• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Kindlustusühistu aitab põllumeestel muutuda kliendist omanikuks

autor: Tarmo Lääne, Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige
detsember 2021
Kategooria: Kindlustus
Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige

Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige

Pärast taasiseseisvumist oli kogu Eesti kindlustusturg täielikult kodumaine, kuid järgmise 30 aasta jooksul oleme praeguseks ligi 500-miljoni eurose aastakäibega turul teenitavast rahast sisuliselt kõrvale jäänud: Eesti elukindlustusturg kuulub täielikult väliskapitalile ja kahjukindlustusturul jääb kõigest 3–4% teenitavast kasumist Eestisse.

Samas enne Teist maailmasõda kuulus Eesti inimestele läbi kindlustusühistute 40% kindlustusturust. Toonane Eesti ja ka mitmete teiste riikide praegune kogemus näitab, et kodumaine kapital suudab väga edukalt konkureerida väliskapitaliga, kui teeme pühendunult selle nimel koostööd.

Klient või peremees?

Viimased 80 aastat on Eesti inimestest kujundanud eeskätt kindlustuse kliendid, mitte liikmed ehk klient-omanikud, kes ise võtavad ettevõtluses riski ja nopivad ka ühistegevusest võrsunud viljad omanikutuluna. Kliendi staatus on küll lihtsam ja kohustustevabam, ent see ei anna peremehe staatust: kliendil pole õigust kindlustusseltsi tegevuse ega teenuste osas kaasa rääkida, ammugi mitte õigust saada osa kasumist. Kui kasvõi 10% kaasmaalastest otsustaks Eesti kindlustusühistule ehk iseendale tulu hakata teenima, siis oleks mõne aastaga meie kodumaa kindlustusturg tundmatuseni muutunud – uus tehnoloogia võimaldab kiiresti ja lihtsalt tarbimisharjumusi ümber suunata. Nutitelefonide kiire kasutuselevõtt tõestab, et inimesed on õppimisvõimelised ja huvi korral valmis kiiresti uusi võimalusi ära kasutama.

heworitz

Mis juhtub siis kui enamus kliente hakkab iseendale liikmena tulu teenima, näeme parimal võimalikul moel Soomes, kus kõikide kindlustusühistute varade maht kokku on 150 miljardit eurot, mis igapäevaselt teenib liikmetele omanikutulu nii Soome majanduses kui ka lähiriikide majandustes.

Kindlustusühistul 445 liiget

Praegu läheb Eesti kahjukindlustuse turult välisomanikele 60 miljonit kasumieurot aastas. Kui suure osa sellest Eesti oma kindlustusühistu kodumaale jätaks? Täpselt nii suure osa, kui palju on liitujaid. Mida rohkem inimesi ja ettevõtteid kindlustusühistuga liitub, seda tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad me ühiselt oleme ning seda suurema tüki turust endale tagasi võtame.

Eesti Kindlustusühistuga ÜKS on praeguseks liitunud 445 inimest ja ettevõtet, kes on juba teinud või märkinud osakapitali sissemakseid kokku ligi poole miljoni euro ulatuses. Kindlustusühistu asutajate ja liikmete hulgas on palju maaettevõtjaid ja mitmed põllumeeste organisatsioonid, näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Sildid: EPKKkindlustuskindlustusühistukindlustusühistu ÜKStaluliit
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aasta põllumees Andres Vaan panustab tõuaretusele

Järgmine artikkel

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

Seotud artiklid

Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

Kampaaniaga on oodatud liituma kõik Eesti põllumajandustootjad. Foto: EPKK
Sündmus

Eesti põllumehed tuletavad meelde: julgeolek algab põllult

juuni 2026
Järgmine artikkel
Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega. Foto: Shutterstock

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.