Väetiste turg on muutumises. Seda mõjutavad nii gaasi ja nafta hind, Ukraina sõda kui ka sanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu. Milliste teadmistega läheb kevadele ja sügisele vastu Eesti põllumees? Olukorda turul analüüsib Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja.
Gaasi ja nafta hind mõjutavad tugevalt turgusid. Millised on viimaste kuude trendid ja mida on ette näha lähima poole aasta perspektiivis?
Nafta ja gaasi hinnal on oluliste energiaallikatena väetiste hinnale tugev mõju. Maikuus toimus maagaasi ca 20-protsendiline hinnalangus, ent pärast Putini septembrikuist teadaannet, et läbi Nord Streami gaasi enam ei saa, hüppas hind üle 300 euro megavatt-tunni eest. Euroopa reageeris uudisele siiski suhteliselt rahulikult ning nädalaga tuli hind tagasi alla, maandudes 200–250 euroni megavatt-tunni eest. Sellele vaatamata on gaasi hind endiselt väga kõrgel tasemel, olles samas suurusjärgus, kus kevadel Ukraina sõja alates ning 2–3 korda kallim varasemate aastatega võrreldes.
Kõrgeima hinna juures tekkis küsimus, kas tootmine tasub üldse ära – sest põllumees ei pruugi suuta osta nii kõrge hinnaga väetiseid, seega pandi näiteks Yara suurimas lämmastikväetiste tehases Sluiskil’is tootmine augusti lõpus ajutiselt seisma. Tänu sellele, et gaasi hind tagasi alla tuli, pandi tehas uuesti tööle, tõsi, mitte küll täisvõimsusel.
Nüüd, mil kütteperiood Euroopas on taas algamas, on tulevikuarenguid keeruline ennustada, ent üldiselt on Euroopa siiski viimastel kuudel Venemaa tegevustele ja ähvardustele suhteliselt rahulikult reageerinud, sest gaasi on suve jooksul varuks ostetud.
Kõik see võib aga muutuda, juhul kui talv varakult ja külmana saabub.
Millised on Ukraina sõja mõjud?
Ukraina külvipinnad on ca veerandi võrra vähenenud ja siin suurt muutust pole ette näha. Ukraina on peamiselt taliviljade kasvatamise maa, seega oleks taliviljad praeguseks pidanud juba maha külvama. 6000 km2 tagasivõtmine Ukraina vägede poolt ei tähenda seda, et Ukraina põllumees kohe seal külvata saab, sest paljud põllud on mineeritud. Samuti ei ole kindlust, millised piirkonnad nii kindlalt Ukraina kätte jäävad, et seal põllumajandustöödega alustada riskitakse. Seega taliteravilja osas tendents külvipindade vähenemisele pigem jätkub. Küll võib asjaolu, et Ukraina oma maid tagasi võidab, mõjutada järgmise aasta kevadkülvi – siis võidakse rohkem külvata näiteks õlitootmiseks vajalikku päevalille ja teisi suvikultuure.
Siin võib pooleaastane ajaaken mõjuda külvipindadele positiivselt, ala jõutakse miinidest puhastada ja Ukraina põllumees saab need maad kasutusse võtta. Loodetavasti ei tule külvipinna edasine vähenemine enam nii suur ja kevadel külvatakse juba veidi rohkem.
Tooraine logistikateed on pikenenud. Millises seisus oleme täna?
Jah, need on pikenenud. Hea näide on kaaliumi import: seda peab Yara lisaks Saksamaale nüüd tooma Kanadast, mis on maailma suurim kaaliumi tootja. Kokkuvõttes on teekond pikenenud 25 korda ja tarneaeg 5 korda, ehk kulud on seoses transpordi-, nafta- ja gaasikuluga kasvanud ning see kajastub toodete hinnas. Enne talve ja uut kevadet/suve pole toodete hinnalangust tõenäoliselt ka oodata. Lisaks on tekkinud küsimused, kas soovitud tooteid on üldse saada. Yara saab maailma suurima tarnijana toorainet endiselt kätte, ent paljudel tootjatel võib see saamata jääda.
Kas on lootust, et Eesti põllumees saab taas osta ka Venemaa ja Valgevene väetiseid?
Maailm ei ole enam sama, mis enne 24. veebruari 2022 ja on väheusutav, et Venemaa ja Valgevene väetised lähiaastatel meie turule naasevad. Sisuliselt algas sõda juba 2014. aastal Krimmi annekteerimisega, olles tänaseks kestnud kaheks aastat ja ei ole mingit garantiid, et konflikt veel sama kaua või mitmeid aastaid ei vindu. Isegi, kui sõjategevus lõpeb järgmise aasta kevad-sügisel, jääb küsimus, kuidas Ukraina saaks tagasi Krimmi, mille Venemaa on kuulutanud enda osaks? Ehk on tõenäoline, et jätkuvad lääneriikide majandussanktsioonid, mille eesmärk on Venemaad maksimaalselt nõrgestada. Ka siis, kui rahu sõlmitaks näiteks homme (mis pole realistlik), ei taastu väetiste ja toorainete tarned päevapealt. Seega, kokkuvõttes ei pruugi Venemaa ja Valgevene väetised ka 15 aasta jooksul meie turule tagasi jõuda. Kindlasti on neid, kes pakuvad ka teistsuguseid arengustsenaariumeid – aga kellel on õigus, seda näitab ainult aeg.
