• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

autor: Eestimaa Talupidajate Keskliit
jaanuar 2022
Kategooria: Energia
Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid koalitsioonierakondade poole ettepanekuga luua võimalus põllumajandustootjatel osta elektrienergiat börsiväliselt õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise kuludel ja tootja põhjendatud kasumil.

Praegune elektribörsis süsteem, mis suuresti kujundab elektri hindasid on ebaõiglane ja ebamõistlik, ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin „Kui aktsiabörsidel toimuvad tehingud kokkuleppe hinnaga, ehk juhul kui pakkuja müügihind ja ostja ostuhind kokku langevad, siis meie elektribörsil määrab hinna viimane pakkuja, mis loob võimalused hinnamanipulatsioonideks ning toob tarbijatele kaasa ebamõistlikult kõrge elektrihinna,“ selgitas Strastin. Ta lisas, et elektribörsihindade suured kõikumised näitavad ilmekalt seda, et börsihinnad ei põhine mitte tootmiskuludel, vaid hoopis muudel asjaoludel. Valitsus peab praeguses väga kriitilises olukorras ettevõtjatest elektritarbijatele jõuliste ja kiirete meetmetega appi tulema. 

„Euroopa Liidu riigid on suures osas vastutavad ise oma riikliku energiapoliitika eest ja Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel võtta kasutusele erakorralisi meetmeid, et kaitsta tarbijaid kõrgete energiahindade eest. Ka Eesti on tänaseks loonud energiakulude hüvitamise meetme, mis peaks aitama kompenseerida keskmise sissetulekutega peredele suuri energiakulusid. Siiski on jäänud toetuseta olulised sihtrühmad, kes toetust vajavad, kuid hetkel nad ei kvalifitseeru selle meetme kaudu taotlusi esitama“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Näitena tõi ta välja äriühingu või FIEde vormis tegutsevad väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjad. 

Ilmselgelt toob elektri- ja teiste energiakandjate hinnatõus kaasa ka toiduainete hinnatõusu, mis annab hoogu niigi ebanormaalselt kõrgele inflatsioonile ja põhjustab kogu rahvale suuremaid kulusid. Toiduained ei ole mitte luksuskaubad, vaid rahvatervise huvides on, et meie elanikkond saaks piisavas koguses taskukohase hinnaga tervislikku ja mitmekülgset toitu. Seetõttu peaks riik võimaldama põllumajandustootjatele osta elektrienergiat õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise ja võrguteenuse kuludel ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlikul kasumil, tõid välja organisatsioonid oma pöördumises. 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Aiandusliidu ettepanekud koalitsioonierakondadele:

  • Võtta kiirkorras vastu käibemaksu seaduse muudatused, millega vabastatakse käibemaksust taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. 
  • Läbi rääkida EL Komisjoniga, et lähtuvalt riigiabi raamistikust oleks võimalik kompenseerida energiakulusid FIE-dele ning väikese– ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tegelevad toidu tootmisega, sõltumata neile varem selle raamistiku alusel osutatud riigiabist. 
  • ELi heitekogustega kauplemise süsteemis tarbijatelt otse tasusid ei nõuta, kuid energiaettevõtted kannavad saastekvootide ostmise kulud tavaliselt tarbijatele üle. Ka Eesti kantakse elektri ostmisel need tasud üle lõpptarbijatele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, vabastada Eestis lõpptarbijad elektri ostmisel nendest tasudest ning kanda need riigi poolt või energiaettevõtete kasumi arvelt. 
  • Põhilise probleemina ülimalt kõrgete ja samas ka volatiilsete elektrihindade kujunemisele näeme börsisüsteemi, mille tulemusena tarbijad on väga sageli sunnitud ostma elektrit palju kallimalt kui on elektri tootmise ja võrguteenuse tegelikud kulud ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlik kasum. Selle süsteemi tõttu elekltritootjad ja võrgusteenuse osutujad rikastuvad ning paljud eraisikutest tarbijad vaesuvad ning ettevõtjatest tarbijate konkurentsivõime kannatab tõsiselt. Selle probleemi lahendamiseks teeme ettepaneku luua põllumajandusettevõtetele (aga ka teistele maapiirkodades tegelevatele ettevõtetele) võimalus osta elektrienergiat teatud mahus börsiväliste hindadega, mis sisaldavad elektrit tootmise ja võrguteenuse osutajate põhjendatud kulusid ning mõistlikus suuruses kasumit, kusjuures hinnad kuuluksid kooskõlastamisele Konkurentsiametiga.

PollumeheTeajabanner
Sildid: Eesti Aiandusliitelektrienergiaenergiaenergiakriisliitude uudisedtaluliittoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kindlustusühistu aitab põllumeestel muutuda kliendist omanikuks

Järgmine artikkel

Aretustoetuse ühikumäärad tõusevad

Seotud artiklid

Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.
Loomakasvatus

Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

veebruar 2026
Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.
Arvamus

Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

veebruar 2026
Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock
Toetus

Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

veebruar 2026
Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

veebruar 2026
Järgmine artikkel
Aretustoetuse ühikumäärad tõusevad. Foto: Shutterstock

Aretustoetuse ühikumäärad tõusevad

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.