• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

ÜPP seob erinevad toetused tervikuks

autor: Urmas Kruuse, maaeluminister
detsember 2022
Kategooria: Euroopa Liit, Põllumehe Teataja detsember 2022
Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, millele uuel perioodil rõhku pööratakse.

Uuest aastast algab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmiperiood ja üle Euroopa rakenduvad riiklikud strateegiakavad. Uus ÜPP ühendab kavades maaelu- ja otsetoetused, mis annab parema võimaluse siduda eri fondidest rahastatavad toetused ühtseks tervikuks.

Eestil on järgneval viiel aastal kasutada 1,6 miljardit eurot. Kuidas sellega Eesti põllumajandust ja maaelu arendada?

Suurem rõhk pannakse keskkonnahoiule

Eesti ÜPP strateegiakavas aastateks 2023–2027 on 54 sekkumist, mis suunavad arukale, vastupidavale ja mitmekesisele põllumajandusele, edendavad keskkonnahoidu ja panustavad kliimaeesmärkidesse ning parandavad maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Need on olnud ja on jätkuvalt ÜPP kolm peamist arengusuunda, algaval perioodil üheksa erineva eesmärgiga. Arengusuundade kõrval on lisaks oluline teadmiste edendamine, innovatsioon ja digiüleminek.

Põllumajanduse esmane eesmärk on toidutootmine, seega on toidutootmise konkurentsivõime kestlik säilitamine üks ÜPP strateegiakava prioriteete. Strateegiakava suunab otsetoetused eelkõige aktiivsetele põllumeestele, et tagada neile võimalused toidutootmiseks. Seejuures tuleb senisest veelgi enam arvestada ühiskonna ootustega, et toit toodetaks jätkusuutlikult ning kliima- ja keskkonnahoidlikult.

Maaülikool

Stabiilset sissetulekut tagavale põhisissetulekutoetusele, mis asendab senist ühtset pindalatoetust, lisandub esimese 130 hektari eest täiendav makse, mis võimaldab väiksema maakasutusega põllumajandustootjatel konkurentsis paremini toime tulla.

Põlvkondade vahetusele aitab kaasa noore põllumajandustootja toetus. Põllumajandustootmisega seotud toetusskeemid laienevad uutele sektoritele (tera- ja kaunviljakasvatus, seemnekartuli kasvatus) ja jätkuvad aianduses, piimalehma-, lihaveise- ning lamba- ja kitsekasvatuses.

Ka mitmed maaelutoetused on suunatud konkurentsivõimele: finantsinstrumendid aitavad rahastada tootlikke investeeringuid ja maaparandustoetused kuivendatud põllumajandusmaal kliimamuutustega kohaneda.

ÜPP reformiga paralleelselt valmistati ette Euroopa roheline kokkulepe, seega ei saa ka uus põllumajanduspoliitika ilma suurema keskkonna- ja kliimaambitsioonita hakkama. Peame nägema roheleppes kohustustega võrreldes enam just võimalusi ja siin tuleb riik strateegiakava sekkumistega põllumajandussektorile appi.

Põllumajanduskeskkonnale suu­natud toetusi on ÜPP strateegiakavas oluliselt rohkem ja keskkonnarahastus varasemaga võrreldes palju suurem. Kohustuslikud väikseimad kliima- ja keskkonnaeelarved esimeses ja teises sambas on vastavalt 25% ja 35%. Senised rohestamise nõuded on edaspidi liidetud tingimuslikkuse süsteemi, mis on pindala- ja loomatoetuste taotlemisel kohustuslikuks baastasemeks.

Keskkonnatoetuste valik on mitmekesisem – on uusi toetusskeeme, kuid ka seni rakendatud toetused on muutunud. Olulise osa keskkonnatoetustest moodustavad ökokavad, mis on üheaastased keskkonnatoetused, kuid rakendatakse ka viieaastase kohustusega keskkonnatoetusi. Suuremat tähelepanu pööratakse loomade tervisele ja heaolule.

Aitamaks põllumajandustootjaid roheüleminekul, antakse investeeringutoetust tagastamatu abina sellistele mittetootlikele investeeringutele, millel on positiivne mõju keskkonnale (ammoniaagiheidet vähendavad tehnoloogiad, bioressursside väärindamine, reoveepuhastussüsteemide rajamine).

