Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmiseks ning rohepöörde ja talust taldrikule strateegiaga seotud eesmärkide saavutamiseks.
Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks, suurendades sellega saagikust ja kvaliteetse toidu tootmist. Oluline on ka, et tootmise käigus ei kannataks ümbritsev keskkond ning säiliks elurikkus. Selle saavutamisele aitab kaasa just integreeritud taimekaitse (ITK), kus terveid põllukultuure kasvatatakse viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab looduslikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme. Integreeritud taimekaitse ongi eelkõige erinevate taimekasvatusvõtete ja taimekaitse meetodite kombineerimine selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine hoitakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale on viidud miinimumini.
ITK põhimõtete rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu.
Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine on kohustuslik kõigile professionaalsetele kasutajatele
Alates 1.jaanuarist 2014 on kõigil professionaalsetel taimekaitsevahendite kasutajatel kohustus oma tegevuses arvestada ka integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtteid. Taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). ITK nõuete järgimise kontroll on üks osa taimekaitsevahendite kasutamise järelevalvest ja seda kontrollitakse kõigi taimekaitsevahendite kasutajate, nii põllumajanduslike kui mittepõllumajanduslike, näiteks haljastuses, maanteehoolduses või karuputke tõrjel, juures. 2020. aastal kaasajastas Eesti Taimekasvatuse Instituut ITK rakendamise juhisdokumenti ning koostas selle raames ka hindamislehe, mille PTA järelevalve läbiviimisel ka kasutusele võttis.
ITK hindamisleht on abiks kõigile taimekaitsevahendite kasutajatele
ITK-ga seonduvad tegevused saab jagada nelja etappi – ennetamine, vaatlemine ja tõrje valik, kahjustajate tõrje ning tehtud otsuste ja saadud tulemuste hindamine. Igas etapis on mitmeid erinevaid nõudeid ja võimalikke tegevusi. ITK hindamislehele ongi koondatud kõik põhi- ja täiendavad tegevused. Tänu hindamislehele on kasutajal olemas terviklik ülevaade ITK nõuetest ning tal on ka endal võimalik jooksvalt hinnata oma tegevust ITK rakendamisel. Järelevalve käigus täidetud hindamislehtede alusel oleme saanud ka ülevaate, milliseid nõudeid täidetakse rohkem ning milliseid on vaja veel teadvustada ja kasutusele võtta.
Üldiselt on taimekaitsevahendite kasutajad hästi kursis ja arvestavad ITK põhinõuetega
Eesti tootjate seas on taimekahjustajate leviku ennetamiseks enim rakendatud viljavaheldus, tasakaalustatud väetamine ning masinate ja teiste töövahendite puhastamine. Neid võtteid kasutavad põllumajandustootjad pea sajaprotsendiliselt. Suurem osa tootjaid kasutab sertifitseeritud seemet ning võimalusel eelisatakse kasvatada haiguskindlamaid sorte. Väga teadlikud on tootjad tasakaalustatud väetamise mõjust ning väetusplaanide koostamisel on olulisel kohal mullaanalüüsid. Mingil määral on levinud ka roheribade hoidmine põllu servades ning haljasväetis- ja vahekultuuride kasvatamine. Kõige vähem kõigist ennetusmeetmetest teostatakse muldade lupjamist ja ka täppisviljelus ei ole praegu veel väga laialdaselt kasutuses.
Taimekahjustajate seire teostamiseks on vajalik nende tundmine ja selles osas on põllupidajatel head teadmised ning enamus tootjaid vaatlevad ja dokumenteerivad oma põllul esinevaid kahjustajaid ise. Kolmandik kasutavad täiendavalt ka nõustajate või konsulentide abi ning monitooringusüsteemi andmeid. Taimekaitsetööde planeerimisel arvestatakse kindlasti ilmaennustusega, paljudel tootjatel on kasutusel oma väikesed ilmajaamad. Väike osa tootjatest kasutavad tõrjevajaduse hindamiseks kahjurite püüniseid.
ITK oluline osa on keemiavaba tõrje eelistamine ja põllumajandustootjad kasutavad nii kündi, randaalimist kui muid mehhaanilise tõrje võtteid. Eraldi oli välja toodud tuulekaera välja kitkumine seemnepõllul. Vähesel määral on kasutuses bioloogilised preparaadid ja biotõrje ning liimpüünised. Neid võtteid kasutatakse eelkõige katmikaladel. Mehhaanilise tõrje eelistamine rakendub kindlasti ka mittepõllumajanduslike kasutajate juures ja seda kasutatakse järjest enam.
ITK põhimõtete rakendamise puhul on oluline taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine. See tähendab, et toodet tuleb kasutada piisav kogus suurima efektiivsuse saavutamiseks, mis aga alati ei tähenda toote lubatud maksimaalse kulunormi kasutamist. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise puhul tehakse valik vastavalt taimekahjustajatele, järgitakse etiketil toodud informatsiooni ja arvestatakse ka täiendavate puhvertsoonidega. Pritsimissageduse hoidmise minimaalsel tasemel on ära nimetanud kõik taimekaitsevahendite kasutajad. Vähem on kasutusel väiksema kõrvaltoimega vahendite eelistamine, põllu osaline pritsimine ning triivi vähendavate otsakute või lisaseadmetega pritsi kasutamine.
Suurem osa põllumehi on kursis taimekahjustajate resistentsuse probleemidega ja vastavalt võimalustele arvestatakse sellega ka tõrjevahendite valikul.
Hooaja lõpus hindavad põllumehed tehtud taimekaitsetööde efektiivsust ja vajalikkust, kuid vajaka jääb tulemuste dokumenteerimisest. Kahjuks ei kasutata tehtud tegevuste efektiivsuse ja vajalikkuse hindamiseks praktiliselt üldse pritsimata kontrollalasid ja saagi mõõtmist nendel.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse lähtuvalt seiretulemustest ja vastavalt kasutusjuhendile
Peab tõdema, et enim on rakendust leidnud nende ITK võtete kasutamine, mis on seotud kas mõne toetusmeetmega või mille kasutamisest tulenev kasu on kiiremini märgatav (nt viljavaheldus, mulla-analüüs, sertifitseeritud seeme jms). Vähem on rakendatud pikatoimelisemad võtted, nagu kasulike organismide kaitse ja nende leviku soodustamine ning väiksema kõrvaltoimega vahendite eelistamine. Samuti ei ole veel laialdaselt kasutuses kulukamad võtted (täppisviljelus, triivi vähendav tehnoloogia).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et taimekaitsevahendite kasutajad on kursis ITK põhimõtetega ja ka arvestavad nendega, kuid siiski on veel küllalt parendusruumi. Järelevalve käigus juhivad PTA ametnikud tähelepanu ka vähemkasutatavate võtete vajalikkusele, aga tuleb siiski silmas pidada, et see on ennekõike oluline tööriist targa taimekasvataja enda jaoks. Vajalik on arvestada sellega, et integreeritud taimekaitse on läbimõeldud ja planeeritud tegevuste ja võtete süsteem, mis on kõige tulemuslikum, kui kasutada maksimaalselt kõiki meetmeid ning mille mõju avaldub pikaajalisel ja järjepideval kasutamisel.
Vaata lisaks:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt leiab koostöös Põllumeeste Ühistuga KEVILI valminud säästva taimekaitse õppevideod, mis aitavad veelgi paremini rakendada säästvaid taimekaitsepraktikaid. Videotes käsitletakse taimekaitse põhiteemasid: puhtimine, kasvufaasid, tolmeldajad, peamised reeglid.
https://epkk.ee/teadlik-taimekaitse
