks jahipiirkondade kasutusõiguse lubasid. Jahimeeste jaoks oli toona asi üsna lihtne, kuna loa pikendamiseks piisas, kui neil oli endal jahipiirkonnas vähemalt üks kinnisasi või oli sõlmitud kokkulepe jahipidamiseks vähemalt ühe jahipiirkonnas asuva maaomanikuga. Ülejäänud sadade maaomanikega ei pidanud jahipidaja toona tegelema.
Lihtsus oli aga petlik. Kümneaastane periood oli jahimeestele jäetud üleminekuajaks, mille jooksul pidid nad maaomanikega läbi rääkima ja sõlmima maa jahindusliku kasutamise lepingud. Kümnest aastast on järele jäänud vaid kaks, kuid massilist lepingute sõlmimist ei ole toimunud.
Jahiseaduse paragrahv 25 ütleb, et kinnisasjal jahipidamiseks tuleb omanikuga sõlmida leping. Kuid sama paragrahvi järgmine lõige ütleb, et kui maaomanik ei ole jahipidamist keelanud, tohib päikesetõusust päikeseloojanguni jahti pidada ka ilma lepinguta.
Metsaomanik ja Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann ütleb, et just see seadusepunkt ongi pannud aluse jahindusorganisatsioonide huvipuudusele otsida üles maaomanikud ja leppida nendega kokku jahipidamise tingimused ning ulukikahju ennetamine ja korvamine. Rallmanni ütlusel on jahindusorganisatsioonidel nüüd aeg jalad kõhu alt välja võtta ja alustada lepingute sõlmimist.
Lepinguid soovivatel maaomanikel on oma nõudmiste rahuldamise tagamiseks hea mõjutusvahend. Jahimehed peavad arvestama ohuga, et kui neil ei ole kahe aasta pärast ette näidata piisaval hulgal maaomanikega sõlmitud lepinguid, võivad nad piirkonnas jahipidamise õiguse loast ilma jääda.
Maaomanikel on lubade pikendamisel võtmeroll
31. mail 2023 lõppeb 318 jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Lubasid pikendab keskkonnaamet, kuid seekord saavad sõna sekka öelda ka maaomanikud. Nõusoleku loa pikendamiseks peab andma kohalik jahindusnõukogu, kuhu kuuluvad põllumeeste ja metsaomanike esindajad. Nõukogu otsus peab olema konsensuslik.
Keskkonnaamet jahimeeste ja maaomanike kokkulepetesse sekkuda ei kavatse. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on maaomanikega sõlmitud lepingute olemasolu puhtalt jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku omavaheline kokkulepe. See tähendab, et keskkonnaamet väljastab ja pikendab ka edaspidi jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid, kui on täidetud seadusega nõutud miinimum – loa taotlejal on jahipiirkonnas ette näidata leping vähemalt ühe maaomanikuga.
Metsaomanikud ja põllupidajad on aga teist meelt. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv ütleb, et nende ettepanek on jahindusnõukogudel nõuda loa pikendamisel taotlejalt vähemalt 50% + 1% eramaade pindala katmist lepingutega. „See sõnum on ka täna jahimehi aktiviseerinud lepingut sõlmima,“ teab ta kinnitada.
Sama meelt on ka põllumehed. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduse valdkonna juht Meelika Sander-Sõrmus ütleb, et loa pikendamiseks peaks taotleja sõlmitud lepingud maaomanike ja -kasutajatega katma 51% jahipiirkonna eramaade pindalast. „See distsiplineerib jahimehi pingutama, kuid arvestab samas ka maaomanike huvidega,“ lausub Sander-Sõrmus.
Jahimehed kinnitavad, et on lepingute sõlmimisest huvitatud
Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust möönab, et jahimehed ongi praegu huvitatud rohkematest lepingutest, et pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lubasid. Ta küll möönab, et vajalik hulk ulukeid reguleeritakse ära juba 30–40%-lise jahiterritooriumiga. Tema sõnul on ulukitel kindlad rajad ja kohad, mida jahimehed teavad. Sõltuvalt jahipiirkonnast on aga 30–40% alast ka selline, kus kunagi jahti ei peetagi – kas on halb ligipääsetavus, alad ei sobi ulukitele või on probleemid maaomanikega.
