Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
Põllumehed peaksid kahjudest kindlasti teada andma, ainult nii saame rõhutada rändlindude põhjustatud põllukahjude probleemi tõsidust.
Tänavu kevadel kinnitas keskkonnaamet hanede ning laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille üks eesmärk on rändel olevate haneliste tekitatud põllukahjude vähendamine. Kavas on ühe meetmena ette nähtud haneliste kevadine letaalne heidutus. Sel kevadel lubaski keskkonnaamet letaalset heidutust piiratud ja kontrollitud tingimustes erilubade alusel viies maakonnas (Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaal ning Lääne-Virus ja Ida-Virus), ja mitte heidutusjahi uuringu raames, nagu kahel eelneval aastal.
Heidutusjaht peatati kohtuotsusega
Heidutusaeg oli lühike, kuna Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas kohtus keskkonnaameti 26. märtsil väljastatud korralduse. Selle tulemusena peatati alates 9. aprillist letaalne heidutus. See tähendas ühtlasi ka heidutuse lõppu selleks kevadeks, kuna heidutusjahi erilubade kehtivus lõppes 30. aprillil 2021 ning Eesti Ornitoloogiaühing ei soovinud jätkata tuvastusnõude menetlusega.
Sellise otsuse ajend oli keskkonnaameti kinnitus, et haneliste kevadist heidutusjahti ei lubata enne, kui olemasolevat teaduslikku teadmist on täiendatud. Keskkonnaametil on suvel plaanis analüüsida Euroopa riikide uuringuid. Kui need ei anna piisavat tulemust, siis tellida täiendav heidutusjahi uuring (sarnaseid uuringuid tegi aastail 2019 ja 2020 Rewild). Siinkohal on oluline selgitada, et kohtuvaidlus ei olnud heidutusjahi üldise lubatavuse teemal, vaid käis konkreetselt selleks aastaks keskkonnaameti antud kevadise heidutusjahi eriloa üle ja keskendus sellele, kas loa andmine oli piisavalt põhjendatud või ei. Tänaseks on kõnealune kohtuprotsess lõppenud.
Täpsed andmed aitavad otsuseid teha
Selleks, et rõhutada rändlindude poolt Eesti põllumajandusele tekitatud kahjude ulatust ja vajadust täiendavate heidutusmeetmete järele, näiteks nagu kevadine letaalne heidutus, on oluline, et kõik põllumehed annaksid keskkonnaametile kahjudest teada. Seeläbi saame keskkonnaametnikele ja poliitikutele anda veel selgema signaali, et linnukahjud on sedavõrd tõsine probleem, mida ei saa aastast aastasse ignoreerida. Samuti on probleemist mõjutatud suurem osa Eestimaast kui vaid viis maakonda.
Mõistame, et rändlindude põhjustatud kahjusid kompenseeritakse tootja kohta aastas vaid 3200 euro ulatuses. See on kogukahjuga võrreldes väga väike osa. Samuti mõistame, et taotluse esitamine kahjude kompenseerimiseks on põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja ressurssi nõudev. Kuid kahjude registreerimine on äärmiselt oluline, et näidata probleemi tegelikku mastaapi, kuna just registreeritud andmete põhjal tehakse järeldusi ja otsuseid.
Hea teada
Kuhu rändlinnukahjudest teatada?
- Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile: info@keskkonnaamet.ee.
- Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/loomakahjud.
- Vaata ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu kodulehte, kuhu on koondatud kogu põllumehele vajalik info.
Keskkonnaamet lubas 2021. aasta kevadel taliviljapõldude kahjustuste vältimiseks täiendava ennetusmeetmena teha haneliste letaalset heidutust Tartu-, Jõgeva-, Harju-, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna põllumeestel, kes esitasid vastavasisulise taotluse. Piirkonnad valiti lähtuvalt keskkonnaametis eelnevatel aastatel registreeritud kahjustuste ulatusest. Neis maakondades on keskkonnaameti andmetel viimasel kolmel aastal olnud kahjustused kõige suuremad.
Heidutusega hõlmatavad liigid olid 2021. aastal suur-laukhani ja valgepõsk-lagle. Tänavu ei lubatud rabahane küttimist, et vältida ohustatud taiga-rabahanede hukkumist. Samuti ei lubatud hallhane küttimist. Heidutusjahti oli lubatud pidada vaid külvatud kultuuriga põldudel. Kaitsealadel, söötis maadel, rohumaadel ja kesal heidutusjahti ei lubatud.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas keskkonnaameti 26. märtsil väljastatud letaalset heidutust lubava korralduse Tallinna Halduskohtus. Kohus peatas alates 9. aprillist letaalse heidutuse. Praeguseks on kohtuasi lõppenud.
Koda soovib tänada 15 põllumajandusettevõtte esindajaid, kes osalesid nn haneliste kohtuprotsessis ja panustasid kulude katmisse. Suur aitäh, Arikase OÜ, Crocus OÜ, Haage Agro, Hiiemägi OÜ, Hundioru OÜ, Kodukoila OÜ, Koplimäe Agro OÜ, Meelis Pohlak FIE, Rabaveere Farm OÜ, Ranna Farm, Rannu Seeme OÜ, Sigwar OÜ, Valdereks OÜ, Voore Farm OÜ, Üllar Kaaver FIE.
