Praegusel energiakriisi ajastul on iga võimalus, mis aitab leida alternatiivi fossiilsele energeetikale, teretulnud, sestap kogub hoogu ka põllumajanduses tekkivatest biojääkidest maagaasiga võrreldavate omadustega biometaani tootmine.
Viimastel aastatel Eesti agrofirmades hoo sisse saanud biometaani tootmine pakub Eestile rohepöörde elluviimisel ja Venemaa energiasõltuvusest vabanemiseks abikätt, mis tähendab väiksemat või isegi negatiivset süsinikuheidet, loob maale töökohti ning aitab edendada mõtestatud roheenergia tootmist. Suuresti on sellele kaasa aidanud riiklik toetusmeede, mis läks käiku aastal 2018. Meede peaks lõppema järgmise aasta novembris.
Biogaas energeetikafirmadelt
Otseselt ise põllumajandusettevõtted biometaani siiski ei tooda, sellesse on kaasatud kütustele ja energeetikale spetsialiseerunud ettevõtted ning loodud eraldi äriühingud. Osad põllumehed hoiavad ka neis oma osalust. Nii ongi biometaani tootmises tegevused jaotatud nõnda, et gaasitootmise tooraine tuleb piimakarjakasvatajalt, tehnoloogia- ja kütuseäri teadmised aga teistelt omanikelt.
Praegu on meil Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni andmetel 17 töötavat biogaasijaama. Viis neist kasutab toormeks põllumajandusjäätmeid, seitse töötavad reovee- ja tööstusjäätmete baasil ning viis on prügilagaasi tootmisüksused. Põllumajandusjääkidest (sõnnik, läga, silojäägid) biometaani tootmisega tegeleb kaks ettevõtete gruppi – OÜ Eesti Biogaas ja OÜ Biometaan.
Esimene neist majandab Vinni, Ilmatsalu ja Oisu biogaasijaama, mis on rajatud 2013. aastal biogaasist koostootmisjaamades rohelise elektri ja toasooja tootmiseks ja on nüüdseks ümber seadistatud kodumaise taastuva mootorikütusena kasutatava ligi 99-protsendilise metaanisisaldusega biometaani tootmiseks.
OÜ Biometaan korraldab tootmist Viljandimaal Põhja-Sakala vallas OÜ Mangeni PM farmides, kus 2018. aastal valmis Eesti esimene loomasõnnikust, biomassist ja lägast mootorikütuseks sobiliku biometaani tootmise tehas. Jaama rajamine läks maksma üle 6,3 miljoni euro, millest 2,6 miljonit saadi toetusena keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Eesti suurim biometaanijaam asub Kundas, kus käivitas tootmise OÜ Greengas. Seal kasutatakse toorainena haavapuidumassi tootva Estonian Celli reovett. Biogaasijaama aastatoodang on 6 mln m³. Lõviosa gaasist kasutatakse oma tehase tootmises. Kokku toodeti Eestis eelmisel aastal rohegaasi veidi alla 20 mln m3, energeetiliselt tähendab see 160 GWh.
OÜ Estonia nõukogu esimees ja OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige Jaanus Marrandi usub, et biometaani tootmine aitab põllumajandussektoril panustada kliimaeesmärkide elluviimisse ja annab võimaluse liikuda Venemaa gaasist täieliku loobumise suunas.
„Püüame oma biometaani kinni ja teeme sellest mootorikütust, mis on koostiselt võrreldav maagaasiga. See on tulevikku suunatud tegevus,” märgib Marrandi. „Meie toode – biometaan ehk rohegaas – on ju sisuliselt lägast ja sõnnikust kinni püütud süsinik.”
Vanad jaamad seadistati ümber
Estonia rajas omal ajal biogaasi tootmise jaama, kust toona saadi heal juhul 70-protsendilise metaanisisaldusega gaasi, mida kasutati katlamajade kütusena hoonete soojavarustuses. Nüüd ehitati jaam ümber juba suurema metaanisisaldusega biometaani tootmiseks. Nii on Estonia investeerinud sellesse projekti kokku pea kümme miljonit eurot – 2013. aastal käivitatud biogaasijaama ca 4,5 miljonit eurot ja nüüd selle täiustamisse veel veidi üle 4,5 miljoni euro.
