Järgmise aasta 1. jaanuaril lõppeb üleminekuperiood ning nn esimese samba põllumajandustoetuste taotlemisel ja maksmisel peaks kehtima hakkama uus kord. Valitsusel vastavaid määrusi aga veel pole ning põllumeestel tuleb uue aasta plaane teha pimesi.
Tegelikult on juba praegu käimas uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastusperiood aastani 2027, kuid kokkuleppel Euroopa Komisjoniga anti riikidele kaks aastat üleminekuaega, mil toetuste jagamine käib küll vana korra kohaselt, aga kasutada võib juba uue perioodi raha.
Otsetoetused saavad uue sisu
Praeguseks on riik ehk siis maaeluministeerium kaante vahele saanud ÜPP 2023–2027 strateegiakava, mis hõlmab Eesti-poolset kava, millised võiksid uuel eelarveperioodil olla otsetoetused ja turumeetmed (ÜPP I sammas) ning maaelu arengu investeeringutoetused (MAK ehk ÜPP II sammas). See, valitsuses 9. juunil kinnituse saanud dokument, on paraku üsna üldsõnaline, määratledes vaid Eesti eesmärgid ja tegevused ÜPP rakendamisel.
Eesti rakenduslikke määrusi ehk siis ÜPP toetuste andmist konkreetselt reguleerivaid õigusakte vähemalt avalikkusele veel esitletud ei ole.
Nendega on aga paraku juba hiljaks jäädud, sest niikuinii jagatakse uue perioodi ÜPP raha kaks aastat vanade määruste järgi. Alates 1. jaanuarist 2023 tuleb hakata põllumajandustoetusi jagama uute määruste järgi. Kuuldavasti ei ole ajakavaga jänni jäämine ainult Eesti probleem, ka teised EL-i riigid on uue ÜPP tähtaegadest kinnipidamisega hädas.
Kõik see muudab põllumeeste olukorra 2022. aasta sügisel äärmiselt ebakindlaks, sest järgmise aasta tegevusplaanid ja eelarve – külvipinnad, seemnete, väetiste jm sisendite vajadused, uue tehnika soetamine, uute ehitiste rahastamine jmt – tuleb teha tuginedes vaid oma sisetundele ja kuulujuttudele.
Põllumehi muudab murelikuks ennekõike asjaolu, et kui varem oli ühtse põllumajandustoetuse (ÜPT) baastase kõigile 190 €/ha ja selle saamise tingimused olid suhteliselt lihtsad ja kõikidele arusaadavad, siis uues ÜPP-s saab ÜPT n-ö alustase olema 110 €/ha. Tõsi, selle juures on plaanis rakendada koguni kümneid eritingimustega n-ö vabatahtlikkuse alusel põhinevaid toetusmeetmeid (nn rohestamine, talvise taimkatte nõue, muud eeskätt keskkonnahoiule suunatud nõuded), mis teoreetiliselt võivad kergitada hektari eest saadava ÜPT ka üle 200 euro. Samas kaasnevad kõikvõimalike tingimuste täitmisega eeldatavasti ka kulutused ja kohustused, mistõttu toetuste taotlemisel peab põllumees neid täpselt teadma, et ta hiljem oma majandamisega miinustesse ei satuks ega koormaks ennast kohustustega, mida ta hiljem täita ei suuda.
Kevadel taotletud toetuste pindala täpne ühikumäär saab paika 1. detsembriks. Siiani on kõik harjunud, et ÜPT toetused makstakse välja juba kas detsembrikuus või hiljemalt aasta alguses. EL-i määrus näeb aga ette, et toetusi võib välja maksta jooksva aasta juunikuu lõpuni. Tänavusi toetusi uus ÜPP periood niisiis veel mõjutada ei tohiks. Küll aga võib tekitada probleeme uute taotluste esitamine 2023. aasta kevadel. Sellepärast loodavad põllumehed, et valitsus jõuab EL-i uue sekkumisperioodi käivitumiseks vajalikud määrused eeloleval sügisel ikkagi vastu võtta.
Suurfirma saab vähem toetusi
Põllumajanduskontserni Agrone juhatuse liige Margus Muld tunnistab, et ta uuest ÜPP-st ja selle reeglitest konkreetselt suuremat ei tea ning nii tuleb kõik järgmise aasta plaanid teha praegu n-ö aimduse pealt ja siit-sealt kõrvujäänud kuulujuttudele tuginedes.
„Teeme ettevõttes praegu kõik järgmise aasta plaanid juba ära. Aga täpseid mängureegleid me ei tea. Seega tuleb investeeringute plaanid teha põhimõtteliselt pimesi,” kirjeldab Margus Muld seda, millises olukorras agrofirma juhid praegu viibivad.
