Koos kevade saabumisega on kohale jõudnud ka rändlinnud, kes otsivad põldudelt kõhutäit ning põhjustavad põllumeestele meelehärmi, kuna teevad majanduslikku kahju. Kahju ennetamise viiside ja hüvitamise asjus on aga riik, põllumehed ja looduskaitsjad aastaid paigal tammunud.
Põllumehed viitavad, et kevadrändel Eestis peatuvate haneliste arvukus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Ühes sellega on kasvanud ka rohumaadele ja teraviljapõldudele tekitatud kahju. Selles, mil moel linde põldudelt eemal hoida, on põllumehed, keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad eri meelt. Põllumehed leiavad 2019., 2020. ja 2021. aasta kevadel teatud põldudel peetud heidutusjahi tulemustele tuginedes, et letaalne heidutus on teistest viisidest tõhusam, lisaks ei suudaks heidutusjaht mõjutada haneliste populatsiooni.
Heidutusjahi asjus mindi kohtusse
2019. ja 2020. aastal heidutusjahi võimalikkuse ja tõhususe teemal uuringud teinud Rewild sedastab aga uuringute järeldusena, et heidutusjahil pole võrreldes mitteletaalsete heidutusvahenditega kuigivõrd suuremat mõju haneliste tekitatavate kahjude ennetamisele.
Ühtlasi tasub märkida, et 2021. aastal peeti hanede ja laglede ohjamise tegevuskava raames viies maakonnas heidutusjahti, kuid seda sai esialgu plaanitud ligi pooleteise kuu asemel teha paar nädalat, sest Tallinna halduskohus keelas letaalse heidutuse.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitas, et Tallinna halduskohtu hinnangul pigem ei kinnita 2019. ja 2020. aasta uuringud kevadise letaalse heidutusjahi suuremat tõhusust võrreldes mitteletaalsete abinõudega. „Kohtu hinnangul tulnuks esmajärjekorras kasutusele võtta just mitteletaalsed abinõud, heidutusjaht kui selline peaks jääma äärmuslikuks meetmeks. Halduskohtu hinnangul peab keskkonnaamet ära näitama, et linnustikku vähem kahjustavad meetmed ei suuda vältida tõsise kahju tekkimist viljasaagile. Ringkonnakohus aga ei välistanud, et letaalse heidutuse mõju võib selgemalt avalduda alles mitme aasta pärast, kui on võimalik teha järeldusi hanede rändekäitumise muutumise kohta,“ mainis Rakko.
Praegu käib uue uuringu ettevalmistamine
Aimar Rakko viitas, et kuna letaalset heidutusjahti võrreldi 2019. ja 2020. aastal kogumiga, millesse olid koondatud erinevad mitteletaalsed heidutusviisid, siis ei saa ka selgelt välja tuua eri heidutusviiside tõhusust iseseisvalt. Ühtlasi lasi keskkonnaamet 2021. aastal koostada haneliste heidutuse uuringukava, milles on arvesse võetud ka välisriikide (sh Holland, Rootsi ja Taani) vastavasisulisi uuringuid ja tegevuskavasid ning heidutuse kogemust. Kava põhjal on praegu käimas uue pikaajalise uuringu ettevalmistamine, et leida kõige tõhusam ja kuluefektiivsem rändlindude heidutusviis.
„2022. aastal ja järgnevatel aastatel ongi plaan testida erinevaid heidutusviise ja hinnata neist igaühe tõhusust eraldi. Lisaks on plaan järgmisel aastal vaadata saagikao eri põhjusi (põud, haigused, liigniiskus jne) ning seda, kui suure osa sellest kaost moodustavad hanede tehtud kahjud,“ ütles Rakko. Selleks, et oleks võimalik hinnata eri heidutusmeetmete pikemaajalist mõju, kestab kavandatav uuring praeguse plaani järgi kolm kuni viis aastat.
Kommentaar: Hanede populatsiooni arvukus kontrolli alla
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitas rändlindude heidutuse alaseid tulevikuplaane tutvustades, et üha enam räägitakse ka sellest, et hanedega seonduvaid konflikte ei ole kasvavate populatsioonide tingimuses võimalik muul moel lahendada kui populatsiooni arvukuse kontrollimisega.
„See peaks aga toimuma rahvusvahelise koostöö tulemusena,” rõhutas Rakko. Tema sõnul rõhutatakse mitmete riikide tehtud uuringutes, et letaalset heidutust ei tohiks kergekäeliselt lubada ja rakendada, sest osad ühiskonna huvirühmad (näiteks loodus- ja loomakaitse) on selle vastu, kui pole selget tõestust, et see on hädavajalik ja ohutu.
Kahjuhüvitise suurus lähiajal ei muutu
Riik on aastaid kompenseerinud rändlindudest põhjustatud kahjusid ühe ettevõtte kohta kuni 3200 eurot aastas. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul katab see summa vaevalt kümne hektari kahjud.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Alasi sõnas, et loomade, sh hanede tekitatud kahjude hüvitamise metoodika ja korralduse muutmise osas käivad arutelud, aga lõplikku lahendust kokku lepitud ei ole. Samuti ei ole lähiajal ette näha piirsumma muutust.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on keskkonnaamet osalenud mitmesugustel aruteludel, kus on tehtud esialgseid ettepanekuid linnukahjude hüvitamise metoodika muutmiseks.
„Näiteks alates võimalusest maksta edaspidi ühtset talumistoetust lindude kahjustuse taseme, piirkondade ja saagiaasta kaupa kuni võimaluseni anda kogu hüvitise jagamine põllumajandusega seotud makseagentuurile (näiteks PRIA),” kirjeldas Talvi. „Esialgsetest aruteludest ei ole linnukahjude hüvitamise korralduse muutmine erinevatel põhjustel edasi liikunud. Hüvitise aastase piirmäära muutmine peaks käima koos hüvitamissüsteemi muude ümberkorraldustega ning loomulikult arvestama nii riigi rahaliste võimaluste kui ka põllumajandustootjate omavastutuse tingimustega,” selgitas Talvi.