Puust on kindel, et suuri takistusi jahimeestel ja maaomanikel kokkuleppimiseks ei ole. Tema kinnitusel on maaomanike soovid jahimeeste seisukohast igati vastuvõetavad – põllumajandustootjad soovivad ulukikahju ennetamist ja samasugune soov on kõige levinum ka metsameeste hulgas.
Kuna maaomanikke on palju, siis on ka tavapärasest erinevaid soove. „Mõni keelab jahipidamise, mõni ei soovi kuskile allkirja anda, mõni soovib detailideni lepingut, kuni selleni, mis päeval ja millistel kellaaegadel võib jahti pidada ja millistele liikidele. Mõni tahab oma 20 hektaril ise põtra küttida, omamata ülevaadet meie jahinduse toimimisest,“ loetleb ta erisoove. Aga ta lisab, et ei ole mõtet üksteist süüdistada.
Kokkuleppele jõudmine ei pruugigi olla kerge ja tavaliselt tähendab kokkulepe ka kompromisse. „Kui selleks ei olda valmis, siis on raske kokku leppida,“ leiab ta ja kinnitab veelkord, et jahimeestel on huvi sõlmida maaomanikega kokkulepped. „Jahipidamine on peale kõige muu ka kvaliteetaeg ja seda ei soovi keegi kulutada kemplemisele või jagelemisele kuskil põllunurgas. Kokkulepe on alati parem,“ leiab Puust.
Praegu käivadki keskkonnaministri juhtimisel kohtumised, et mõista kõikide poolte soove ja vajadusi. Sander-Sõrmus ütleb, et põllumajandus-kaubanduskoda on kohtunud ka talupidajate keskliiduga ja leidnud, et nende huvi on jahimeestega sõlmitavate kokkulepete abil ulukikahjude ennetamine ja oma saagi kaitsmine.
Maaomanikud jõuavad oma soovides selgusele
Anti Rallmann kinnitab, et ka metsaomanike peamine ootus on ulukikahjude ärahoidmine. Ta loodab, et lepingute abil on võimalik viia maaomanikud ja jahimehed otsesuhtlusesse, mis annab kohalikul tasandil parema pildi poolte soovidest ja vajadustest.
Kui jahindusorganisatsioon koosneb kohalikest inimestest ja suhted maaomanikega on korras, ei tohiks lepingute sõlmimine olla probleem.
Jaanus Põldmaa on nii põllumees kui ka kohalik jahimees. Ta möönab, et lepinguid on vähe, sest jahimeeste huvi põllumaal jahti pidada on kindlasti väiksem kui metsas. Põllul on jaht enamasti seotud ulukikahjude ennetamisega.
„Need kahjud tekivad suuresti öösel ja siis on jahipidamine pimeduse tõttu väga keeruline. Kahjude ennetamine peaks aga olema põllumeeste ja jahimeeste vaheliste lepingute peamine eesmärk, sest kui kahju juba tekib, siis on see nii suures ulatuses, et jahimeeste vabaühendused ei suuda seda kindlasti kinni maksta,“ leiab ta.
Põllumeeste huvi ei ole jätta kohalike jahimeeste jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendamata. Jaanus Põldmaa ütlusel peaks kogukonnapõhine jahindus kindlasti säilima. „Loota, et uus jahipiirkonna rentnik kusagilt kaugemalt, näiteks Tallinnast, tuleb ulukikahjusid ennetama on liigne ootus ja seda kindlasti ei juhtu,“ on ta kindel.
Põldmaa ütleb, et suure hulga maaomanike ja jahimeeste vaheliste lepinguteni jõudmiseks peab tekkima mõlemapoolne huvi. „Me oleme sellele väga lähedal,“ kinnitab ta. „Põllumeestel on suur huvi lepingute sõlmimiseks ja kindlasti me hakkame seda huvi lähiaastatel ka intensiivselt üles näitama,“ lubab Põldmaa.
Rendimaad takistavad kokkuleppimist
Ilmselt tekiks jahimeestele juurde suur hulk kokkuleppeid maade jahinduslikuks kasutamiseks, kui suudetaks leida lahendus rendimaa probleemile.
