Uuest aastast algab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmiperiood ja üle Euroopa rakenduvad riiklikud strateegiakavad. Uus ÜPP ühendab kavades maaelu- ja otsetoetused, mis annab parema võimaluse siduda eri fondidest rahastatavad toetused ühtseks tervikuks.
Eestil on järgneval viiel aastal kasutada 1,6 miljardit eurot. Kuidas sellega Eesti põllumajandust ja maaelu arendada?
Suurem rõhk pannakse keskkonnahoiule
Eesti ÜPP strateegiakavas aastateks 2023–2027 on 54 sekkumist, mis suunavad arukale, vastupidavale ja mitmekesisele põllumajandusele, edendavad keskkonnahoidu ja panustavad kliimaeesmärkidesse ning parandavad maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Need on olnud ja on jätkuvalt ÜPP kolm peamist arengusuunda, algaval perioodil üheksa erineva eesmärgiga. Arengusuundade kõrval on lisaks oluline teadmiste edendamine, innovatsioon ja digiüleminek.
Põllumajanduse esmane eesmärk on toidutootmine, seega on toidutootmise konkurentsivõime kestlik säilitamine üks ÜPP strateegiakava prioriteete. Strateegiakava suunab otsetoetused eelkõige aktiivsetele põllumeestele, et tagada neile võimalused toidutootmiseks. Seejuures tuleb senisest veelgi enam arvestada ühiskonna ootustega, et toit toodetaks jätkusuutlikult ning kliima- ja keskkonnahoidlikult.
Stabiilset sissetulekut tagavale põhisissetulekutoetusele, mis asendab senist ühtset pindalatoetust, lisandub esimese 130 hektari eest täiendav makse, mis võimaldab väiksema maakasutusega põllumajandustootjatel konkurentsis paremini toime tulla.
Põlvkondade vahetusele aitab kaasa noore põllumajandustootja toetus. Põllumajandustootmisega seotud toetusskeemid laienevad uutele sektoritele (tera- ja kaunviljakasvatus, seemnekartuli kasvatus) ja jätkuvad aianduses, piimalehma-, lihaveise- ning lamba- ja kitsekasvatuses.
Ka mitmed maaelutoetused on suunatud konkurentsivõimele: finantsinstrumendid aitavad rahastada tootlikke investeeringuid ja maaparandustoetused kuivendatud põllumajandusmaal kliimamuutustega kohaneda.
ÜPP reformiga paralleelselt valmistati ette Euroopa roheline kokkulepe, seega ei saa ka uus põllumajanduspoliitika ilma suurema keskkonna- ja kliimaambitsioonita hakkama. Peame nägema roheleppes kohustustega võrreldes enam just võimalusi ja siin tuleb riik strateegiakava sekkumistega põllumajandussektorile appi.
Põllumajanduskeskkonnale suunatud toetusi on ÜPP strateegiakavas oluliselt rohkem ja keskkonnarahastus varasemaga võrreldes palju suurem. Kohustuslikud väikseimad kliima- ja keskkonnaeelarved esimeses ja teises sambas on vastavalt 25% ja 35%. Senised rohestamise nõuded on edaspidi liidetud tingimuslikkuse süsteemi, mis on pindala- ja loomatoetuste taotlemisel kohustuslikuks baastasemeks.
Keskkonnatoetuste valik on mitmekesisem – on uusi toetusskeeme, kuid ka seni rakendatud toetused on muutunud. Olulise osa keskkonnatoetustest moodustavad ökokavad, mis on üheaastased keskkonnatoetused, kuid rakendatakse ka viieaastase kohustusega keskkonnatoetusi. Suuremat tähelepanu pööratakse loomade tervisele ja heaolule.
Aitamaks põllumajandustootjaid roheüleminekul, antakse investeeringutoetust tagastamatu abina sellistele mittetootlikele investeeringutele, millel on positiivne mõju keskkonnale (ammoniaagiheidet vähendavad tehnoloogiad, bioressursside väärindamine, reoveepuhastussüsteemide rajamine).