Tänapäeva põllumees on tark põllumees

Strateegiakavas ettenähtud oluline samm on terviklik nõuande, teadmussiirde ja innovatsiooni käsitlus AKIS-e keskuse (Agricultural Knowledge and Innovation System ehk põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem) kaudu. See tagab tulevikus teabevahetuse põllumeeste ja teadlaste vahel, muudab teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta kättesaadavaks ning tagab riigile olulistes valdkondades nõustamisteenuse ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti.

Selleks, et tulevikus oleks põllumehel vähem koormust andmete esitamisel, sh erinevatele ametkondadele, töötatakse PRIA-s välja keskset elektroonset põlluraamatut, mille kasutamine on alates 2024. aastast üheks nõudeks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel. Ka toetuste kontrollimine on läinud targemaks, sest nõuetelevastavuse kontrollimiseks saab paljusid kontrolle teha kaugseirega ning digitaliseerimine võimaldab eri andmekogude andmeid ristkasutada.

Kolm küsimust maaeluministeeriumile

Maaeluministeerium käis novembris ja detsembris Eesti eri paikades uut ÜPP strateegiakava tutvustamas. Publikul oli palju küsimusi, toome neist siinkohal välja kolm koos vastustega.

Seni on keeruline olnud leida üksmeelt põllumajanduse ja keskkonnakaitsjate vahel. Kas uuel perioodil on nende vaatekohtade lepitamisele kuidagi teisiti lähenetud?

Tegelikult ei ole need vaatekohad ju sugugi erinevad – pikas plaanis on ilmselt mõlemal eesmärk, et loodusressurss oleks alles ja ka järgmiste põlvkondade põllumehed suudaksid oma rahva ära toita. Erinev on ootus, kuidas või millises tempos selleni jõuda, ja ega siin muu ei aita, kui üksteisega rääkimine. Maaeluministeeriumi töögruppides kohtuvad mõlemad pooled üsna sageli ja saavad ühe laua taga hästi hakkama. Koostöös on välja töötatud mitmed strateegiakava sekkumised, eesotsas ökokavade ja keskkonnatoetustega.

Mis asi on planeeritav e-põlluraamat?

Selleks, et tulevikus oleks põllumehel vähem koormust andmete esitamisel, sh eri ametkondadele, töötatakse PRIA-s välja keskset elektroonset põlluraamatut. See seoks muu hulgas andmed juba kasutusel olevatest äritarkvaradest, et andmeid ei peaks korduvalt esitama. Keskne e-põlluraamat peaks valmis saama 2024. aastal.

Põlluraamatu kasudest rääkides on oluline rõhutada kasusaajate ristumist – põllumees, eratarkvara, riik, teadus, ühiskond – ja ka ajahorisonti, mis seotud jätkuarenduste realiseerumisega. Kasu suurem sünergia on nähtav alles mõne aasta pärast.

Näiteks on tulevikus keskse põlluraamatu andmete põhjal võimalik automaatselt täita PRIA vahendatavate toetuste taotlusi. Samuti võiks lõpuks kaduda ka vajadus esitada samu andmeid erinevatele andmetega tegelevatele asutustele. Kuna andmekogude loogikat hakkavad kontrollima masinad, siis saab keskse põlluraamatu kaudu tulevikus põllumeestele saata teavitusi, soovitusi või hoiatusi, mis põhinevad just nende enda andmetel ja paljud küsimused saavad lahendatud ennetamise, mitte kontrollimisega.

Kas vähendatakse taimekaitsevahendite kasutamist?

Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine keskkonnahoiu eesmärgil on igati õige, küll aga tuleb arvestada, et Eestis on juba praegu taimekaitsevahendite kasutus põllumajandusmaa hektari kohta väga väike võrreldes EL-i keskmisega. Seetõttu töötame selle nimel, et saavutada Eestile õiglased tingimused tulenevalt varasema tööga saavutatud madalast kasutustasemest, mis ei seaks ohtu taimekasvatussektorit ja toidu varustuskindlust Eestis.

Kasutamise vähendamisele on suunatud mitu keskkonnatoetust. Näiteks mahepõllumajanduse toetus, mitmed rohumaapõhised toetused, aga ka keskkonnatoetused, millega soositakse keskkonnahoidlikke praktikaid. Sellised praktikad on mh liblikõieliste kultuuride või vahekultuuride kasvatamine, kuid toetustes on ka konkreetseid taimekaitsevahendite piiranguid, nagu glüfosaadi või sama toimeainega taimekaitsevahendi kasutamise piirang.

