Kui suure CO2 jalajäljega on maaülikooli katsefarmi piimatootmine?

Üleilmse säästva arengu lahutamatu osa on jätkusuutlik majandamine. Kuigi vastavalt ÜRO säästva arengu eesmärkidele on jätkusuutlikkuse hindamiseks mitu kriteeriumi, kasutatakse ökoloogilisest vaatepunktist lähtuvalt enamasti süsiniku jalajälje hindamist.

Süsiniku jalajälje mõõtmine ja hindamine toimub standardiseeritud metoodika alusel, milleks on üldjuhul elutsükli analüüs ehk olelusringi hindamine. Olelusringi hindamisel võetakse arvesse tootmisega seotud etappe toote eluea jooksul, alates sisendite tootmisest või hankimisest kuni toote kasutusest kõrvaldamiseni.

Ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamiseks ja analüüsimiseks on võimalik kasutada ka valmisrakendusi, mis on ülesehitatud elutsükli analüüsi põhimõtetel ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Üks selliseid rakendusi on veebipõhine programm The Cool Farm Tool.

Süsiniku jalajälge mõõdab kalkulaator

The Cool Farm Tool on veebikalkulaator, mis võimaldab põllumajandustootjatel hinnata olelusringi põhimõttel tootmisega kaasneva kasvuhoonegaasi emissiooni, vee tarbimise ja elurikkuse näitajaid. Jätkusuutlikkuse aspektist lähtuvalt on võimalik selle programmi abil jälgida ja analüüsida süsiniku ja vee jalajälge. Vaatamata sellele, et The Cool Farm Tool on ametlikult aktsepteeritud ja alates 2019. aastast kasutusel paljudes riikides ja ettevõtetes, ning selle kasutamine on põllumajandustootjate jaoks tasuta, hakatakse Eestis seda rakendust alles praegu järjest rohkem kasutusele võtma.

Ka Eesti Maaülikooli Eerika katsefarm otsustas mõõta Märja katselauda süsiniku jalajälge ja koos sellega ka jätkusuutlikkust.

Eerika katsefarmis, Märja katselaudas toimub paralleelselt õppetööga ka piimatootmine nagu tavalises piimatootmisega tegelevas ettevõttes. Eerika katsefarm on mitmel korral tunnistatud vabariigi parimaks karjaks piima kvaliteedi ja lehmade udaratervise poolest.

Märja katselaudas oli 2021. aasta alguses 64 vasikat, 43 mullikat, 115 piimalehma ja 22 kinnislehma, peamiselt Holsteini tõugu. Märja piimakari andis kokku umbes 1284 tonni piima, mille rasvasisaldus oli 3,87% ja valgusisaldus 3,38%. Farmikompleks asub Tähtvere vallas Märjal, mis tähendab, et farmi ümbruses on hea drenaažiga aleuriitmullad. Nende orgaanilise aine sisaldus on 1,72–5,16% ja pH 5,5–7,3. Oma parameetrite järgi on katsefarm spetsialiseerunud keskmise intensiivsusega piimatootmisele, sööda tootmiseks oli farmis 2021. aastal kasutada 140 hektarit rohumaad.

140 hektaril kasvatatakse mitmeaastaseid heintaimi, mida kasutatakse silo tegemiseks. Alates farmi asutamisest kasutatakse 70% rohumaa väetamiseks digestaati (0,26% lämmastikku), mida saadakse veisesõnnikust biogaasi tootmise käigus kõrvalproduktina. Digestaat viiakse mulla sisse, seejuures väetamisel KHG-emissiooni inhibiitoreid ei kasutata. Samuti ei kasutata pestitsiide.

Arvestades kokku silo kogutoodangu ning silo tootmiseks ja läga transportimiseks kasutatud energiakulu (diisli- ja bensiinikulu), aitas 140 hektarit rohumaad siiski siduda 611,50 tonni CO₂ ekvivalenti (CO_2ekv), mis teeb 4,37 tonni CO_2ekv hektari kohta ja 244,60 kilogrammi CO_2ekv tonni silo kohta (valmissöödana kuivaines).

