• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juuli 2022
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja juuli 2022
Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses. Integreeritud taimekaitse põhimõtted

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on käimas ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kokku pannud meelespea, mis aitab põllul ohutult toimetada. Taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011. a määrus nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded”.

KASUTA AINULT EESTIS TURULE LUBATUD TAIMEKAITSEVAHENDEID

Taimekaitsevahendite register on leitav PTA kodulehelt.

KONTROLLI TAIMEKAITSETUNNISTUSE OLEMASOLU

Nii taimekaitsevahendi kasutamise üle otsustajatel kui töö teostajatel. Kontrolli tunnistuse kehtivust taimekaitsevahendite registrist PTA kodulehelt.

KASUTA TAIMEKAITSEVAHENDIT AINULT LOAS MÄÄRATUD JA MÄRGISTUSELE VASTAVATEL TINGIMUSTEL

  • Jälgi, et vahend on lubatud antud kultuuril kasutada;
  • veendu, et kasutad õiget kulunormi;
  • teosta töid ainult lubatud ajal (kasvufaas, NB! insektitsiididel kellaaeg, jm);
  • pea kinni lubatud kasutuskordade arvust;
  • arvesta kindlasti lisapiirangutega veekogude läheduses pritsimisel ja teiste märgistusel toodud puhvertsoonidega ja kasutuspiirangutega.

PEA KINNI KEHTIVATEST VEEKAITSEVÖÖNDI NÕUETEST (kui toote infolehel ei ole märgitud täiendavaid piiranguid) ning TEISTEST VEESEADUSEST TULENEVATEST NÕUETEST

  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
  • teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – 10 m;
  • peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m;
  • Taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud allikatele ja karstilehtritele lähemal kui 10 m (oluliste allikate ja karstilehtrite puhul nitraaditundlikul alal 50 m).
Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses. Integreeritud taimekaitse põhimõtted

TAIMEKAITSEVAHENDI KASUTAMISEL PEA KINNI TAIMEKAITSETÖÖ OHUTUSNÕUETEST

  • Jälgi, et pritsimislahuse valmistamine ei toimuks veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal;
  • tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendid on loputatud töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda;
  • veendu, et pritsitaval alal ei oleks õitsvaid taimi, sh ka umbrohte (välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on vastav märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ajal, sel juhul võib töid teostada kl 22.00–05.00);
  • jälgi, et tuule kiirus pritsimise ajal ei ületaks 4 m/s;
  • arvesta ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine;
  • jälgi, et õhutemperatuur ei ületaks 25 ºC;
  • veendu, et kasutatav prits on töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli;
  • kasuta nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid!

ARVESTA INTEGREERITUD TAIMEKAITSE PÕHIMÕTETEGA

  • Kasuta viljavaheldust;
  • väeta ja lupja tasakaalustatult;
  • eelista haiguskindlamaid ja vastupanuvõimelisemaid sorte;
  • kasuta sertifitseeritud seemet;
  • soodusta kasulike organismide levikut;
  • puhasta hoolikalt kasutatavaid masinaid;
  • hinda tõrjevajadust ja rakenda taimekaitset ainult vajadusel;
  • eelista mehhaanilisi, bioloogilisi ja mittekeemilisi tõrjevõtteid.

TÄIDA PÕLLURAAMATUT ÕIGEAEGSELT JA KORREKTSELT

Hiljemalt 10 päeva jooksul.

JÄLGI, ET TAIMEKAITSEVAHENDI HOIUSTAMINE VASTAB NÕUETELE

  • Hoiuruum on lukustatav ning märgistatud;
  • hoiutingimused on ohutud ja turvalised (korralik valgustus, ventilatsioon jne);
  • hoiukohas on olemas vahendid võimaliku reostuse likvideerimiseks.

PUHITUD SEEMET

  • Hoia hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga;
  • ära kasutata toiduks või söödaks;
  • vea eraldi ravimitest, toidust või söödast;
  • kasutamata puhitud seeme anna üle ohtlike jäätmete käitlejale.
EPKK ja EL logo

Sildid: sisuturundustaimekaitse
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Täna algas PRIAs põllumajandussektori erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Järgmine artikkel

Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada antibiootikumiresistentsust

Seotud artiklid

SE Tehnikakeskus: kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele.
Sisuturundus

Kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele

detsember 2024
Aku – masinate töökindla töö alus. Kuidas valida toiteallikat? Foto: Kramp
Sisuturundus

Aku – masinate töökindla töö alus. Kuidas valida toiteallikat?

november 2024
TeknEST OÜ teeb tihedat koostööd loomasöötade, silokindlustuslisandite jms arendus- ja tootmisfirmaga Schaumann.
Sisuturundus

Loomade tervist ja keskkonda säästvad lahendused

oktoober 2024
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on koondanud tagasiside ja ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse (KliimaS) eelnõu kohta. Foto: Shutterstock
Seadus

EPKK: kliimakindla majanduse eelnõu vajab täiendamist

oktoober 2024
Järgmine artikkel
Juulis jõustus söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Eesmärk on vähendada loomade antibiootikumiresistentsust. Foto: Shutterstock

Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada antibiootikumiresistentsust

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.