• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Piimatööstuse juhid: ekspordi suurendamine sõltub õigesti sihitud turgudest

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
aprill 2022
Kategooria: Piimandus
Piimatööstuse juhid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil 2022: ekspordi suurendamine sõltub õigesti sihitud turgudest. Fotol: Siim Tiidemann, Maido Solovjov, Ülo Kivine, Valdis Noppel. Foto: EPKK

Fotol: Siim Tiidemann, Maido Solovjov, Ülo Kivine, Valdis Noppel. Foto: EPKK

Tänavune Põllumajanduse-Kaubanduskoja Piimafoorum 2022 keskendub üldisele majandusolukorrale ja küsimusele, millised on Eesti piimandussektori võimalused oma toodangut mujal maailmas müüa. Piimatööstuse võtmeisikud osalevad pärastlõunal toimuvas arutelus, et leida paremaid mooduseid ekspordi edendamisele.

Valio Eesti juht Maido Solovjov ütles, et Eesti piimatoodete ekspordi suurendamiseks oleks veelgi enam vajalik panustada välissuhetele ja osaleda valdkonna messidel.

Nordic Milk OÜ juht Ülo Kivine sõnas, et Eesti piimandus on viimastel aastatel olnud mitmes kriisis. „Alguses Covidist tingitud ülemaailmne kriis ja nüüd sõjategevus, mis on mõjutanud kõiki turusegmente.” Kivine on seda meelt, et Eesti ekspordi sihtriigid võiks olla veelgi paremini sihitud: „Pole mingit mõtet püüda olla Eesti piimatoodetega igas riigis, meie piimatootmine on Euroopa kogumahust kõigest pool protsenti. Kui vaadata ekspordi aruandeid võime näha, et mõnda riiki on läinud aastas ainult kaks rekkatäit piimatooteid. Näen, et koostöö võiks olla paremini sihitud, vaja on ühiselt välisministeeriumi ja EASiga arutada kuhu meie tooteid oleks kõige parem eksportida.”

heworitz

Maido Solovjov toonitas, et Eestis toodetakse häid piimatooteid ja pole mingit põhjust, et peaksime neid kuidagi häbenema. Ka Solovjovi sõnul tuleks pigem üle vaadata millistele turgudele me neid müüme. „Ma ei näe põhjust, et peaksime rahulduma ainult privet labeli tootmisega,” sõnas Solovjov. „Me saame edukalt müüa oma kvaliteetseid tooteid õigesti sihitud segmendis. Lisaks on kasutamata nn kolmandate riikide suur turg, kus meie toodetele on kindlasti nõudlust.”

Kivine ütles, et ekspordi arendamisel oleks üheks võimaluseks Eesti piimatoodete turundamine ühise brändi all, kui vaja, võiks olla ühise eksportbrändi all kogu Eesti toidutööstus.

Piimafoorumil toimunud iskussioonist võtsid osa valdkonna juhtivate ettevõtete juhid: Valdis Noppel (Saaremaa Piimatööstus AS), Ülo Kivine (Nordic Milk OÜ), Maido Solovjov (Valio Eesti AS) ja Mirjam Pikkmets (Mätiku talumeierei) ning Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira. Foorumilt toimub ka videoülekanne: https://play.saundland.ee/epkk070422

Lisainfo

https://epkk.ee/piimatoostuse-juhid-ekspordi-suurendamine-soltub-oigesti-sihitud-turgudest/

Sildid: EPKKliitude uudisedpiimafoorumPiimafoorum 2022piimandussündmus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Piimafoorum 2022: piimatoodete varustuskindlus on prioriteet number üks

Järgmine artikkel

Põllumajanduskoja aretuskonverentsil astuvad üles maailma tippeksperdid

Seotud artiklid

Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
Ohutu sööda tootmise hea tava juhend. Foto: Shutterstock

Põllumajanduskoja aretuskonverentsil astuvad üles maailma tippeksperdid

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.