Loodus tühja kohta ei salli – millised on alternatiivid?
Tarned teistest riikidest on juba praegu hakanud toimima – esimest korda toodi sellel sügisel lämmastikväetist isegi USA-st. Selline samm polnuks varem olnud loogiline ega majanduslikult tasuv, ent nüüd jõuti selleni, et väetis toodi 25 000-tonniste laevadega Leetu ja Eestisse.
See on omamoodi ühendatud anumate süsteem – kui juba transport USA-st tasub ära, siis võib arvata, et puudus ei kesta kaua ja olukord tasandub. Võib minna aega aasta, poolteist või isegi kaks, ent siis tõusevad uute tarnijatena näiteks Poola, Jordaania, Maroko ning teised Aafrika või Aasia riigid.
Senini oli 80% Eesti turust Venemaa ja Valgevene väetiste käes ja siinne hinnatase oli madalam kui mujal Euroopas – seega polnud tootjatel mõtet siia kaupa vedada. Nüüd kui hinnad on kerkinud ja olukord muutunud, on uuelt hinnatasemelt meie turg muutunud atraktiivsemaks ka teistele tootjatele, seega usutavasti aasta-paari möödudes olukord stabiliseerub. Tarne USAst on märgiline – kui juba Mississippist tasub vedu ära, siis on see märk, et turu loogika on muutunud.
Samas, vana hinnatase, kus väetised maksid paar-kolmsada eurot tonn, ei tule tõenäoliselt enam kunagi tagasi.
Kas võib siiski karta, et väetistest võib tänavu tekkida puudus?
Tänavu sügisel-talvel, suunitlusega järgmiseks kevadeks võib tõesti puudujääk tekkida, sest vahepeal tehased seisid. Kui analüüsida tavapärast tootmismahtu ja neid numbreid, mida Eestis tarbitakse, siis neile, kes detsembris-jaanuaris ärkavad, ei pruugi väetist enam jätkuda. Lihtsalt tehased ei jõua enne kevadet enam toota ja logistikaahelad tarnida: sadamad ei jõua kaupa vastu võtta ja rekkad ei suuda põllumehele väetist koju ära viia.
Need kes jõuavad sellel aastal õigel ajal väetised ära osta, on omadega mäel, teistel ei pruugi nii hästi minna.
Üheks põhjuseks, mis võib puudujääki põhjustada, on see, et näiteks paljudel Skandinaavia riikidel on pikaajalised lepingud, milles on aasta mahtudes kokku lepitud: näiteks 200 000 või 400 000 tonnile aastas. Need lepingud otsitakse nüüd välja ja öeldakse, et kui meie ostsime varasematel aastatel kokkulepitud kogused välja, siis nüüd on tootja kohustus antud lubadusi pidada.
Seega, kui need riigid soovivad oma koguseid, siis esmalt tuleb neile tarnida ja alles siis, kui sellest kogusest üle jääb, tuleb kõne alla Baltikum, kel selliseid lepinguid ei ole.
Nagu varem öeldud sai – võib loota, et olukord normaliseerub aasta-paari pärast, aga täna on uus reaalsus ja tuleb püüda leida erinevaid kanaleid, et asendada tooteid, mis Venemaalt ja Valgevenest ära kukkusid.
Hea teada
Väetiste hinda mõjutavad:
- Maagaasi hinnatõus. Maagaasi kui ühe peamise väetiste tootmise energiaallika hinnatõus oli täheldatav alates 2021. aasta juunist. Hüppeliselt kerkis hind alates augustist, olles oktoobriks aprilliga võrreldes neljakordistunud. 2022. aasta aprillis ja mais hind ajutiselt langes ca 20–25 protsenti – see mõjutas suvel pakutud väetiste turgu. Tänaseks päevaks on gaasi hind taas väga kõrge.
- Toornafta hinnatõus. Toornafta hinnatõus algas oktoobrist 2020. Hüppeliselt kerkis hind jaanuaris ja veebruaris 2022, kui hinnatõusuks märgiti 20–25 protsenti. Nafta hind mõjutab meid nii läbi kasvavate tootmiskulude kui ka lisandunud transpordikulude.
Väetiste hinnad:
- Lämmastikväetiste hind (karbamiidi baasil): lämmastiku hinnatõus algas juba jaanuaris 2021. Suurem hinnahüpe toimus oktoobris ja novembris 2021. Seejärel oli 2022 veebruaris tekkimas hinnalangus, ent algas Ukraina sõda. Käesoleva aasta maikuus toimus esimene hinnalangus pärast sõja algust, kuid langus oli ajutine ning on taas tõusuteel.
- Fosfori ja kaaliumi hinnatõus algas jaanuaris 2021, ent hind tõusis võrreldes lämmastikväetistega ühtlasemalt, kuni 2022. aasta veebruarikuu Ukraina sündmused siia oma pitseri lõid. 2022. aasta aprillist maini toimus ka kaaliumi osas väike kukkumine, aga fosforil mitte. Edasisi prognoose on väga raske anda.