Marrandi ütleb, et kui praegu hakata nullist sellist jaama üles ehitama, siis peab arvestama rahapaigutusega 10–11 miljonit eurot.
OÜ Biometaan juhatuse liige Ahto Oja nimetab samuti uue biometaani tootmisüksuse rajamise hinnaks umbes 6–10 miljonit eurot, aga käib välja hoopis sellise mõttekäigu, et kui riik oleks suunanud põlevkiviõli tootmise tehasele kulunud ca 400 miljonit eurot hoopis biometaani tootmise arendamisse, võiks Eestis vabalt olla praeguse viie asemel 40–50 biometaani tootjat, kes toodaksid igaüks keskmiselt 3–4 mln Nm3 aastas. See tähendaks maagaasi tarbimise asendamist biometaaniga kuni 50 protsendi ulatuses. Oja sõnul võiks riik nende jaamade rajamist alginvesteeringu näol senisest jõulisemalt toetada ja anda need operaatoritele, kes need kümne aastaga välja ostavad.
Siinkohal on paslik mainida, et 2016. aastal tegi Villem Vohu Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö biometaani potentsiaalist Eestis. Ta jõudis järeldusele, et meil on ainuüksi rohelise biomassi kasutamata või alakasutatud kogus selline, et selle arvelt oleks võimalik toota 380 mln Nm3 biometaani ja koos biolagunevate jäätmetega kuni 450 mln Nm3 biometaani aastas. Tänapäeval saame seda tõdemust täiendada klausliga, et sellest kogusest piisaks kogu Venemaalt ostetava maagaasi aastase tarbimise asendamiseks.
Praegused eesmärgid on siiski tagasihoidlikumad. Nii on Eesti Biogaasi Assotsiatsioon koostanud biogaasi teekaardi aastaks 2030, kus on seatud eesmärk võtta selleks tärminiks kasutusele 25 protsenti biometaani potentsiaalist, mis tähendaks ca 100 mln m3 suurust aastatoodangut (energiasse ümberarvutatuna ca 1 TWh).
Vähendab CO2 heidet
Põllumehe seisukohalt ei ole niivõrd oluline biogaasi müük kui äritegevus. Küll aga on neile tähtis asjaolu, et biogaasi tootmine vähendab oluliselt CO2 heidet ja iseenesliku metaani eraldumise koguseid orgaanilisest ainest, mis pole kääritatud biogaasijaamas.
Ahto Oja kinnitab, et kliimaneutraalsuse seisukohalt on tähtis, et biogaasi või biometaani käsitletakse kasvuhoonegaaside arvestuses negatiivse CO2 ekvivalendiga heitena. Nimelt 2021. aasta juulist kehtima hakanud RED II direktiivi kohaselt on loomsest sõnnikust toodetud biometaani KHG vaikeväärtus vahemikus 80–100 g CO2 ekv/MJ. Kui läga ei hoita lahtises laguunis, kus sellest eraldub keskkonda metaan, vaid läga paigutatakse kinnisesse reaktorisse, kus anaeroobses keskkonnas toimub käärimine ja tekkiv biogaas kogutakse kokku, siis see kogus metaani ja teisi kasvuhoonegaase õhku ei paisku. Sellisel juhul oleksid toodud väärtused n-ö miinusmärgiga.
Väärinda biolagunevaid jääke
„Biogaasi tootmine on ringmajanduse elluviimine praktikas – biolagunevad jäägid kasutatakse ära gaasilise toote (biometaan), vedela toote (vedelväetis) ja tahke toote (tahke väetis) valmistamiseks, kusjuures jääke ei jää,” selgitab Ahto Oja biogaasi tootmisest tõusvat kasu põllumehele.
