Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikmed osalesid kolmapäeval maaeluminister Urmas Kruuse korraldatud kohtumisel, kus arutati suurenenud energiakuludega seotud teemasid põllumajanduses, kalanduses ja toidutootmises.
„Kohtumise ajendiks olid sektori esindajate hiljutised pöördumised seoses hüppeliselt kasvanud energiakuludega, mis juba mõjutavad ettevõtjate praegust tegevust ning tekitavad ka ebakindlust tuleviku suhtes,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev; see sõltub sektori ja tootmise spetsiifikast, ettevõtte tasandil ka sõlmitud lepingutest. Seetõttu soovisime saada sellest esmalt täpsema ülevaate, mis võimaldaks otsida võimaluste piires lahendusi olukorra leevendamiseks.“
Sektori esindajad rõhutasid arutelul, et oluline on ettevõtjate konkurentsivõime säilitamine nii sise- kui ka välisturul ning samuti kindluse püsimine edasise suhtes. Kallinenud energiahindade valguses peeti samuti oluliseks taastuvenergia tootmise soodustamist ja elektrihinna tõusu maandamise instrumentide vajalikkust.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõi arutelul välja, et antud teemal ei saa üksikuid kulukomponente vaadata eraldiseisvalt, sest elektri, gaasi, kütuse, väetiste jne hinnatõusude mõju kumuleerub. “Energiaturu kriisi tõelised mõjud alles hakkavad kohale jõudma, kuid juba möödunud aastal kasvasid energia ja kütuse kulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30%. Väetiste kulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud on aastaga tõusnud 22%,” ütles Sõrmus.
Kõik sektorid on esitanud oma ettepanekud
Toidutööstuste jaoks oli elektrikulud möödunud aasta lõpus aasta varasemaga võrreldes sõltuvalt lepingust vähemalt poole suuremad ja gaasikulud kolmekordistunud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on valitsusele teinud ettepaneku kehtestada ajutise meetmena elektrile piirhind, millest suuremad kulud ettevõtetele kompenseeritakse. Samuti pakub koja hinnangul ettevõtetele mõningast leevendust gaasi ja erimärgistatud kütuse aktsiiside langetamine. Aga kaaluma peaks erinevaid ettevõtlusorganisatsioonide poolt tehtud ettepanekuid kogumis – et valida negatiivsete mõjude leevendamiseks kõige mõjusamad meetmed.
„Mõistan igati sektori esindajate muresid, kuivõrd sektor hakkab alles taastuma koroonakriisi mõjudest. Lisaks on kallinenud ka väga paljude muude sisendite hinnad. Kindlasti saab täna saadud infot kasutada diskussioonides valitsuskabineti laua taga. Pean oluliseks, et põllumajanduse, kalanduse ja toidu tootmisega seonduvatel ettevõtted saaks juurdepääsu täiendavatele leevendusmeetmetele, kui need tulevad,“ ütles minister.
Samas lisas Kruuse, et lühiajaliste lahenduste kõrval tuleb tegeleda ka pikaajaliste lahendustega. Selleks vaatame üle praegused investeeringutoetused ja nende tingimused, et võimaluste piires aidata kaasa investeeringutesse energiasäästu.
Arutelul osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu esindajad.
Põllumajanduskoja esindajad osalesid ka 18. jaanuaril 2022 Riigikogu maaelukomisjonis toimunud samasisulisel arutelul.
