• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

autor: Riina Pärtel, Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste kaitse peaspetsialist
märts 2022
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja märts 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmiseks ning rohepöörde ja talust taldrikule strateegiaga seotud eesmärkide saavutamiseks.

Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Taimekaitsevahendeid kasutatakse taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude tõrjeks, suurendades sellega saagikust ja kvaliteetse toidu tootmist. Oluline on ka, et tootmise käigus ei kannataks ümbritsev keskkond ning säiliks elurikkus. Selle saavutamisele aitab kaasa just integreeritud taimekaitse (ITK), kus terveid põllukultuure kasvatatakse viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab looduslikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme. Integreeritud taimekaitse ongi eelkõige erinevate taimekasvatusvõtete ja taimekaitse meetodite kombineerimine selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine hoitakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale on viidud miinimumini.

Integreeritud taimekaitse põhimõtted

ITK põhimõtete rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu.

Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine on kohustuslik kõigile professionaalsetele kasutajatele

Alates 1.jaanuarist 2014 on kõigil professionaalsetel taimekaitsevahendite kasutajatel kohustus oma tegevuses arvestada ka integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtteid. Taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). ITK nõuete järgimise kontroll on üks osa taimekaitsevahendite kasutamise järelevalvest ja seda kontrollitakse kõigi taimekaitsevahendite kasutajate, nii põllumajanduslike kui mittepõllumajanduslike, näiteks haljastuses, maanteehoolduses või karuputke tõrjel, juures. 2020. aastal kaasajastas Eesti Taimekasvatuse Instituut ITK rakendamise juhisdokumenti ning koostas selle raames ka hindamislehe, mille PTA järelevalve läbiviimisel ka kasutusele võttis.

ITK hindamisleht on abiks kõigile taimekaitsevahendite kasutajatele

ITK-ga seonduvad tegevused saab jagada nelja etappi – ennetamine, vaatlemine ja tõrje valik, kahjustajate tõrje ning tehtud otsuste ja saadud tulemuste hindamine. Igas etapis on mitmeid erinevaid nõudeid ja võimalikke tegevusi. ITK hindamislehele ongi koondatud kõik põhi- ja täiendavad tegevused. Tänu hindamislehele on kasutajal olemas terviklik ülevaade ITK nõuetest ning tal on ka endal võimalik jooksvalt hinnata oma tegevust ITK rakendamisel. Järelevalve käigus täidetud hindamislehtede alusel oleme saanud ka ülevaate, milliseid nõudeid täidetakse rohkem ning milliseid on vaja veel teadvustada ja kasutusele võtta.

Üldiselt on taimekaitsevahendite kasutajad hästi kursis ja arvestavad ITK põhinõuetega

Eesti tootjate seas on taimekahjustajate leviku ennetamiseks enim rakendatud viljavaheldus, tasakaalustatud väetamine ning masinate ja teiste töövahendite puhastamine. Neid võtteid kasutavad põllumajandustootjad pea sajaprotsendiliselt. Suurem osa tootjaid kasutab sertifitseeritud seemet ning võimalusel eelisatakse kasvatada haiguskindlamaid sorte. Väga teadlikud on tootjad tasakaalustatud väetamise mõjust ning väetusplaanide koostamisel on olulisel kohal mullaanalüüsid. Mingil määral on levinud ka roheribade hoidmine põllu servades ning haljasväetis- ja vahekultuuride kasvatamine. Kõige vähem kõigist ennetusmeetmetest teostatakse muldade lupjamist ja ka täppisviljelus ei ole praegu veel väga laialdaselt kasutuses.

Taimekahjustajate seire teostamiseks on vajalik nende tundmine ja selles osas on põllupidajatel head teadmised ning enamus tootjaid vaatlevad ja dokumenteerivad oma põllul esinevaid kahjustajaid ise. Kolmandik kasutavad täiendavalt ka nõustajate või konsulentide abi ning monitooringusüsteemi andmeid. Taimekaitsetööde planeerimisel arvestatakse kindlasti ilmaennustusega, paljudel tootjatel on kasutusel oma väikesed ilmajaamad. Väike osa tootjatest kasutavad tõrjevajaduse hindamiseks kahjurite püüniseid.