„Biolagunevate jääkide väärindamine toodeteks aitab ellu viia jäätmete ringlussevõtu kohustust. Kui seda kohustust ei täida, võivad järgneda trahvid Euroopa Komisjonilt jäätmete ringlusse võtmise sihtarvude mitte saavutamise eest. Lisaks panustab hajutatud biogaasi tootmine energiajulgeolekusse ja kodumaisesse varustuskindlusesse, sest biometaan on taastuv energiaallikas, aga sajaprotsendiliselt juhitud – biogaasi tekib 24/7, seda saab kasutada 24/7, see ei sõltu päikesest ega tuulest.”
Ka OÜ Eesti Biogaas juht Kristjan Stroom on seda meelt, et Eestil on potentsiaali suurendada biometaani tootmist kordades. „Oleme analüüsinud, et Eesti biometaani nõudlus kasvab ja võiks olla praegusega võrreldes neli-viis korda suurem,” märgib Stroom. „See tähendaks umbes 30 sellist biogaasijaama nagu praegu on näiteks Oisus. Aga selle teostumiseks on vaja mõistagi anda ettevõtetele investeeringukindlust.”
Stroom usub, et biometaani tootmise potentsiaali realiseerimiseks oleks vajalik kaugelevaatav riiklik programm.
Kõrged hinnad suurendavad biometaani tootmise kasumlikkust
Riik näeb biometaani tootmist rohepöörde ja keskkonnasäästu kindla osana. Mõne aasta eest lisandus nõue, et peame kasutama fossiilsete mootorikütuste koostises teatud osa biokütuseid, praegu 10 protsendi ulatuses.
Sestap sai aastatel 2018–2020 taotleda toetust biometaani tootmisüksuste rajamiseks. Nii muutuski kümmekond aastat tagasi ehitatud biogaasijaamade täiustamise liikumapanevaks jõuks riiklik tootmistoetus, mille kogusumma oli ca 37 miljonit eurot ja mille jaoks tuli raha CO2-kvoodi enampakkumise müügituludest. Toetus oli tingitud Pariisi kliimaleppes võetud kohustusest.
Kui biometaani lõpptarbijaks on transpordisektor, makstakse toetust 100 eurot MWh kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind. Teiste biometaani tarbijate puhul makstakse tootjale 93 €/MWh kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind. Kuna praegu on turuhind nendest mõõdikhindadest üksjagu kõrgem, siis saavad biometaani tootjad kasumlikult opereerida turutingimustel ning eraldi toetust nad ei saagi. See omakorda võimaldab müüa biometaani ka teistele tarbijatele, mitte ainult transpordisektorisse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on toetuseks ettenähtud raha alles veel miljoneid eurosid ning seda peaks jätkuma 2023. aasta lõpuni.
Tänavu peaks käivituma veel kaks biometaani tootmisüksust, projekte on töös veelgi. Asjatundjad ütlevad, et kui kõikide uute hangete maht juurde arvestada, peaks biometaani tootmisvõimsus lähiaastatel suurenema 50–60 miljoni m3 aastas (ehk ca 0,5 TWh energiat).
Toetusmeetmed biometaani tootmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ütleb, et Eesti praegune biometaani tootmisvõimsus – 160 GWh aastas, on sisuliselt tekkinud paari viimase aastaga.
Selle taga on tema sõnul riiklikud meetmed, millega toetatakse nii tootmist, tarnimist kui ka tarbimist.
Enamik põllumajanduslikust toormest toodetud biometaanist kasutatakse praegu ära transpordivalkonnas mootorikütusena. Selleks on olemas paarikümnest vastavalt sertifitseeritud tanklast koosnev võrgustik.
Jaanus Uiga sõnul peaks põllumeest motiveerima biogaasi tootmisega tegelema esiteks selle müügist tõusev tulu, teiseks aga võimalus oma jäätmekäitlus senisest rohelisemaks pöörata. „Selles osas võivad tulla edaspidi välja ka maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi toetusmeetmed, kui saab alguse Euroopa Liidu uus rahastusperiood,” avaldab Jaanus Uiga lootust.
„Kuna seda raha veel n-ö laual pole, siis konkreetsetest tingimustest on vara rääkida,” ütleb Jaanus Uiga. „Aga see on teada, et ringmajandus, jäätmekäitlus ja põllumajanduse mitmekesistamine on märksõnad, millest rahastamisel lähtutakse.”