Tänapäeva põllumees on tark põllumees
Strateegiakavas ettenähtud oluline samm on terviklik nõuande, teadmussiirde ja innovatsiooni käsitlus AKIS-e keskuse (Agricultural Knowledge and Innovation System ehk põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem) kaudu. See tagab tulevikus teabevahetuse põllumeeste ja teadlaste vahel, muudab teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta kättesaadavaks ning tagab riigile olulistes valdkondades nõustamisteenuse ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti.
Selleks, et tulevikus oleks põllumehel vähem koormust andmete esitamisel, sh erinevatele ametkondadele, töötatakse PRIA-s välja keskset elektroonset põlluraamatut, mille kasutamine on alates 2024. aastast üheks nõudeks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel. Ka toetuste kontrollimine on läinud targemaks, sest nõuetelevastavuse kontrollimiseks saab paljusid kontrolle teha kaugseirega ning digitaliseerimine võimaldab eri andmekogude andmeid ristkasutada.
Kolm küsimust maaeluministeeriumile
Maaeluministeerium käis novembris ja detsembris Eesti eri paikades uut ÜPP strateegiakava tutvustamas. Publikul oli palju küsimusi, toome neist siinkohal välja kolm koos vastustega.
Seni on keeruline olnud leida üksmeelt põllumajanduse ja keskkonnakaitsjate vahel. Kas uuel perioodil on nende vaatekohtade lepitamisele kuidagi teisiti lähenetud?
Tegelikult ei ole need vaatekohad ju sugugi erinevad – pikas plaanis on ilmselt mõlemal eesmärk, et loodusressurss oleks alles ja ka järgmiste põlvkondade põllumehed suudaksid oma rahva ära toita. Erinev on ootus, kuidas või millises tempos selleni jõuda, ja ega siin muu ei aita, kui üksteisega rääkimine. Maaeluministeeriumi töögruppides kohtuvad mõlemad pooled üsna sageli ja saavad ühe laua taga hästi hakkama. Koostöös on välja töötatud mitmed strateegiakava sekkumised, eesotsas ökokavade ja keskkonnatoetustega.
Mis asi on planeeritav e-põlluraamat?
Selleks, et tulevikus oleks põllumehel vähem koormust andmete esitamisel, sh eri ametkondadele, töötatakse PRIA-s välja keskset elektroonset põlluraamatut. See seoks muu hulgas andmed juba kasutusel olevatest äritarkvaradest, et andmeid ei peaks korduvalt esitama. Keskne e-põlluraamat peaks valmis saama 2024. aastal.
Põlluraamatu kasudest rääkides on oluline rõhutada kasusaajate ristumist – põllumees, eratarkvara, riik, teadus, ühiskond – ja ka ajahorisonti, mis seotud jätkuarenduste realiseerumisega. Kasu suurem sünergia on nähtav alles mõne aasta pärast.
Näiteks on tulevikus keskse põlluraamatu andmete põhjal võimalik automaatselt täita PRIA vahendatavate toetuste taotlusi. Samuti võiks lõpuks kaduda ka vajadus esitada samu andmeid erinevatele andmetega tegelevatele asutustele. Kuna andmekogude loogikat hakkavad kontrollima masinad, siis saab keskse põlluraamatu kaudu tulevikus põllumeestele saata teavitusi, soovitusi või hoiatusi, mis põhinevad just nende enda andmetel ja paljud küsimused saavad lahendatud ennetamise, mitte kontrollimisega.
Kas vähendatakse taimekaitsevahendite kasutamist?
Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine keskkonnahoiu eesmärgil on igati õige, küll aga tuleb arvestada, et Eestis on juba praegu taimekaitsevahendite kasutus põllumajandusmaa hektari kohta väga väike võrreldes EL-i keskmisega. Seetõttu töötame selle nimel, et saavutada Eestile õiglased tingimused tulenevalt varasema tööga saavutatud madalast kasutustasemest, mis ei seaks ohtu taimekasvatussektorit ja toidu varustuskindlust Eestis.