Põllumajandusmaast 60% on renditud. Reeglina ei ole maarendilepingus antud rentnikule lepingulist jahikorralduse õigust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduse valdkonna juht Meelika Sander-Sõrmus ütleb, et maarendilepinguga kuulub saak rentnikule ja sellest lähtuvalt peaks rentnikul olema õigus ka oma saaki kaitsta.
Kahjude ennetamine lepingusse
„Põllumajandustootjate jaoks on oluline, et jahipiirkondade haldajate ja maa kasutajate vahel oleks sõlmitud kahjude ennetamise lepingud. Uurime praegu kehtivas õiguslikus raamistikus võimalusi nende lepingute sõlmimiseks,“ räägib Sander-Sõrmus.
Ametnik probleemi ei näe
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütleb, et tema probleemi ei näe. „Probleemi ei ole, kui rentnikule on vastav õigus lepinguga antud. See eeldab muidugi paljude lepingute ümbertegemist,“ möönab ta.
Põllumees ja jahimees ning talupidajate keskliidu liige Jaanus Põldmaa ei ole keskkonnaametnik Aimar Rakkoga nõus. Tema sõnul on kõikide rendilepingute (nii riigi kui ka era- ja juriidiliste isikute) ümbertegemine ehk siis jahikorraldusõiguse lisamine lepingutesse liiga suur ning seega aeganõudev töö.
Otsitakse lahendust
Jaanus Põldmaa ütlusel sooviks põllumees läheneda teemale sellest seisukohast, et rendipinnal kasvav kultuur kuulub rentnikule ehk põllumehele ja tal on õigus selle kasvatamiseks sõlmida teenuslepinguid ilma maaomaniku nõusolekuta. Need on näiteks lepingud maa harimiseks, taimekaitseks, vilja koristamiseks, aga ka ulukikahjude ennetamiseks. „Praegu otsimegi sellele lähenemisele juriidilist lahendust ja kui selle saame, siis liigume kohe teemaga edasi,“ mainib ta.
Jahimeeste leping RMK-ga – võtke eeskuju!
Jahimeestel on suurima metsamaa omaniku, Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), leping sõlmitud. Nii jahi- kui ka metsamehed peavad seda edulooks ja soovitavad teistel maaomanikel selle lepingu eeskujuks võtta.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv ütleb, et RMK eelis on suured kompaktsed alad. RMK sõnum oli, et kui lepingut ei ole, siis ei toimu ka jahti. „Jahiselts ei saa ilma RMK kasutuses olevate maadeta jahti pidada ja see oli oluline motivaator lepingu sõlmimiseks,“ selgitab Talijärv lepingu tagamaid. Ta ütleb, et RMK lepingutes on kirjeldatud ulukikahjustuste kompenseerimine ja soovitab sama mehhanismi kasutada ka teistel maaomanikel.
Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust kinnitab, et RMK jahimaadest on 100% lepingutega kaetud. Tema sõnul oli nii jahimeestel kui ka RMK-l huvi lepingu sõlmimiseks. Tingimused arutati läbi ja sõlmiti toimivad lepingud. Puust kinnitab, et jahimehed on nende lepingute alusel hüvitanud ka tekkinud kahjusid. Samas on jõutud lepinguid ka uuesti arutada ja tehtud on mõned muudatused. „Siit on õppida, et kui lepingu sõlmimiseks on valmis mõlemad pooled, siis see ka sõlmitakse,“ ütleb Puust.
Sama edukalt ei ole Puusti sõnul läinud teise suure maaomaniku, maa-ametiga, kes ei ole RMK-ga sarnast lepingut soovinud sõlmida. Puust möönab, et viimasel ajal on ka seal hakanud jää liikuma ja jätkuvalt riigi omanduses olevatel maadel on jahipidamiseks antud nõusolek või jahipidamine keelatud. Puust märgib, et ka viimaste asjus on maa-amet saatnud kirja, kus lubab leida lahenduse.
Hea teada
Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel on kasutamiseks näidislepingud. Sealhulgas on saadaval nii erametsaliidu soovitatud leping kui ka lihtne A4 nõusoleku blankett neile, kes ei soovi põhjalikku lepingut sõlmida, kuid täidetud blankett on piisav, et tõendada jahindusnõukogule maaomaniku antud jahipidamise luba.