Lehmad saavad mitmekesise päritoluga sööta

Märja katselauda veised saavad lisaks omatoodetud silole ka lisasööta vastavalt iga loomarühma vajadustele. Kui oder ja nisu on Eestis toodetud söödakomponendid, siis näiteks piimapulbri, heina ja startersööda päritoluregiooniks sai kalkulaatoris valitud maailm, rapsikoogid ja segasööt on pärit Poolast ning mineraalsööt Euroopa Liidust.

Siinjuures võib veel lisada, et loomade karjatamist farmis ei toimu. Sõnnikukäitlus on farmis organiseeritud nii, et kõikide veiste sõnnik koos kasutatud saepuru allapanuga käideldakse anaeroobses kääritis.

Märja katselaudas on piimatootmine jätkusuutlik

Võttes arvesse asjaolu, et Märja katselauda veiste söödaratsioon koosneb omatoodetud silost ja imporditud lisasöödast ning Eerika katsefarmis on kasutusel katlamaja ja mitmed transpordivahendid igapäevasteks toiminguteks, näitas Märja piimakarjakasvatuse süsiniku jalajälje analüüs, et Eerika farmi piimatootmise süsiniku jalajälg oli 2021. aastal 1,17 kilogrammi CO_2ekv ühe kilogrammi rasva- ja proteiinikorrigeeritud piima kohta ehk 1,17 kg CO_2ekv/kg FPCM.

Arvestades sellega, et Euroopa keskmine näitaja on 2,6 kg CO_2ekv/kg FPCM, ning Soome, Rootsi ja Norra keskmine näitaja on 1 kg CO_2ekv/kg FPCM, võib öelda, et piimatootmine Eerika katsefarmi Märja laudas on jätkusuutlik nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka võrreldes lähiriikidega.

Lisaks Märja piimatootmise süsiniku jalajälje hindamisele prooviti The Cool Farm Tool programmi abil analüüsida, milliseks kujuneb süsiniku jalajälg, kui arvestada näiteks mullikate ja kinnislehmade 90 ööpäevase karjatamisega või muuta väetamise tingimusi. Analüüsi tulemused näitasid, et kui arvestada loomade karjatamisega, muutub Märja farmi süsiniku jalajälg 0,01 kg CO_2ekv võrra kg FPCM kohta. Kui digestaadi asemel väetada ammooniumsulfaatnitraadiga (26% lämmastikku), siis piimatootmise süsiniku jalajälg suureneb 1,31-ni, ning kui digestaadi asemel hoida sõnnik lihtsalt lägana laguunis naturaalse kooriku all ja kasutada läga (0,26% lämmastikku) väetisena, siis selle tulemusena suureneb farmi süsiniku jalajälg 1,71-ni kg CO_2ekv/kg FPCM.

Eerika katsefarmi süsiniku jalajälje analüüs näitas, et CO₂ emissiooni vähendamiseks on oluline käidelda veiste sõnnikut biogaasikääritis ehk toota biogaasi ja alles siis kasutada saadud digestaati väetisena.

Eesti Maaülikooli Märja katselauda süsiniku jalajälge hinnati koolituse „Piimatootmisettevõtte jätkusuutlikkuse hindamise ja analüüsimise baaskoolitus programmiga Cool Farm Tool“ raames. Eestvedaja oli maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht professor Rando Värnik, koostööd tehti Eerika katsefarmi juhataja Birgit Aasmäe ja spetsialist Hannelore Kiiver-Pärkiga. Koolituse sihtrühm olid maaülikooli teadlased ja õppejõud.

Kasutatud kirjandus

• Eerika katsefarm http://eerikaf.emu.ee/
• Lättemäe, S. (2015) Birgit Aasmäe juhib katsefarmi Märjal. Maaleht.
• The Cool Farm Tool https://coolfarmtool.org/

Hea teada

• Süsiniku jalajälg on süsihappegaasi (CO₂) ja teiste kasvuhoonegaaside (KHG) summaarne heitkogus, mis tekib toote või teenuse elutsükli jooksul.
• Süsiniku jalajälje mõõtmine ja jälgimine annab ettevõttele võimaluse võrrelda äritegevuse mõju kliimale, mis mõjutab üldiselt ka keskkonnaseisundit, aga ka teha kindlaks ettevõtte positsiooni finantsmaailmas (näiteks jätkusuutlikkuse arvesse võtmine laenutingimuste kalkuleerimisel, kõrgem toodangu kokkuostuhind), millest võib sõltuda ettevõtte areng ja äriedu.