Kasutamise vähendamisele on suunatud mitu keskkonnatoetust. Näiteks mahepõllumajanduse toetus, mitmed rohumaapõhised toetused, aga ka keskkonnatoetused, millega soositakse keskkonnahoidlikke praktikaid. Sellised praktikad on mh liblikõieliste kultuuride või vahekultuuride kasvatamine, kuid toetustes on ka konkreetseid taimekaitsevahendite piiranguid, nagu glüfosaadi või sama toimeainega taimekaitsevahendi kasutamise piirang.
ÜPP toetuste avanemiste ajakava 2023
- 1.01.2023 rakendub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS).
- I kv 2023 moodustatakse ÜPP strateegikava (SK) seirekomisjon, mis täidab ka maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 funktsioone selle vahendite ammendumiseni.
- 2023 ei avane kõik ÜPP SK uued sekkumised, plaanitud on 37 sekkumise avamine.
- Avatakse ka 20 meedet MAK-i 2014–2020 perioodist.
Aasta ringi
MAK 2014–2020
- 2.1. Individuaalse nõustamisteenuse toetamine
- 5.2. Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine
- 17.1. Riskijuhtimine
- Toetus LEADER-i kohalikule arengule (CLLD – kogukonna juhitud kohalik areng)
Jaanuaris
ÜPP SK / EAGF (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond)
- 2.1.1.–2.1.5. Mesindussektori sekkumised 1–5
Veebruaris-märtsis
MAK 2014–2020
- 3.2. Liidu ning siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused
- 4.1. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
Märtsis
ÜPP SK / EAGF
- 1.3. Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks
- 1.4. Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks
- 1.5. Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks
Aprillis
MAK 2014–2020
- 6.3. Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine
ÜPP SK / EAFRD (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond)
- KK9. Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades
Mais
MAK 2014–2020
- 10.1.2. Piirkondlik veekaitse toetus
- 10.1.3. Piirkondlik mullakaitse toetus
- 10.1.4. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus
- 10.1.5. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus
- 10.1.6. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
- 10.1.7. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
- 11. Mahepõllumajandus
ÜPP SK / EAGF
- 1.1. Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks
- 1.2. Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks
- 7.1. Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele
- 1.6. Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks
- 1.7. Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks
- 1.8. Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks
- ÖK1. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine
- ÖK2. Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava
- ÖK3. Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad
- ÖK4. Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal
- ÖK5. Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus
ÜPP SK / EAFRD
- KK4. Mulla- ja veekaitsetoetus
- KK6. Pärandniidu hooldamise toetus
- KK8. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
- 9.1. Loomade heaolu toetus
- 9.2. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus
- 3.3. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine
Juunis
MAK 2014–2020
- 16.4. Lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine
Septembris
MAK 2014–2020
- 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse
ÜPP SK / EAFRD
- 2.2. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud
- 3.1.1. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse
Oktoobris
MAK 2014–2020
6.1. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine
ÜPP SK / EAFRD
- 2.2. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud
- 3.1.1. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse
- 3.2. Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine
II kvartal
ÜPP SK / EAFRD
- 8.4. LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu raames antava kohaliku tegevusrühma toetus ja LEADER-i projektitoetus
III kvartal
ÜPP SK / EAFRD
8.1. Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks (tagastamatu abi)
IV kvartal
MAK 2014–2020
4.3.1. Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid
ÜPP SK / EAFRD
- KK2.1. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)
- KK2.2. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)
- 8.3. Investeeringud bioressursside väärindamisse
- 2.3. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (finantsinstrument)
- 2.6. Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (finantsinstrument)
- 3.1.2. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (finantsinstrument)
- 8.1. Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks (finantsinstrument)
II poolaasta
ÜPP SK / EAFRD
- 9.3. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus
- 9.4. Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus
