Pärast taasiseseisvumist oli kogu Eesti kindlustusturg täielikult kodumaine, kuid järgmise 30 aasta jooksul oleme praeguseks ligi 500-miljoni eurose aastakäibega turul teenitavast rahast sisuliselt kõrvale jäänud: Eesti elukindlustusturg kuulub täielikult väliskapitalile ja kahjukindlustusturul jääb kõigest 3–4% teenitavast kasumist Eestisse.
Samas enne Teist maailmasõda kuulus Eesti inimestele läbi kindlustusühistute 40% kindlustusturust. Toonane Eesti ja ka mitmete teiste riikide praegune kogemus näitab, et kodumaine kapital suudab väga edukalt konkureerida väliskapitaliga, kui teeme pühendunult selle nimel koostööd.
Klient või peremees?
Viimased 80 aastat on Eesti inimestest kujundanud eeskätt kindlustuse kliendid, mitte liikmed ehk klient-omanikud, kes ise võtavad ettevõtluses riski ja nopivad ka ühistegevusest võrsunud viljad omanikutuluna. Kliendi staatus on küll lihtsam ja kohustustevabam, ent see ei anna peremehe staatust: kliendil pole õigust kindlustusseltsi tegevuse ega teenuste osas kaasa rääkida, ammugi mitte õigust saada osa kasumist. Kui kasvõi 10% kaasmaalastest otsustaks Eesti kindlustusühistule ehk iseendale tulu hakata teenima, siis oleks mõne aastaga meie kodumaa kindlustusturg tundmatuseni muutunud – uus tehnoloogia võimaldab kiiresti ja lihtsalt tarbimisharjumusi ümber suunata. Nutitelefonide kiire kasutuselevõtt tõestab, et inimesed on õppimisvõimelised ja huvi korral valmis kiiresti uusi võimalusi ära kasutama.
Mis juhtub siis kui enamus kliente hakkab iseendale liikmena tulu teenima, näeme parimal võimalikul moel Soomes, kus kõikide kindlustusühistute varade maht kokku on 150 miljardit eurot, mis igapäevaselt teenib liikmetele omanikutulu nii Soome majanduses kui ka lähiriikide majandustes.
Kindlustusühistul 445 liiget
Praegu läheb Eesti kahjukindlustuse turult välisomanikele 60 miljonit kasumieurot aastas. Kui suure osa sellest Eesti oma kindlustusühistu kodumaale jätaks? Täpselt nii suure osa, kui palju on liitujaid. Mida rohkem inimesi ja ettevõtteid kindlustusühistuga liitub, seda tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad me ühiselt oleme ning seda suurema tüki turust endale tagasi võtame.
Eesti Kindlustusühistuga ÜKS on praeguseks liitunud 445 inimest ja ettevõtet, kes on juba teinud või märkinud osakapitali sissemakseid kokku ligi poole miljoni euro ulatuses. Kindlustusühistu asutajate ja liikmete hulgas on palju maaettevõtjaid ja mitmed põllumeeste organisatsioonid, näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