ITK oluline osa on keemiavaba tõrje eelistamine ja põllumajandustootjad kasutavad nii kündi, randaalimist kui muid mehhaanilise tõrje võtteid. Eraldi oli välja toodud tuulekaera välja kitkumine seemnepõllul. Vähesel määral on kasutuses bioloogilised preparaadid ja biotõrje ning liimpüünised. Neid võtteid kasutatakse eelkõige katmikaladel. Mehhaanilise tõrje eelistamine rakendub kindlasti ka mittepõllumajanduslike kasutajate juures ja seda kasutatakse järjest enam.

ITK põhimõtete rakendamise puhul on oluline taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine. See tähendab, et toodet tuleb kasutada piisav kogus suurima efektiivsuse saavutamiseks, mis aga alati ei tähenda toote lubatud maksimaalse kulunormi kasutamist. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise puhul tehakse valik vastavalt taimekahjustajatele, järgitakse etiketil toodud informatsiooni ja arvestatakse ka täiendavate puhvertsoonidega. Pritsimissageduse hoidmise minimaalsel tasemel on ära nimetanud kõik taimekaitsevahendite kasutajad. Vähem on kasutusel väiksema kõrvaltoimega vahendite eelistamine, põllu osaline pritsimine ning triivi vähendavate otsakute või lisaseadmetega pritsi kasutamine.

Suurem osa põllumehi on kursis taimekahjustajate resistentsuse probleemidega ja vastavalt võimalustele arvestatakse sellega ka tõrjevahendite valikul.

Hooaja lõpus hindavad põllumehed tehtud taimekaitsetööde efektiivsust ja vajalikkust, kuid vajaka jääb tulemuste dokumenteerimisest. Kahjuks ei kasutata tehtud tegevuste efektiivsuse ja vajalikkuse hindamiseks praktiliselt üldse pritsimata kontrollalasid ja saagi mõõtmist nendel.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse lähtuvalt seiretulemustest ja vastavalt kasutusjuhendile

Peab tõdema, et enim on rakendust leidnud nende ITK võtete kasutamine, mis on seotud kas mõne toetusmeetmega või mille kasutamisest tulenev kasu on kiiremini märgatav (nt viljavaheldus, mulla-analüüs, sertifitseeritud seeme jms). Vähem on rakendatud pikatoimelisemad võtted, nagu kasulike organismide kaitse ja nende leviku soodustamine ning väiksema kõrvaltoimega vahendite eelistamine. Samuti ei ole veel laialdaselt kasutuses kulukamad võtted (täppisviljelus, triivi vähendav tehnoloogia).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et taimekaitsevahendite kasutajad on kursis ITK põhimõtetega ja ka arvestavad nendega, kuid siiski on veel küllalt parendusruumi. Järelevalve käigus juhivad PTA ametnikud tähelepanu ka vähemkasutatavate võtete vajalikkusele, aga tuleb siiski silmas pidada, et see on ennekõike oluline tööriist targa taimekasvataja enda jaoks. Vajalik on arvestada sellega, et integreeritud taimekaitse on läbimõeldud ja planeeritud tegevuste ja võtete süsteem, mis on kõige tulemuslikum, kui kasutada maksimaalselt kõiki meetmeid ning mille mõju avaldub pikaajalisel ja järjepideval kasutamisel.

Vaata lisaks:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt leiab koostöös Põllumeeste Ühistuga KEVILI valminud säästva taimekaitse õppevideod, mis aitavad veelgi paremini rakendada säästvaid taimekaitsepraktikaid. Videotes käsitletakse taimekaitse põhiteemasid: puhtimine, kasvufaasid, tolmeldajad, peamised reeglid.
https://epkk.ee/teadlik-taimekaitse

EPKK ja EL logo

Sildid: sisuturundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Märtsis saab taotleda tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust

Järgmine artikkel

Taimekaitsevahendite valik jääb napimaks

Seotud artiklid

Kinema agrilahendused
Sisuturundus

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots
Sisuturundus

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas
Sisuturundus

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult
Sisuturundus

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
Järgmine artikkel
Taimekaitsevahendite valik jääb napimaks. Foto: Pixabay

Taimekaitsevahendite valik jääb napimaks

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.