• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Käimas on konkurss Eesti tuntuima toidumärgise taotlemiseks

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juuni 2021
Kategooria: Toiduainetööstus
Pääsukesemärk. Käimas on konkurss Eesti tuntuima toidumärgise taotlemiseks.

Pääsukesemärk. Käimas on konkurss Eesti tuntuima toidumärgise taotlemiseks.

Pääsukesemärk on jätkuvalt Eesti kõige tuntum toidumärgis, mida teab Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi koguni 93% küsitlusele vastanud Eesti inimestest.

Eesti toidutootjaid oodatakse 15. juunini hindamisele esitama tooteid, mis võiksid saada Pääsukesemärgi kandmise õiguse.

„Pääsukesemärgi tuntus püsib jätkuvalt kõrgel tasemel ja on viimase kahe aasta jooksul isegi pisut kasvanud. Pääsukesemärk sai möödunud aastal uue ja selgema sõnumiga kujunduse, mis loodetavasti aitab tarbijatel paremini aru saada märgi tähendusest ning hea kodumaise toidu kergemini üles leida. Märgiga tooted on kvaliteetsed, värsked ja maitsvad, sest tooraine on toodetud siinsamas meie Eestimaa põllumeeste poolt,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

heworitz

Sõrmuse sõnul on meie rahvuslinnu suitsupääsukese kujundit kandva märgi üldine tunnuslause alates möödunud aastast Tunnustatud Eesti toit, samas annab uuenenud Pääsukesemärk võimaluse selgelt viidata ka toote valmistamiseks kasutatud kodumaisele põhitoorainele. Nii võib toidupakenditel olevatel Pääsukesemärkidel sõnapaari „Eesti toit“ asemel kasutada ka sõnapaare „Eesti piim“, „Eesti kala“, „Eesti mesi“, „Eesti liha“, „Eesti rukis“ jne.

Eelmisel aastal sai toidutoote kvaliteeti ja kodumaist põhitoorainet näitav Pääsukesemärk 20- aastaseks. Selle ajaga on märki kandnud tuhandeid toidutooteid, aga praegu on koja  kvaliteedisüsteemis 69 Eesti toidutootjat ja Pääsukesemärki kannab praegu kokku 298 toodet. Kõige rohkem Pääsukesemärgiga tooteid on praegu Eesti Pagari, Farmi Piimatööstuse ja Marjamaa Talu tootevalikus.

heworitz

Pääsukesemärgi taotlemise tähtaeg on 15. juuni 2021. Märgi taotlemise info leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt: https://epkk.ee/paasukesemargi-taotlemine/.

Taust

Konjunktuuriinstituudi poolt Maaeluministeeriumi tellimusel 2020. aasta lõpus tehtud uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ põhjal oli 2020. aastal toiduainete tuntuim märgistus Pääsukesemärk ehk Tunnustatud Eesti toit (seda teadis 93% vastanuist). 2018. aastal ulatus Pääsukesemärgi tuntus 91%-ni. Pääsukesemärgile järgnesid tuntuselt Eesti Parim Toiduaine (85%), Lipumärk (74%) ja Tunnustatud Maitse (70%). Eesti riiklikku ökomärki teadis 63%, Euroopa Liidu mahepõllumajanduse märki 59%, Eestis kasvatud märki 53% ja Eesti lihaveise märki 45% vastanuist.

Toote kõrgele kvaliteedile ja kodumaisele päritolule viitavat Pääsukesemärki antakse toodetele, mis on valmistatud eestimaisest põhitoorainest ning mis on läbinud edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik Eesti ettevõtted, kelle toodete valmistamiseks kasutatud tooraine päritolu on kontrollitud. Ettevõtjatele antakse toote hindamise järel ka sõltumatute toiduekspertide tagasiside, mis aitab hoida ja vajadusel parendada toodete kvaliteeti. Eksperdid hindavad pimetestil tooteid kuues tootegrupis: lihatooted; piimatooted; pagaritooted ja teraviljatooted; aedviljakonservid, kastmed, mittealkohoolsed joogid; alkohoolsed joogid. Lisaks põhihindamisele kontrollib EPKK märke kandvate toodete kvaliteeti ja tooraine päritolu ka jooksvalt.

Lisainfo

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kvaliteedijuht Evi Randpere, tel 50 97 819, e-post: evi@epkk.ee   

Sildid: EPKKliitude uudisedPääsukesemärk
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

COVID-19 erakorraline toetus PRIA valdkondades on välja makstud

Järgmine artikkel

Kutsetunnistuse saavad 128 noort põllumajanduse spetsialisti

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
Kutsetunnistuse saavad 128 noort põllumajanduse spetsialisti. Foto: Shutterstock

Kutsetunnistuse saavad 128 noort põllumajanduse spetsialisti

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.