• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Rändlindudel kõht täis, aga inimesed pole rahul

autor: HELI LEHTSAAR-KARMA, Põllumehe Teataja toimetaja
aprill 2022
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja aprill 2022
Haned põllul. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Koos kevade saabumisega on kohale jõudnud ka rändlinnud, kes otsivad põldudelt kõhutäit ning põhjustavad põllumeestele meelehärmi, kuna teevad majanduslikku kahju. Kahju ennetamise viiside ja hüvitamise asjus on aga riik, põllumehed ja looduskaitsjad aastaid paigal tammunud.

Põllumehed viitavad, et kevadrändel Eestis peatuvate haneliste arvukus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Ühes sellega on kasvanud ka rohumaadele ja teraviljapõldudele tekitatud kahju. Selles, mil moel linde põldudelt eemal hoida, on põllumehed, keskkonnaametnikud ja looduskaitsjad eri meelt. Põllumehed leiavad 2019., 2020. ja 2021. aasta kevadel teatud põldudel peetud heidutusjahi tulemustele tuginedes, et letaalne heidutus on teistest viisidest tõhusam, lisaks ei suudaks heidutusjaht mõjutada haneliste populatsiooni.

Heidutusjahi asjus mindi kohtusse

2019. ja 2020. aastal heidutusjahi võimalikkuse ja tõhususe teemal uuringud teinud Rewild sedastab aga uuringute järeldusena, et heidutusjahil pole võrreldes mitteletaalsete heidutusvahenditega kuigivõrd suuremat mõju haneliste tekitatavate kahjude ennetamisele.

Ühtlasi tasub märkida, et 2021. aastal peeti hanede ja laglede ohjamise tegevuskava raames viies maakonnas heidutusjahti, kuid seda sai esialgu plaanitud ligi pooleteise kuu asemel teha paar nädalat, sest Tallinna halduskohus keelas letaalse heidutuse.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitas, et Tallinna halduskohtu hinnangul pigem ei kinnita 2019. ja 2020. aasta uuringud kevadise letaalse heidutusjahi suuremat tõhusust võrreldes mitteletaalsete abinõudega. „Kohtu hinnangul tulnuks esmajärjekorras kasutusele võtta just mitteletaalsed abinõud, heidutusjaht kui selline peaks jääma äärmuslikuks meetmeks. Halduskohtu hinnangul peab keskkonnaamet ära näitama, et linnustikku vähem kahjustavad meetmed ei suuda vältida tõsise kahju tekkimist viljasaagile. Ringkonnakohus aga ei välistanud, et letaalse heidutuse mõju võib selgemalt avalduda alles mitme aasta pärast, kui on võimalik teha järeldusi hanede rändekäitumise muutumise kohta,“ mainis Rakko.

Salva traktor

Praegu käib uue uuringu ettevalmistamine

Aimar Rakko viitas, et kuna letaalset heidutusjahti võrreldi 2019. ja 2020. aastal kogumiga, millesse olid koondatud erinevad mitteletaalsed heidutusviisid, siis ei saa ka selgelt välja tuua eri heidutusviiside tõhusust iseseisvalt. Ühtlasi lasi keskkonnaamet 2021. aastal koostada haneliste heidutuse uuringukava, milles on arvesse võetud ka välisriikide (sh Holland, Rootsi ja Taani) vastavasisulisi uuringuid ja tegevuskavasid ning heidutuse kogemust. Kava põhjal on praegu käimas uue pikaajalise uuringu ettevalmistamine, et leida kõige tõhusam ja kuluefektiivsem rändlindude heidutusviis.

„2022. aastal ja järgnevatel aastatel ongi plaan testida erinevaid heidutusviise ja hinnata neist igaühe tõhusust eraldi. Lisaks on plaan järgmisel aastal vaadata saagikao eri põhjusi (põud, haigused, liigniiskus jne) ning seda, kui suure osa sellest kaost moodustavad hanede tehtud kahjud,“ ütles Rakko. Selleks, et oleks võimalik hinnata eri heidutusmeetmete pikemaajalist mõju, kestab kavandatav uuring praeguse plaani järgi kolm kuni viis aastat.

Kommentaar: Hanede populatsiooni arvukus kontrolli alla

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitas rändlindude heidutuse alaseid tulevikuplaane tutvustades, et üha enam räägitakse ka sellest, et hanedega seonduvaid konflikte ei ole kasvavate populatsioonide tingimuses võimalik muul moel lahendada kui populatsiooni arvukuse kontrollimisega.

„See peaks aga toimuma rahvusvahelise koostöö tulemusena,” rõhutas Rakko. Tema sõnul rõhutatakse mitmete riikide tehtud uuringutes, et letaalset heidutust ei tohiks kergekäeliselt lubada ja rakendada, sest osad ühiskonna huvirühmad (näiteks loodus- ja loomakaitse) on selle vastu, kui pole selget tõestust, et see on hädavajalik ja ohutu.

Kahjuavalduse esitajate arv ligineb paarisajale

Kahjuhüvitise suurus lähiajal ei muutu

Riik on aastaid kompenseerinud rändlindudest põhjustatud kahjusid ühe ettevõtte kohta kuni 3200 eurot aastas. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul katab see summa vaevalt kümne hektari kahjud.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Alasi sõnas, et loomade, sh hanede tekitatud kahjude hüvitamise metoodika ja korralduse muutmise osas käivad arutelud, aga lõplikku lahendust kokku lepitud ei ole. Samuti ei ole lähiajal ette näha piirsumma muutust.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on keskkonnaamet osalenud mitmesugustel aruteludel, kus on tehtud esialgseid ettepanekuid linnukahjude hüvitamise metoodika muutmiseks.

„Näiteks alates võimalusest maksta edaspidi ühtset talumistoetust lindude kahjustuse taseme, piirkondade ja saagiaasta kaupa kuni võimaluseni anda kogu hüvitise jagamine põllumajandusega seotud makseagentuurile (näiteks PRIA),” kirjeldas Talvi. „Esialgsetest aruteludest ei ole linnukahjude hüvitamise korralduse muutmine erinevatel põhjustel edasi liikunud. Hüvitise aastase piirmäära muutmine peaks käima koos hüvitamissüsteemi muude ümberkorraldustega ning loomulikult arvestama nii riigi rahaliste võimaluste kui ka põllumajandustootjate omavastutuse tingimustega,” selgitas Talvi.

Sildid: hanedheidutusheidutusjahtKeskkonnaamet
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mullu oli päris hea aasta

Järgmine artikkel

Mida peaks teadma Ukraina sõjapõgenike töölevõtmise kohta?

Seotud artiklid

Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock
Mets

Toetusi jagub seinast seina

aprill 2022
Eesti toiduga isevarustatus
Kriis

Kas suudame ise oma toidulaua katta?

aprill 2022
Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix
Kriis

Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

aprill 2022
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK
Arvamus

Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

aprill 2022
Järgmine artikkel
Kaubandus-tööstuskoja jurist Kaspar Keerup selgitab, milliseid nüansse tuleks tööandjal Ukraina sõjapõgenike töölevõtmisel silmas pidada. Foto: Pixabay

Mida peaks teadma Ukraina sõjapõgenike töölevõtmise kohta?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.