Praeguste teadmiste juures hindab ta, et suur agroettevõte hakkab tulevikus, uue ÜPP tingimuses, saama vähem toetusi.
„ÜPT ja rohestamise baastase jääb 110–120 euro kanti hektari kohta ja alates sellest saab võtta eraldi toetatavaid lisakohustusi. Aga iga uus pealetulev kohustus toob endaga üldjuhul kaasa ka kulutusi,” arutleb Muld. „Kui baastase langeb ja seda saab tõsta ainult lisakohustuste arvelt, siis on ju selge, et kokkuvõttes langeb kogu saadava toetuse tase. Eks siin peab muidugi iga põllumees arutlema ja rehkendama, kas tal tasub neid kohustusi peale võtta – kas toetuse summa võrdluses kuluga, mis talle sellega kaasneb, tasub ära või mitte. Mina täna seda rehkendust teha ei oska, sest ma ei tea täpselt kohustuste tingimusi.”
Nii avaldab Margus Muld lootust, et määrus tuleb välja enne, kui hakatakse vastu võtma 2023. aasta toetuste taotlusi. Seda, et taotlusi võetakse vastu ilma, et mängureeglid paigas oleksid, on tema mäletamist mööda ka varem juhtunud, ja alati on see kaasa toonud omajagu segadust.
„Loodan, et hiljemalt jaanuaris suudetakse otsetoetuste rakendamise määrus ikkagi n-ö ellu kutsuda. Nii, et me näeme seda must-valgel ja meil on aega kolme kuu jooksul läbi mõelda, mida saame endale kohustuseks võtta ja mida ei saa,” räägib Margus Muld. „Sest mida rohkem on tingimusi, seda enam on ka võimalusi millegagi eksida.”
Tema sõnul on toetused põllumehele olulised ka heal aastal, seda enam, et tulevikku ette näha on võimatu. „Teraviljasektoril on paar viimast aastat olnud enam-vähem head. Enne seda oli aga aeg, kus oldi suures miinuses ja siis olid toetused ainsad, mis elus hoidsid. Samuti on toetused abiks hinnatõusudest tekkinud puudujäägi tasandamisel,” ütleb Margus Muld. „Sellepärast peab Euroopa Liidu põllumees vähemalt seda ÜPT-d ehk siis baastoetust ikkagi võtma. Muidu jääb ta väga tuule pillutada. Iseasi on see, kui palju neid eritingimustega kohustusi julgetakse võtta.”
Baastoetusest ei loobuta
Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja ja maaelu konsulent Olavy Sülla ütleb, et kuuldavasti on ÜPP strateegiakavas mingeid muudatusi tehtud, aga viimast versiooni pole ka tema näinud, ammugi mitte rakenduslikke määrusi, mille põhjal toetuste taotlemine ja maksmine ju tegelikult käib.
Meie pool tundi väldanud jutuajamise jooksul heliseb Sülla telefon korduvalt. Ta ütleb, et enamik helistajatest soovivad just uue ÜPP asjus selgust saada, aga mis selgitusi sa jagad, kui isegi kobad pimeduses.
„Põllumees plaanib juba praegu ka järgmise aasta külvi, ta peab vaatama nagu malemängus, neli-viis käiku ette, et mida on mõistlik ühe või teise kultuuri järel külvata,” kirjeldab Olavy Sülla olukorda farmeri vaatest. „Tänavu võib teraviljakasvatajatel päris hästi minna, hinnad on kõrged, aga kõik ju teavad, et pärast head aega tuleb suure kindlusega halb aeg. Sellepärast peabki rehkendama ja planeerima ega tohi teha oma plaane praeguste ilusate hindade juures, unustades ära, et kõik sisendhinnad on tõusnud. Eks sügisese väetamise ajal annab esimest korda tegelikkuses tunda ka väetiste suur kallinemine.”
Sülla ei usu, et põllumees muutub headel aegadel kuidagi muretuks ega hooligi enam võimalikest toetustest, sest kõik teavad, et ühele ilusale aastale ei saa kunagi rajada oma edasist äri. Kogemus näitab, et viie aasta kohta tuleb üks väga hea saagiga aasta, üks äärmisel kehv aasta ja kolm keskpärast aastat. Kusjuures kunagi ei tea ette, milliseks tulevane aasta kujuneb – hea aasta vooluvees võid panna kevadel lukku suured viljakogused, mida sügisel müüa, aga kui tuleb halb vilja-aasta ja sa neid koguseid täita ei suuda, saab kaela üpriski arvestatavad trahvid. Liisingud, laenud ja palgad tuleb aga maksta ka kehval aastal. Kõik see peaks iseloomustama seda, kui õrnal jääl põllumees tegelikult kõnnib ja kui palju tema tegevus otseselt toetustest sõltub. Seega niisama lihtsalt keegi ühestki toetussummast ei loobu ja neid taotletakse nii palju kui võimalik.
