Viimaste aastate praktikas näeme üha enam juhtumeid, kus pärast taotluses toodud tegevuste elluviimist jääb taotlejale toetus välja maksmata või nõutakse see tagasi, viidates toetustingimuse kunstlikule täitmisele.
Taotlejate jaoks tekitab selline olukord pea igakordselt segadust ja hämmingut, sest taotlejad ei suuda tihti isegi mõista, mis läks valesti. Eesmärgiga ennetada seda probleemi, püüame alljärgnevalt selgitada lahti mõiste praktilise käsitluse nii PRIA kui kohtute vaatest.
Kaks erinevat käsitlust
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, mis reguleerib ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret, sätestab endas artikli 60, mille kohaselt on keelatud anda põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid isikutele, kes on tekitanud selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Sätte sõnastus on üksjagu keeruline, andes erinevaid tõlgendusvõimalusi ning ka PRIA praktikast nähtub, et viidet toetustingimuste kunstlikule täitmisele kasutatakse kahel erineval juhul.
Esiteks on PRIA leidnud, et toetustingimuste kunstliku täitmisega on tegemist siis, kui faktiliselt on küll täidetud kõik meetme määruses sätestatud tingimused toetuse saamiseks, kuid PRIA hinnangul ei ole tingimuste täitmine toimunud loomuliku protsessi läbi, vaid loodud kunstlikult.
Näiteks, kui ettevõtja loob uue, kuid samas või sarnases tegevusalas tegutseva juriidilise keha, et mahtuda tegevuse kestvuse või käibe suuruse nõuete piirangutesse või taotleb toetust ettevõtja tegevusteks kolmandale isikule kuuluval varal või varale, kes iseseisvalt taotlejaks ei kvalifitseeruks.
.jpg "heworitz")
Lisaks eelnevale on PRIA poolt kunstlikuks toetustingimuste täitmiseks kvalifitseeritud ka olukordi, kus ettevõtja müüb osa karjast teisele ettevõttele, mille tulemusena on loomade arv mõlemas ettevõttes toetuse saamiseks nõutav, kuid omanikud on ettevõtetel samad ning seega faktiline olukord loomapidamise viisis ei muutu või kui toetusalused maad jaotatakse sama omaniku erinevate ühingute vahel selliselt, et kohalduksid kergemad saagikoristuse nõuded.
Kui PRIA tuvastab, et tehingul puudub tegelik majanduslik põhjus ehk ilma toetuse saamise soovita ei oleks tehingut selliselt tehtud, on nad asunud seisukohale, et tegu on tingimuste kunstliku täitmisega. Teiseks juhuks, mil PRIA hinnangul on tegu toetustingimuste kunstliku täitmisega, on olukorrad, mil kahtluse alla seatakse taotleja omaosaluste tegelik täitmine, tegevuse hinnakujunduse protseduur või ostetava toote/teenuse eest tegelik maksmine. Praktikas on PRIA kahtlused tõstatunud näiteks siis, kui tehingud on tehtud endaga seotud isikute vahel või siis, kui rühm taotlejaid on lisaks teenuse osutamisele ka ise sama teenuse osutajad konkreetses taotlusvoorus. Siis on PRIA asunud seisukohale, et tegelikku raha liikumist ei ole toimunud, majanduslik seisund taotleja jaoks ei ole muutunud.
Kohtute lähenemine
Kuigi kohtupraktikast nähtub, et ka kohtud on toetustingimuste kunstliku täitmise mõiste sisustamisel pigem konservatiivsed, on kohtud siiski kinnitanud, et etteheide toetustingimuste kunstlikust täitmisest ei saa toimuda kergekäeliselt. Nimelt on Riigikohus juba kümmekonna aasta eest asunud seisukohale, et õiguste kuritarviduse keelu rikkumise esinemise kindlakstegemiseks peab PRIA hindama nii isiku tegevuse objektiivset kui ka subjektiivset külge. Tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et õigusnormidega taotletud eesmärk ei ole tegelikult saavutatud ning seejärel tuleb hinnata tegevuse subjektiivsust, st tahet saada õigusnormidest tulenev eelis, luues selle saavutamiseks tingimused kunstlikult. Kuritarviduse tuvastamiseks võib võtta arvesse kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid.
Siinkohal on kohtud aga kinnitanud, et mitte igasugust tehingut, mida ei oleks n-ö tavaolukorras ilma toetuseta tehtud, ei ole põhjust lugeda kunstlikuks, sest toetuse eesmärk ongi ettevõtlust ergutada, mh ka selliste tehingute tegemiseks, milleks muidu puuduks majanduslik stiimul. Investeering peabki aitama parandada taotleja majanduslikku toimimist, kuid positiivne muutus ei pea tingimata ja kohe väljenduma efektiivsuse või jõudluse kasvus.
Tehingud, kus kohtud aga on toetustingimuste kunstliku täitmise tuvastanud, on juhud, mil:
- taotleja ja hinnapakkuja omanike või juhtorganite ring on samad, st kattuvad isikuliselt või tegemist on taotleja lähikondsete või muul viisil seotud isikutega;
- taotleja ja hilisema alltöövõtja omanike või juhtorganite ring on samad, st kattuvad isikuliselt või tegemist on taotleja lähikondsete või muul viisil seotud isikutega;
- hinnapakkumuste esitajad pole üksteisest sõltumatud ettevõtjad;
- taotleja taotleb toetust esemele/teenusele, millist taotleja ka ise turul pakub või toimub vastastikune teenuste osutamine;
- eseme müük ei toonud kaasa erinevust eseme tegelikus kasutajas või kasusaajas.
Neil juhtudel on kohtud jaatanud tehingute näilikkust põhjusel, et rahasumma liigub mitmete ülekannete tulemusena seotud osapoolele või toetuse saajale tagasi ning järeldanud läbi selle, et taotleja majanduslik olukord tegelikult muutunud ei ole. Samas ei ole viidatud juhtumid a priori absoluutsed, kui näiteks tuvastatakse, et vara on soetatud küll sugulaselt, kuid isikud ei kuulu samasse leibkonda, mille tõttu puudub isikute vahel tegelik majanduslik seotus.
Mida jälgida?
Efektiivsem on püüda olukorda vältida, kui hilisemalt enda õiguseid kohtus kaitsta. Esmaseks selliseks võimaluseks on talletada kirjalikult kogu taotlusprotsess ja hinnapakkumiste võtmine ning püüda esmajoones vältida juba selliseid tehinguid või taotleja ja hinnapakkujate vahelisi suhtekombinatsioone, millistel juhtudel on need PRIA või kohtute poolt tuvastatud ebasobivaks.
Kui see aga ei ole võimalik, näiteks turul pakkujate vähesuse tõttu, siis on oluline roll protsessi läbipaistvusel ning koguda protsessis käigus kõik tõendid keelu all olevate objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude puudumisest. Kuigi väide „toetustingimuste kunstlik täitmine“ on õiguslik hinnang, mille aluseks olevad faktilised asjaolud peab esmajoones PRIA välja tooma ja tõendama, siis peab ka taotleja arvestama võimaliku vajadusega PRIA poolsete etteheidete ümberlükkamiseks.
