Energia, jõusööda ja ka kõigi muude sisendite meeletu hinnatõusu keskel saavad piimatootjad vähemalt praegu hakkama: piima kokkuostuhind on järjepidevalt kerkinud ja suudab veel katta tootmiskulude kallinemise.
Põllumehe Teataja kirjutas 2020. aasta suve lõpus, et piimatootjad hüüavad appi. Piima hind oli mitmendat kuud madalam tootmiseks tehtavatest kuludest. Kasumist ja investeeringutest võib vaid unistada, ütlesid piimatootjad. Nemad unistasid toona piimahinnast 320 eurot/tonn. Selleni hind ei küündinud. Majandusteadlased ei ennustanud ka ilusamat tulevikku, sest nende sõnul oli koroonapandeemia suurendanud inimeste distantseerumist ning nõudlus HoReCa-sektoris puudus. Pakkumist oli aga küllaga. Tegelikkus oli aga majandusteadlaste tarkusele vastupidine. Piima hind hakkas 2020. aasta suve lõpus tõusma ja nii ongi jäänud.
Hinnatõus hoogustus viimase aastaga
Praegu on aeg, kus piimatootjatele makstakse aegade kõrgeimat kokkuostuhinda. Piima hind tõuseb kogu Euroopas. Eesti jaoks on trend eriti positiivne, kuna sellel aastal on vähenenud ka vahe Euroopa Liidu keskmise piima kokkuostuhinnaga.
Eriti raju on hinnatõus olnud viimase aasta jooksul. OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Siim Riisenberg toob välja, et piima turuhind on aastaga tõusnud ligikaudu 100 eurot tonni kohta, olles hetkel jõudnud tasemeni 500 eurot/tonn.
Selline piima turuhinna kasv on Riisenbergi väitel katnud ka kõik tootmise sisendhindade tõusud. Talle sekundeerib Remmelgamaa talu perenaine Kaja Piirfeldt, kelle ütlusel on piima kokkuostuhind täna igati konkurentsivõimeline. „Katab minu ettevõttes sisendite hinnatõusu ning jätab ka ruumi kasumiks,“ lausub Piirfeldt.
Hinnatõusud mõjuvad ka piimatootjatele
Mitte kõik piimatootjad ei pea aga praegust olukorda siiski jätkusuutlikuks. Meelis Burmeister sai ligi 1300 lehmaga Raikküla Farmeri omanikuks eelmise aasta suvel. „Alguses oli päris huvitav, sest piima hind hakkas üsna pea kerkima,“ räägib sektoris veidi üle aasta tegutsenud mees. „Peagi oli selge, et see rõõm on üürike, sest kõik muud hinnad hakkasid ka juurde kruvima,“ nendib Burmeister. „Täna saab veel öelda, et lühikeses plaanis saame hakkama, aga kaugemas perspektiivis läheb väga keeruliseks.“ Tema hinnangul ei ole veel kogu hinnatõus nende toodangus kajastunud, kuna elatakse selle arvelt, et üht-teist on ostetud juba varem ning nii mõnedki eelkokkulepped on sõlmitud eelmise aasta lõpus toonaste hindadega.
Suures pildis toetab Burmeistri juttu ka statistika, mis ütleb, et piimatootmise tootjahind on tänavu II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 42%.
Piirfeldt räägib, kuidas see päriselus piimatootmises väljendub. Tootmiskuludest poole moodustab söötade maksumus. Sellest omakorda 2/3 on jõusööda maksumus. Viimase hinnakasv on aga olnud meeletu, kohati kuni 100%.
„Kui eelmisel aastal maksime 5 nädala varu eest ligikaudu 5500 eurot, siis suve alguses oli see summa üle 10 000 euro,“ märgib Piirfeldt. „Ühe liitri piima tootmiseks kulub lisaks silole jm ka ligikaudu 400 grammi jõusööta. See tähendab, et ainuüksi jõusööda kulu liitrile piimale on ligi 20 senti.”
Ta märgib, et piimatootjate olukord on väga erinev ja sõltub suuresti, kuidas ja millise mudeli järgi on sisendite hanked või isevarustamine organiseeritud. Tema sõnul mõjutab hinnatõus kõige enam farme, kus maaressursi puudusel vm põhjustel ise söödavilja ei kasvatata.
Tootmiskulud on võtnud suuna üles
Riisenberg toob välja, et piima tootmiskulud tulevikus alles hakkavad kasvama. Järsku suurenemist on oodata 2023. aasta saagist valmiva silode ja teraviljade kulude järsu kasvu tõttu. Selle taga on väetiste vähemalt 3-kordne hinnatõus. Energia hinnatõusudel Siim Riisenbergi sõnul nii suurt osatähtsust ei ole, kuna energia osatähtsus ei ole piimatootmises tema väitel nii suur kui söötadel ja töötasul. Siiski on Kehtna Mõisas elektrienergia kokkuhoiuks kasutusele võetud LED-valgusteid, kütteks kasutatakse piima jääksoojust, plaan on rajada päikesepark.
