Tänavu 1. juulil jõustus söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on selline sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on seadusemuudatus osa niinimetatud veterinaarravimite paketist. „Muudatuste eesmärk on vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsuse väljakujunemist ja levikut, mis on tõsine probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas,” sõnas minister.
Söödaseaduse muudatustega täpsustatakse ravimsööda väljakirjutamise nõudeid. Lisaks seatakse ettevõtjale kohustus omada tegevusluba või esitada majandustegevusteade osade ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste korral.
.jpg "heworitz")
Vaja on retsepti
Loomade ravivõimaluste ja ravimsöötade kättesaadavuse parandamiseks on edaspidi võimalik ravimsööta ette toota.
Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, on lubatud ravimsööta loomapidajale üle anda üksnes veterinaararsti väljastatud retsepti esitamisel.
Samuti luuakse söödaseaduses seos jäätmeseadusega, et tagada aegunud ja kasutamata ravimsööda või vahetoote kui jäätmete nõuetekohane käitlemine. Selliste toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla kvaliteeti, suurendades selle saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski.
Ravimsööta on keelatud kasutada loomahaiguste ennetamiseks või kehvade pidamistingimuste kompenseerimiseks.