Uus ÜPP – sööklast restorani
Kuigi Jüri Ratas ütles veel peaminister olles, et ka Eestis saavutab otsetoetuste keskmine lõpuks taseme üle 200 €/ha, jättis ta mainimata, et üle 200 euro hektari kohta ÜPT saamiseks on vaja täita terve rida tingimusi.
Nende tingimuste kohta küsitakse Olavy Süllalt iga päev täpsustavaid küsimusi. Kuna ka temal väga konkreetseid vastuseid veel pole, üldisest suunitlusest on aga aimdus olemas, siis vastab ta tihtipeale näitliku jutuga. „Siiamaani oli ÜPT saamine nagu töölissööklas einestamine – sulle anti teatud kindla hinnaga lõunakomplekt – supp, praad ja magustoit. No magustoitu said soovi korral natuke paremat valida, aga komplekt oli suhteliselt sarnane. Uus ÜPP ja selle toetused on nagu restorani minek. Sul on pikk menüü ees ja nüüd tuleb valida, kas ma tahan praadi riisiga või kartuliga, kas sellele panna juurde salatit jne. Oma menüü ehk siis toetuste pakett tuleb endal koostada.”
Samas, iga lisandus, mis baastoetusele juurde võetakse, hakkab kusagilt piirama põllumehe tegevusi. Peab hindama, kas olla nõus selle piiranguga ja kas saadav tugi kaalub sellega kaasatulevad kitsendused üles.
„Minu tunnetuslik arvamus on, et inflatsioon ja hinnatase jätkavad kiiret tõusu, mistõttu toetuste osakaal põllumehe sissetulekutes pole edaspidi enam nii suure kaaluga kui varem,” leiab Sülla.
„Lisaks, kui neid tingimusi on keeruline täita, kui selle nimel tuleb väiksema saagiga leppida või uusi investeeringuid teha, siis lõpuks võib juhtuda, et saadav toetus ei kompenseeri kõiki neid asjaolusid ära. Nii võib juhtuda, et mõned põllumehed hakkavadki võtma vaid minimaalset baas-ÜPT-d, aga samas on oma otsustes suhteliselt vabad.”
Olavy Sülla on välja rehkendanud, et ettevõtted, kus haritavat maad 100–150 hektarit, toetuste uue süsteemi järgi eriti palju ei tohiks kaotada. Mida suurem agrofirma, seda suuremat mõju avaldab talle ka ÜPT baastoetuse lae langetamine.
Oma võimete hindamine
Senisest rohkem arvestada tuleb aga teistelgi. Näiteks teraviljakasvatajatest mahetootjate toetused on küll märksa kõrgemad, aga tänaseks on tavatoodangu müügihind mahedale vaata et järele jõudnud ning väiksemamahulise tootmise efekt hakkab ära kaduma. Saagid on tavatootjast paar-kolm korda väiksemad, toetust saab küll rohkem ning väetama ja taimekaitset tegema ei pea. Samas tuleb oma toodangut müüa tavatootjaga suhteliselt sama hinnaga. „See on tinginud selle, et nii mõnigi mahetootja on tavapõllumajandusse tagasi läinud,” tõdeb Sülla.
Ta on seda meelt, et edaspidi hakkab toetuste taotlemine nõudma põllumehelt senisest rohkem kodutööd ja teadmisi. Ennekõike aga peab süvenema oskus oma riske hinnata. Võttes endale piirangud peale, saab nende eest raha, aga peab neist ka kinni pidama. „Kui varem tõi ÜPT agrofirmale suhteliselt lihtsaid tingimusi täites lõviosa toetusest kätte ja erilisi kohustusi polnud, siis nüüd on juba ka nn mitmekesistamise nõuded osa ÜPT põhipaketist. Paberit pole näinud, aga kuulda on, et sinna tahetakse kõikidele põllumajandustootjatele lisada ka talvise taimkatte vähemalt 30% suuruse osakaalu nõue.”
Seega kui tavatootja soovib toetust saada, siis ühele põllule kogu aeg ainult teravilja külvata ei või. Mõnedel aastatel tuleb sinna panna ka vahekultuure.
Probleem on just suviviljadega – sügisel peab otsustama, mida suviviljapõllule panna, see on aga kõik täiendav kulu. „Nii ta peabki rehkendama, kas allapoole toodud toetus katab selle kulu ära,” märgib Sülla.