Kõrged energiakulud ei ole jätkusuutlikud
Piirfeldt näeb elektriarveid suurema probleemina. Piimafarmides, kus on pidevalt töötav sõnnikueemaldus, lüpsi-, jahutus- ja soojendusseadmed ning ööpäevaringne valgustus, moodustab elekter arvestatava osa igakuistest kuludest. Piirfeldt räägib, et kui tavaolukorras oli Remmelgamaa talus elektrikulu ligi 5–7% käibest, siis eelmisel aastal küündis see kohati üle 10%. „See ei ole jätkusuutlik suurusjärk,“ nendib ta. „Kuna ettevõtjana ei saa ma sellist kulude prognoosimatut kõikumist enda rahavoogudes lubada, otsustasin, et olen valmis maksma harjumuspärasest pisut kõrgemat tasu,“ ütleb Piirfeldt. Veebruari alguses fikseeris ta elektrihinna järgmiseks kolmeks aastaks. „Seega on minu arved ligikaudu 20% eelmiste aastate omadest suuremad, kuid siiski prognoositavad ja mõistlikus suurusjärgus,“ tutvustab ta Remmelgamaa talu lahendust.
Burmeister ütleb, et kõige hullemini löövad rahakoti pihta elektri, ostusöötade, ravimite ja kütuse hinnatõusud. Energiahindade kasvuga toimetulekuks seisab suurem töö alles ees. Esialgu vaadatakse farmis, et ükski lamp vales kohas ja valel ajal ei põleks ning võimsused oleksid optimaalsed.
Kõljala Põllumajanduslik OÜ juhatuse esimees Tõnu Post leiabki, et suurim raskus on taluda kõigi sisendite üheaegset hinnatõusu. „Üksikuna hinnatõusud ei ole rasked, aga et kõik sisendid pidevalt kerkivad, siis see teeb olukorra keeruliseks,“ lausub ta.
Hinnatõusud ründavad ühekorraga
Keskmiselt kaks korda kerkinud sööda hindadega toimetulekuks on korrigeeritud ostusöötade valikut ja mõnest tootest on loobutud, et kulutusi piirata. Energiahindade kasvu juures ei ole aga Posti väitel võimalik põllumajanduses eraldi kokkuhoidu tekitada. „Farmitöid ei saa enamasti kõrgema tunnihinna ajaks välja lülitada. Kui on hind kõrgem, siis seda võib võtta teadmiseks ilma, et saaks sinna midagi teha,“ seletab Post. Kokkuvõttes nendib ta, et praegune piimahind katab küll igapäevased tootmiskulud, kuid edasi tuleb lükata nii mõnigi investeering.
Piirfeldt nendib, et farmerite ja farmide seisukorrad ja seisukohad on väga erinevad. Kuidas keegi hakkama saab, on tema ütlusel suur osa sellel, kuidas närv vastu peab.
„Teadmatust ja ootamatusi on väga palju. Need, kes on paremad kohanejad, on kindlasti eelisseisus,“ lausub ta. Tema sõnul tuleb rohkem kui kunagi varem tegevusi mõtestada ja riske juhtida. Rohkem, kui kunagi varem, tuleb olla julge ja operatiivne otsustes, millal tegevus lõpetada või ümber kujundada.
Hetkel on tõsiasi, et tootjatele pakutakse piima eest aegade kõrgeimat hinda. „Kui piima hind jääb 500 eurot/tonn, siis on võimalik piimatootmise püsimine,“ on Riisenberg positiivne.
| Keskmine hind, eurot/tonn | ||
| 2019 | Jaanuar | 317,06 |
| Veebruar | 320,32 | |
| Märts | 315,70 | |
| Aprill | 317,07 | |
| Mai | 310,78 | |
| Juuni | 304,73 | |
| Juuli | 303,35 | |
| August | 300,56 | |
| September | 302,95 | |
| Oktoober | 305,42 | |
| November | 308,88 | |
| Detsember | 313,15 | |
| 2020 | Jaanuar | 312,99 |
| Veebruar | 314,39 | |
| Märts | 314,24 | |
| Aprill | 303,49 | |
| Mai | 284,16 | |
| Juuni | 274,70 | |
| Juuli | 277,09 | |
| August | 275,80 | |
| September | 283,62 | |
| Oktoober | 289,00 | |
| November | 294,97 | |
| Detsember | 296,02 | |
| 2021 | Jaanuar | 296,60 |
| Veebruar | 299,20 | |
| Märts | 304,67 | |
| Aprill | 310,79 | |
| Mai | 312,80 | |
| Juuni | 310,40 | |
| Juuli | 308,16 | |
| August | 310,03 | |
| September | 317,76 | |
| Oktoober | 327,13 | |
| November | 341,00 | |
| Detsember | 357,77 | |
| 2022 | Jaanuar | 386,65 |
| Veebruar | 402,97 | |
| Märts | 412,05 | |
| Aprill | 426,38 | |
| Mai | 438,82 | |
| Juuni | 457,78 | |
| Juuli | 467,41 |
