• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Mida peaks teadma Ukraina sõjapõgenike töölevõtmise kohta?

autor: Kaspar Keerup, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist
aprill 2022
Kategooria: Kriis, Põllumehe Teataja aprill 2022
Kaubandus-tööstuskoja jurist Kaspar Keerup selgitab, milliseid nüansse tuleks tööandjal Ukraina sõjapõgenike töölevõtmisel silmas pidada. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Praeguseks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem ja seega on muutunud aktuaalseks Ukrainast pärit sõjapõgenike töölevõtmine. Järgnevalt selgitan, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.

Tähtajaline või tähtajatu tööleping?

Töölepingu seaduse paragrahv 9 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Eelkõige on need põhjused töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, aga ka näiteks töölt ajutiselt eemal oleva töötaja asendamine. Seega on tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus seadusest tulenevalt eeskätt töö ajutine iseloom, mitte töötaja Eestis viibimise ajutine iseloom. Seetõttu soovitame Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikega sõlmida tähtajatu töölepingu, kui töö iseloom ei ole ajutine ega tähtajaline.

Kui sõjapõgenik ei ole ajutist kaitset Eesti riigilt taotlenud, võib ta Eestis töötada lühiajaliselt ehk kuni ühe aasta. Ent pelgalt see asjaolu, et inimesel on õigus Eestis töötada kuni ühe aasta, ei anna alust sõlmida selle töötajaga tähtajalist töölepingut. Kui lepingu tähtajalisust põhjendab töö iseloom, nagu näiteks hooajatööliste puhul põllumajandusvaldkonnas, võib töötajaga siiski tähtajalise töölepingu sõlmida.

Tähtajatut töölepingut on ka sõjapõgenikega alati võimalik korraliselt lõpetada nii töötajal kui ka tööandjal. Töötaja peab tähtajatu töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitama vähemalt 30 päeva ette. Kui töötaja on katseajal, tuleb töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitada vähemalt 15 päeva ette. Pooled võivad kokku leppida ka lühemas etteteatamistähtajas.

Salva traktor

Tööandja ei pea sõjapõgenikuga tähtajatut töölepingut sõlmides kartma ka seda, mis saab siis, kui töötaja otsustab ootamatult kodumaale naasta, sest sellisel juhul on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ning sellest pole töötajat vaja ette teavitada, kui asjaolusid arvestades pole see mõistlik.

Töölepingu võib sõlmida nii eesti keeles kui ka muudes keeltes, sõltuvalt töötaja ja tööandja kokkuleppest. Kui tööinspektsioon või kohus peaks vajama töölepinguid eestikeelsena, laseb ta need lepingud vajadusel poolte kulul tõlkida.

Lisaks töölepingule on võimalik tööülesannete täitmiseks sõlmida veel mitmesuguseid lepinguid. Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, siis võib temaga sõlmida kõiki lepinguid, mida võib sõlmida teiste Eestis alaliselt elavate inimestega. Peamised alternatiivid töölepingule on käsundusleping ja töövõtuleping.

Kui palju peab ukrainlastele palka maksma?

Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, rakenduvad tema suhtes samasugused reeglid nagu teistele Eesti kodanikele. See tähendab, et ajutise kaitse saanud töötajale tuleb maksta vähemalt miinimumpalka, mis praegu on 3,86 eurot tunnis ehk 654 eurot kuus brutopalgana eeldusel, et sõjapõgenik töötab täiskohaga.

Kui tegemist on lühiajalise töötamisega ehk juhuga, kui inimene ei ole Eestis ajutist kaitset taotlenud, siis tuleb talle vastavalt välismaalaste seadusele maksta vähemalt Eesti keskmist brutopalka. Kehtivad ka mõned erisused, näiteks hooajatöö puhul, millele Eesti keskmise brutopalga maksmise nõuet ei kohaldata.

Küll aga tuleb arvestada erisusega nende Ukraina kodanike puhul, kes viibisid Eestis enne 24. veebruari 2022, töötades siin lühiajalise töötamise registreerimise alusel ja kelle lühiajalise töötamise luba lõpeb 1. juunil. Vastavalt Riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusele võivad need Ukraina kodanikud Eestisse elama jääda ja siin töötada ning sellisel juhul peab tööandja maksma neile vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast.

Mis on mis?

Ukraina sõjapõgenike palkamisel tuleb arvestada, et:

  • Ukraina kodanikel on võimalik Eestis töötada lühiajalise töötamise registreerimise või ajutise kaitse alusel.
  • Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.
  • Ajutiseks tööks (näiteks maasikakorjamine, kivide korjamine põllult jm hooajatööd) võib sõlmida tähtajalise lepingu olenemata sellest, kas inimene on Eesti Vabariigilt taotlenud ajutist kaitset või ei.
  • Püsivalt tööle võtmisel (näiteks lüpsjaks, traktoristiks) on soovitatav sõlmida tähtajatu tööleping, sest olemuselt on tegemist tähtajatu töösuhtega, hoolimata sellest, et inimene soovib ilmselt edaspidi Ukrainasse naasta.

Allikad: Kaspar Keerup; tooelu.ee

Hea teada

Kust leida sobivaid lepingupõhjasid?

Erinevaid lepingupõhjasid koos selgitustega olukordade kohta, milleks neid kasutatakse, leiab kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/et/tooriistad/lepingute-naidised.

Muu hulgas on kaubanduskoja kodulehel kättesaadavad nii erinevad töölepingud, käsunduslepingud, töövõtulepingud kui ka paljud teised lepingupõhjad ning seda nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Sildid: nõuanneUkraina kriisukraina töölisedVenemaa sõda Ukrainas
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Rändlindudel kõht täis, aga inimesed pole rahul

Järgmine artikkel

Kuum teema piimafoorumil: ekspordi edendamine ja koostöö

Seotud artiklid

Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock
Mets

Toetusi jagub seinast seina

aprill 2022
Eesti toiduga isevarustatus
Kriis

Kas suudame ise oma toidulaua katta?

aprill 2022
Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix
Kriis

Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

aprill 2022
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK
Arvamus

Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

aprill 2022
Järgmine artikkel
Piimafoorumil toimus valdkonna asjatundjate vestlusring. Foto: Roomet Sõrmus

Kuum teema piimafoorumil: ekspordi edendamine ja koostöö

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.