Avalik teavitus ja määrused seisavad euroliidu kinnituse taga
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik ütleb, et ÜPP strateegiakava läbirääkimine Euroopa Komisjoniga on lõpufaasis. Praegu ei ole paigas veel mõned sekkumiste tingimused ega kõigi sekkumiste rakendamise täpne ajakava. Ministeerium valmistab paralleelselt ette riigisiseseid õigusakte. Uus EL-i ühise põllumajanduspoliitika seadus on juba riigikogu menetluses ning järgmisel aastal avanevate pindala- ja loomatoetuste määrused on töös. Maaelu arengu investeeringutoetuste uued sekkumised rakenduvad siis, kui praeguse perioodi eelarve on ära kasutatud.
Tutvustamine viimases kvartalis
Katrin Rannik kinnitab, et maaeluministeerium planeerib üldisemat ÜPP strateegiakava sekkumiste tutvustamist selle aasta viimases kvartalis. Aga seda saab teha siis, kui strateegiakava on heaks kiidetud. „Sekkumiste rakendamisest teavitame sihtgruppe kindlasti enne iga sekkumise vooru avanemist,” kinnitab ta.
ÜPP strateegiakava uuendusi võrreldes seniste maaelu arengukavadega esile tuues märgib ta, et erinevalt varasemast planeeritakse kavaga nüüd ka otsetoetused. See annab tema sõnul parema võimaluse siduda erinevatest fondidest rahastatavad toetused ühtseks tervikuks. „Otsetoetuste menüü on senisest laiem ja loodetavasti leiab iga põllumees neist endale sobivaimad. Palju on uusi sekkumisi – laienevad põllumajandustootmisega seotud toetusskeemid ning lisandub viis ökokava,” kirjeldab Rannik. „Ökokavad on üheaastased keskkonnatoetused ja nende hulgast leiab nii vanu tuttavaid, nagu keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajanduse ja mesilaste korjealade toetus, aga uutena ka ökoalade ja ökosüsteemiteenuse säilitamise toetused. Senised rohestamise nõuded on liidetud edaspidi tingimuslikkuse süsteemi, mis on seotud pindala- ja loomatoetuste taotlemisega.”
Viieaastastest keskkonnatoetustest rakenduvad järgmisel aastal poollooduslike koosluste (PLK) hooldamise toetus (senine PLK-toetus), mulla- ja veekaitsetoetus ning ohustatud tõugu looma pidamise toetus. Kohalikku sorti taimede kasvatamiseks saab toetust veel senistel MAK 2014–2020 tingimustel. Toetatakse ka loomade heaolu ning antakse Natura 2000 erametsatoetust.
Põhisissetulekutoetus väheneb
Ranniku sõnul aitab põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut tagada põhisissetulekutoetus. Lisaks jagatakse osa otsetoetuste eelarvest diferentseeritult ümber väiksema ja keskmise suurusega majapidamistele ning põlvkondade vahetusele aitab kaasa noorte põllumajandustootjate toetamine. „Põhisissetulekutoetuse vähenemist kompenseerib teiste toetuste valik. Strateegiakava sekkumiste rakendamiseks on järgneval viiel aastal kasutada üle 1,6 miljardi euro,” selgitab Rannik.
Hea teada
Üldine pindalatoetus (ÜPT) enne ja nüüd: millised on suuremad muutused?
- Siiani oli ÜPT ca 95% ulatuses pindalapõhine, moodustades 2021. aastal 188 €/ha. Vaid umbes 5% jagati veel lisana näiteks piimasektorile, aiasaaduste tootjatele, noortalunikele jmt.
- Uue ÜPP eelarvet veel pole ja täpsed numbrid ei ole teada, aga eeldatavasti jääb baas-ÜPT (ÜPP strateegiakavas 108 €/ha) tasemeks 50–60% selle kogumahust.
- Seega, võimalik, et poole ÜPT-st moodustavad edaspidi igasugused tingimuslikud toetused. Need on näiteks nn rohestamine, mitmekesistamine, elurikkuse säilitamine, kogukondade elujõulisuse parandamine ja muud nn erieesmärkide täitmisele suunatud toetused (strateegiakava järgi 446 mln €).
- Mahetootja võidab uue ÜPP-ga rohkem – kui siiani sai ta 125 €/ha ÜPT baasmäärale juurde, siis nüüd on mahepõllule plaanis maksta 135 €/ha lisaks (kasv üle 60 mln €).
- Kui varem nimetati toetuse saamise võimalusi meetmeteks, siis nüüd on EL-is käibele võetud sõna „sekkumine”.
- ÜPP strateegiakava kogueelarve on ca 1,62 miljardit eurot, sellest 730 miljonit eurot suunatakse otsetoetusteks.
Allikad: ÜPP strateegiakava
