Ehkki küttepuidu hind on tõusutrendis ja jõudnud kümnendi tippu, on puit jätkuvalt mitmekordseks kerkinud gaasi- ja elektrikulude kõrval soodsam energiaallikas, andes vähemalt kahekordse kokkuhoiu.
Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuhi Einar Rannula jutu järgi on küttepuidu hind tõusutrendis, jõudnud viimase kümnendi tippu ning tõenäoliselt näeme lähiajal uusi hinnarekordeid.
Küttepuidu hinnatõusu mõjutavad nii kohalikud kui üle-Euroopalised tegurid. „Hinnasurve tuleb mitmelt poolt. Esiteks on küttepuitu viimasel ajal vähe raiutud ja pakkumist ei ole turul piisavalt. Kõrge okaspuupalgi hind on suunanud raieid rohkem okaspuumetsadesse ja küttepuidu enamusega raieid ei ole tehtud piisavas mahus. Hinda on kergitanud halupuude tootjad, kuna eksportturgudel on pakendatud halupuu nõudlus ja hind kasvanud,“ selgitas Rannula.
Oluline roll on ka gaasi hinnatõusul. See sunnib otsima alternatiivseid energiaallikaid ning on seetõttu kergitanud hakkepuidu nõudlust, maksumust ning aktiviseerinud eksporti. Gaasi hinna tõttu on tõusnud ka pelletite hind. Samuti on kerkinud kohalike katlamajade ja Eesti Energia nõudlus ja hind kütte- ning hakkepuidule.
Hakkepuidu kasutamine hoiab keskküttesoojuse hinna all
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul kasutatakse hakke ja pelletite tootmiseks näiteks valgustus- ja harvendusraie käigus tekkivat madalakvaliteetset puitu ja raiejäätmeid, mis muuks otstarbeks ei sobi. „Metsa võsast ja nõrkadest puudest puhastamine aitab tulevikus kasvatada tervemat metsa, samuti suureneb energiatootmises kohaliku tooraine osakaal, mille hind on mõistlik,“ kommenteeris Aun.
Kui praeguste börsihindade juures on gaasi megavatt-tunni hind ligi 115 eurot ning elektri oma ligi 170 eurot, siis piirkondades, kus kaugküttelahendusi pakutakse peamiselt läbi hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade, jääb kütte megavatt-tunni hind keskmiselt 50 euro ringi. Pelletküttel tuleb keskmine megavatt-tunni hind ligi 65 eurot ja halupuude puhul sõltuvalt puuliigist 50-70 eurot.
Kohaliku puitbiomassi hinnaeeliseid kinnitas ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja. „Piirkonnad, kus täna kasutatakse kaugküttesoojuse tootmiseks kohalikku hakkepuitu, on suutnud hoida soojusenergia hinna soodsana. Kui biokütusega varustatus on küttehooaja jooksul piisav, on võimalik ära hoida ka kodukulude edasine suurenemine.“
Metsa hooldus vajalik kvaliteetse metsa kasvatamiseks
Puitbiomassi saamiseks tuleb metsasid regulaarselt hooldada. See loob väärtust nii täna kui tulevikus – praegu biokütusena ära kasutatud madalakvaliteetse puidu välja raiumise arvelt kasvavad tulevikus kvaliteetsemad metsad.
Kasvutrendis olev küttepuidu hind on metsa hooldamisel motiveeriv tegur, sest metsaomanikul on paremad võimalused oma metsa korrastamise eest ka tulu teenida.
Metsa hooldamisel on omanikele abiks metsaühistud, kes aitavad korraldada nii metsas tehtavaid töid kui oskavad kalkuleerida metsast saadava puidu turuhinda. Metsaühistute kontaktid leiab siit: https://erametsaliit.ee/liidust/liikmed/
