• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juuli 2022
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja juuli 2022
Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses. Integreeritud taimekaitse põhimõtted

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on käimas ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kokku pannud meelespea, mis aitab põllul ohutult toimetada. Taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011. a määrus nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded”.

KASUTA AINULT EESTIS TURULE LUBATUD TAIMEKAITSEVAHENDEID

Taimekaitsevahendite register on leitav PTA kodulehelt.

KONTROLLI TAIMEKAITSETUNNISTUSE OLEMASOLU

Nii taimekaitsevahendi kasutamise üle otsustajatel kui töö teostajatel. Kontrolli tunnistuse kehtivust taimekaitsevahendite registrist PTA kodulehelt.

KASUTA TAIMEKAITSEVAHENDIT AINULT LOAS MÄÄRATUD JA MÄRGISTUSELE VASTAVATEL TINGIMUSTEL

  • Jälgi, et vahend on lubatud antud kultuuril kasutada;
  • veendu, et kasutad õiget kulunormi;
  • teosta töid ainult lubatud ajal (kasvufaas, NB! insektitsiididel kellaaeg, jm);
  • pea kinni lubatud kasutuskordade arvust;
  • arvesta kindlasti lisapiirangutega veekogude läheduses pritsimisel ja teiste märgistusel toodud puhvertsoonidega ja kasutuspiirangutega.

PEA KINNI KEHTIVATEST VEEKAITSEVÖÖNDI NÕUETEST (kui toote infolehel ei ole märgitud täiendavaid piiranguid) ning TEISTEST VEESEADUSEST TULENEVATEST NÕUETEST

  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
  • teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – 10 m;
  • peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m;
  • Taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud allikatele ja karstilehtritele lähemal kui 10 m (oluliste allikate ja karstilehtrite puhul nitraaditundlikul alal 50 m).
Meelespea taimekaitsevahendi kasutamisel põllumajanduses. Integreeritud taimekaitse põhimõtted

TAIMEKAITSEVAHENDI KASUTAMISEL PEA KINNI TAIMEKAITSETÖÖ OHUTUSNÕUETEST

  • Jälgi, et pritsimislahuse valmistamine ei toimuks veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal;
  • tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendid on loputatud töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda;
  • veendu, et pritsitaval alal ei oleks õitsvaid taimi, sh ka umbrohte (välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on vastav märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ajal, sel juhul võib töid teostada kl 22.00–05.00);
  • jälgi, et tuule kiirus pritsimise ajal ei ületaks 4 m/s;
  • arvesta ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine;
  • jälgi, et õhutemperatuur ei ületaks 25 ºC;
  • veendu, et kasutatav prits on töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli;
  • kasuta nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid!

ARVESTA INTEGREERITUD TAIMEKAITSE PÕHIMÕTETEGA

  • Kasuta viljavaheldust;
  • väeta ja lupja tasakaalustatult;
  • eelista haiguskindlamaid ja vastupanuvõimelisemaid sorte;
  • kasuta sertifitseeritud seemet;
  • soodusta kasulike organismide levikut;
  • puhasta hoolikalt kasutatavaid masinaid;
  • hinda tõrjevajadust ja rakenda taimekaitset ainult vajadusel;
  • eelista mehhaanilisi, bioloogilisi ja mittekeemilisi tõrjevõtteid.

TÄIDA PÕLLURAAMATUT ÕIGEAEGSELT JA KORREKTSELT

Hiljemalt 10 päeva jooksul.

JÄLGI, ET TAIMEKAITSEVAHENDI HOIUSTAMINE VASTAB NÕUETELE

  • Hoiuruum on lukustatav ning märgistatud;
  • hoiutingimused on ohutud ja turvalised (korralik valgustus, ventilatsioon jne);
  • hoiukohas on olemas vahendid võimaliku reostuse likvideerimiseks.

PUHITUD SEEMET

  • Hoia hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga;
  • ära kasutata toiduks või söödaks;
  • vea eraldi ravimitest, toidust või söödast;
  • kasutamata puhitud seeme anna üle ohtlike jäätmete käitlejale.
EPKK ja EL logo

Sildid: sisuturundustaimekaitse
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Täna algas PRIAs põllumajandussektori erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Järgmine artikkel

Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada antibiootikumiresistentsust

Seotud artiklid

SE Tehnikakeskus: kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele.
Sisuturundus

Kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele

detsember 2024
Aku – masinate töökindla töö alus. Kuidas valida toiteallikat? Foto: Kramp
Sisuturundus

Aku – masinate töökindla töö alus. Kuidas valida toiteallikat?

november 2024
TeknEST OÜ teeb tihedat koostööd loomasöötade, silokindlustuslisandite jms arendus- ja tootmisfirmaga Schaumann.
Sisuturundus

Loomade tervist ja keskkonda säästvad lahendused

oktoober 2024
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on koondanud tagasiside ja ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse (KliimaS) eelnõu kohta. Foto: Shutterstock
Seadus

EPKK: kliimakindla majanduse eelnõu vajab täiendamist

oktoober 2024
Järgmine artikkel
Juulis jõustus söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Eesmärk on vähendada loomade antibiootikumiresistentsust. Foto: Shutterstock

Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada antibiootikumiresistentsust

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.