Kui põllumajandusettevõttes jääb kehvade masinate tõttu midagi toppama, on selles süüdi mehaanik, kui aga masinad on suudetud pingutustega töös hoida, siis kiitus heade tulemuste eest jõuab vaid agronoomide ja zootehnikuteni, kurtis peamehaanik pärast aastapreemiate jagamist.
Hakkame juba unustama, et vaid mõned aastad tagasi oli ajakirjanduses suvel pidevalt teemaks mesilaste mürgitamine. Nüüdseks on möödunud juba kolm suve, kui pole selgunud ühtegi mesilasperede hukkumist põllumeeste tehtud taimekaitsetööde tõttu. Järelikult on põllumehed olnud taimekaitsetöödel tähelepanelikud ja kohusetundlikud hulga erinevate nõuete täitmisel, mille eest suur tänu ja tunnustus kõikidele taimekaitse tegijatele! Selle tulemuse taustajõud on aga teadaolevalt põllumajandus- ja toiduameti inimesed, maaeluministeeriumi spetsialistid, eri mesindusorganisatsioonide juhid ning põllumajandus-kaubanduskoja töötajad ja aktiivsed liikmed. Kõik nimetatud osapooled on alati andnud maksimaalse panuse ja viimaste aastate hea tulemus on just koostöö vili.
Mesiniku ja põllumehe partnerlus
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mario Kalvet ja Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk kinnitavad, et viimaste aastate koostöö mesindusorganisatsioonide, põllumajanduskoja ning ametkondade vahel on märgatavalt aidanud edendada mesinike ja taimekasvatajate suhtlust ning vähendada taimekaitsega seotud riske tolmeldajate tervisele. Mesinik ja põllumees on partnerid ja vaid koos saavutatakse parimaid tulemusi. Võidavad ka tarbijad, seda näitab Eesti mee puhtus. Põllumajandus- ja toiduameti aruanded toidus esinevate saasteainete seire kohta kinnitavad Eesti päritolu mee puhtust. Seire tulemustest selgub, et aastatel 2018–2020 on Eesti päritolu meest võimalike saasteainete tuvastamiseks võetud kokku 118 proovi, mis kõik on vastanud nõuetele.
Mesinduse ja taimekasvatuse seos on kasukoosluse põhine – taimekasvatajad loovad mesinikele eeldused edu saavutamiseks ja mesinikud omakorda taimekasvatajatele. Koostööst võidavad lisaks mesilastele ja põllumeeste kasvatatavatele taimedele ka tarbijad. Tegelikult on kasusaajate ring veelgi laiem, jõudes meie toodangu tarbijatest kogu meid ümbritseva elus ja eluta looduseni.
Tänapäeva taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline. Kõik varasemad konfliktid on olnud seotud eksimustega kas kemikaalide valikul või tööde tegemisel. Tegutsedes iga päev looduses, peame olema kursis lisaks kõikvõimalikele riiklikult kehtestatud nõuetele ka oma vastutusega ökosüsteemi tervikliku toimimise eest.
Selgitustööd tuleb teha pidevalt
Nii nagu iga suur jõgi saab alguse väikesest allikast, on kõige tähtsam edendada põllumeeste ja mesinike koostööd kohalikul tasandil. Seega on iga põllumehe roll selgitada oma küla rahvale, et taimede pritsimine kemikaalidega ei ole mürgitamine, vaid taimede kaitse. Lisaks, taimede hea tervis on vajalik mitte ainult põllumeestele, vaid kõikidele taimede tarbijatele, kelleks on nii loomad kui ka inimesed. Lubades kahjustajatel põllul võimust võtta, kaotame mitte ainult saagis ja tulukuses, vaid ka taimede toiteväärtuses kuni võimaliku toidu või sööda saastatuseni mükotoksiinidega, mis ongi sõna otseses mõttes mürgid.
Herbitsiidideta hakkama ei saa
Samuti peame põllumeestena pidevalt selgitama, et glüfosaati kasutamata on põllumajanduses väga keeruline hakkama saada. Alternatiiv üldhävitavale herbitsiidile on erinevate ja keskkonnale mürgisemate kemikaalide kokteil, mis tõstaks põllusaaduste hinda ning tekitaks oluliselt negatiivsema mõju muldadele ja ümbritsevale keskkonnale. Teine alternatiiv on vähendada umbrohtumust mehaaniliselt. Paraku ei ole võimalik kündmise, äestamise ega kultiveerimisega saada head tulemust. Negatiivse poole peale jääb aga lisaks kulutatud masinatele ja põletatud kütusele ka mullaelustiku hävitamine ja täiendavalt keskkonda heidetud süsinik. Kui need võimalused koos läbi arutada, siis selgubki, et kiirustades uute keeldude seadmine võib oodatud positiivse mõju asemel kaasa tuua suuremad negatiivsed tagajärjed. Vaid üksteise vajaduste ja võimaluste mõistmine võimaldab teha targemaid otsuseid ja saavutada ühiseid eesmärke.
Saan kinnitada, et mesinikega koostöö tulemusena olen ka ise saanud targemaks tolmeldajate käitumisest ja suudan paremini oma tegevust sobitada piirkonna loodussüsteemi. Alanud põllumajandushooajaks soovin kõigile mõistmist ja head koostööd, mis praegusel eriti keerukal ajal on ainuvõimalik tegevus Eesti toidujulgeoleku ja terve mõistuse säilitamiseks.
Integreeritud taimekaitse toob tulemuse
Integreeritud taimekaitse eesmärk on taimekaitsevahendite ja muude abinõude kasutamine majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel. Samuti peaks taimekaitse olema minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale.
ENNETA:
- Kasuta viljavaheldust ja sobivat viljelusmeetodit.
- Väeta tasakaalustatult, arvesta mulla omadusi ja taime vajadusi.
- Vali vastupanuvõimeline sort ja sertifitseeritud taimne materjal.
- Soodusta oluliste kasulike organismide levikut.
- Puhasta regulaarselt kasutatavaid masinaid ja seadmeid.
VAATLE:
- Tunne taimekahjustajaid ja nende looduslikke piirajaid.
- Hinda tõrjevajadust kohapealse vaatluse põhjal.
- Tea tõrjekriteeriume, millal on vaja sekkuda.
- Kasuta taimekahjustaja leviku andmeid tõrjeotsuse tegemiseks, vajadusel otsi nõu.
SEKKU:
- Vali sobiv taimekaitselahendus.
- Suuna tõrje üksnes sihtorganismile ja väldi kõrvalmõju teket.
- Kasuta keemilisi taimekaitsevahendeid nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik.
- Väldi taimekahjustajate vastupanuvõime kujunemist taimekaitsevahenditele.
ANALÜÜSI:
- Hinda taimekaitsetööde vajalikkust ja tõhusust pärast kasvuperioodi lõppu.
- Märgi üles ebaõnnestunud või tegemata jäänud taimekaitsetööd.
- Tee järeldused tööde parandamiseks järgmisel aastal.