Biogaasil on koht tulevikus ja sellega peab kliimapaketis arvestama, leiti reedel toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajate kohtumisel majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga. Kohtumisel arutati, kuidas suudaks Eesti kõige paremini täita Euroopa Liidu kliimapaketi eesmärgid.
„Põllumajandussektoris nähakse heitme vähendamisel suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine. Need meetmed aitavad põllumajanduses pidurdada heitmete kasvu, kuid kahjuks on põllumajanduses heitmete vähendamise eesmärgi saavutamine ebasoodsa võrdlusaasta tõttu ikkagi väga keeruline,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Põllumajanduse seisukohast on jagatud kohustuse määruse sektorite – transport, väikesemahuline energeetika, põllumajandus, jäätmed, tööstuslikud protsessid – kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise aluseks olev 2005. aasta äärmiselt ebasoodne võrdlusaasta. Eesti põllumajandus oli just siis madalseisus ja sektori heitmed toona paarikümne aasta madalaimad.
Kliimapaketiga soovitakse jagatud kohustuse määruse senist ambitsiooni suurendada ning uue ettepaneku kohaselt peaks Eesti määrusega hõlmatud sektorites 2030. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet kokku 24%. Senine eesmärk oli aga 13% ja ka selle saavutamiseks on Eestil vaja teha olulisi jõupingutusi, mis praegu oli plaanitud täita eeskätt just meetmetega transpordisektoris, kus on ka suurim heitmete vähendamise potentsiaal.
Biometaani võimalused
„Praeguse arusaama kohaselt pole põllumajanduses kavandatud eesmärkide saavutamisse panustamine ilma toidutootmist vähendamata võimalik. Peame siiski väga tähtsaks biometaani tootmise arendamist, sest see pakub vähemalt osalist lahendust nii transpordisektoris kui põllumajanduses. Lisaks edendab see ringmajandust ja selle tootmisega panustatakse ka metaani emissiooni vähendamisse,“ lisas Maruštšak.
Praegu on hinnatud, et põllumajanduse kõrvalsaadustest (läga, sõnnik) toodetud biometaanil on transpordikütusena kasutamisel negatiivne süsiniku emissioon. Seda meie inventuurides kahjuks veel aga ei arvestata.
Eestis on olemas biometaani tootmise potentsiaal, mis tagaks transpordis taastuvkütuste 14% osakaalu aastaks 2030. Sellest potentsiaalist väga olulise osa moodustavad põllumajandusjäätmed, millega peaksime kodumaise biometaani tootmise edendamisel arvestama. Kui varem oli seisukoht, et kuni 2023. aastani makstavate turutoetuseta ei ole võimalik hakkama saada, siis nüüdseks on see mõnevõrra muutnud. Saab küll, aga selleks on vaja tagada õigusselgus ja piirata nii-öelda odavate taastuvkütuste sertifikaatide ligipääsu Eesti kütuseturule ja seeläbi tagada Eesti tootjatele ausad konkurentsitingimused.
Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe. Tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse.
Kliimapaketi üle on ELi tasandil ees ootamas pikk ja keeruline läbirääkimiste periood. Vabariigi Valitsus on Eesti seisukohti selles küsimuses veel kujundamas. Kogu protsessis on oluline tagada nii tarbijate heaolu kui ettevõtete majanduslik elujõulisus. Kliimaeesmärkide saavutamise koorem ei tohi jääda ainuüksi nende kanda.
Kohtumisel majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval, nõukogu liige Jaanus Marrandi ja koja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
