Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja sõnas väetiseturu tulevikku ja kättesaadavust kommenteerides, et keerulisemaid aegu võib turul esineda, kuid musta stsenaariumit ei ole oodata.
„Minult on mitmed põllumehed praeguses sisendhindade muutuste valguses küsinud, kas põldu on mõtet tulevikus üldse pidada. Sellisetele küsijatele olen öelnud, et süüa tahavad inimesed ka 2023. aastal ja edaspidigi. Põllumajandus on ikka tasuv ala ja nälga ei jäta,“ hajutab sektoris tegutsejate muremõtteid Yara Eesti OÜ juht Marek Linnutaja.
Ta lisab, et vaatamata mustadele murepilvedele on põllumajandus siiski selline ala, millega tasub tegeleda. Linnutaja sõnul pole toiduhindade tõusust pääsu ja kuigi eesti tarbija on aastaid harjunud soodsa ostukorviga, on muutused vältimatud.
„Oleme viimase paarikümne aastaga oma majanduses teinud suure arengu hüppe edasi ja õnneks on Eesti ühiskond siiski tervikuna paremal järjel kui arenguriigid. Üsna hiljuti toodi võrdlusena välja, et meie elamiskuludest moodustas toit 20 protsenti, siis tõenäoliselt me tuleme selle toidu kallinemisega toime,“ avaldab Linnutaja lootust. Tõdedes, et selliste protsesside toimumine Aafrikas või Aasias võib neis regioonides tähendada reaalset nälga.
„Võib-olla hakkame Eestis rohkem vaatama seda, et toitu niisama ei lastaks raisku minna,“ avaldab Linnutaja lootust. „Kallinev toiduhind ehk paneb meid hoolikamalt vaatama oma seniseid käitumisharjumusi üle.“
.jpg "heworitz")
Tarneraskuste avaldumine
Muutunud geopoliitiline olukord seab väetiste kättesaadavusele aina takistusi. „Kindlasti võib kättesaadavus olla kõikuv kolmes positsioonis: kaalium, lämmastik ja fosfor. Sellest ma räägin juba põhjalikumalt oma ettekandes,“ jätab Linnutaja vastuse õhku. „Pean silmas Valgevene ja Vene regioone, kus siiamaani on nende komponentidega varustamine tulnud. Nüüd on küsimus, millega neid asendada. Ma prognoosin, et tarneraskused saavad olema aga kui suurtel tegijatel on teatav eelis, nad on olnud pikalt turul. Nii ka meiega ikka suheldakse aga väiksematel ettevõtetel võib tooraine saamine olla täiesti võimatu.“
Linnutaja sõnul usub ta pigem ühendatud anumate loogikat, ehk need piirkonnad, kes sanktsioonidega pole liitunud nagu Hiina, India, Brasiilia jt riigid, need ostavad endiselt Venemaa ja Valgevene väetist. „Kuna need riigid ostavad oma vajaduse täis, siis jäävad üle need kogused, mida varem nende tarnijad müüsid. Seega peavad need leidma uut turgu. Lõppkokkuvõttes ma usun, et see olukord tasandab ennast ise ära – küsimus on nüüd, mis aja jooksul see toimub.“
PANE TÄHELE!
Yara Eesti OÜ juht Marek Linnutaja esineb 3. juunil EPKK konverentsil „Põllumajanduse ärifoorum 2022 – uus reaalsus majanduses“ ettekandega moodulis tootmissisendid – kuidas saada hakkama kasvavate tootmiskuludega?
Foorumile on veel võimalik registreeruda kuni 1. juuni õhtuni SIIN.