ÜPP toetuste avanemiste ajakava 2023

  • 1.01.2023 rakendub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS).
  • I kv 2023 moodustatakse ÜPP strateegikava (SK) seirekomisjon, mis täidab ka maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 funktsioone selle vahendite ammendumiseni.
  • 2023 ei avane kõik ÜPP SK uued sekkumised, plaanitud on 37 sekkumise avamine.
  • Avatakse ka 20 meedet MAK-i 2014–2020 perioodist.

Aasta ringi

MAK 2014–2020

  • 2.1. Individuaalse nõustamisteenuse toetamine
  • 5.2. Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine
  • 17.1. Riskijuhtimine
  • Toetus LEADER-i kohalikule arengule (CLLD – kogukonna juhitud kohalik areng)

Jaanuaris

ÜPP SK / EAGF (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond)

  • 2.1.1.–2.1.5. Mesindussektori sekkumised 1–5

Veebruaris-märtsis

MAK 2014–2020

  • 3.2. Liidu ning siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused
  • 4.1. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

Märtsis

ÜPP SK / EAGF

  • 1.3. Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks
  • 1.4. Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks
  • 1.5. Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks

Aprillis

MAK 2014–2020

  • 6.3. Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

ÜPP SK / EAFRD (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond)

  • KK9. Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

Mais

MAK 2014–2020

  • 10.1.2. Piirkondlik veekaitse toetus
  • 10.1.3. Piirkondlik mullakaitse toetus
  • 10.1.4. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus
  • 10.1.5. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus
  • 10.1.6. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
  • 10.1.7. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
  • 11. Mahepõllumajandus

ÜPP SK / EAGF

  • 1.1. Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks
  • 1.2. Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks
  • 7.1. Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele
  • 1.6. Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks
  • 1.7. Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marja­kultuuride kasvatamiseks
  • 1.8. Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks
  • ÖK1. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine
  • ÖK2. Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava
  • ÖK3. Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad
  • ÖK4. Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal
  • ÖK5. Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus

ÜPP SK / EAFRD

  • KK4. Mulla- ja veekaitsetoetus
  • KK6. Pärandniidu hooldamise toetus
  • KK8. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
  • 9.1. Loomade heaolu toetus
  • 9.2. Mahepõllumajandusliku looma­kasvatuse toetus
  • 3.3. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine

Juunis

MAK 2014–2020

  • 16.4. Lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine

Septembris

MAK 2014–2020

  • 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

ÜPP SK / EAFRD

  • 2.2. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud
  • 3.1.1. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse

Oktoobris

MAK 2014–2020

6.1. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

ÜPP SK / EAFRD

  • 2.2. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud
  • 3.1.1. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse
  • 3.2. Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine

II kvartal

ÜPP SK / EAFRD

  • 8.4. LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu raames antava kohaliku tegevus­rühma toetus ja LEADER-i projektitoetus

III kvartal

ÜPP SK / EAFRD

8.1. Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks (tagastamatu abi)

IV kvartal

MAK 2014–2020

4.3.1. Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid

ÜPP SK / EAFRD

  • KK2.1. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)
  • KK2.2. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)
  • 8.3. Investeeringud bioressursside väärindamisse
  • 2.3. Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (finantsinstrument)
  • 2.6. Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (finantsinstrument)
  • 3.1.2. Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (finantsinstrument)
  • 8.1. Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks (finantsinstrument)

II poolaasta

ÜPP SK / EAFRD

  • 9.3. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus
  • 9.4. Loomataudide kontrolli­programmide alase koostöö toetus

Sildid: Euroopa LiitmaaeluministeeriummaaeluministerpõllumajanduspoliitikapõllumajandustoetusedtoetusedÜPP
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Valmisolek kriisideks ja kaitsetahe

Järgmine artikkel

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

Seotud artiklid

Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.
Toetus

Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

mai 2023
Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA
Toetus

PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

mai 2023
Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval on seda meelt, et pidev info jagamine koja liikmetega soodustab kahepoolset dialoogi. Foto: EPKK
Ülevaade

Koja nõukogu: pidev infovahetus aitab sektoril paremini toime tulla

mai 2023
1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt. Foto: Pixabay
Mesindus

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

aprill 2023
Järgmine artikkel
Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu. Kaks kümnendit tagasi endisele põllumajandusmaale rajatud kaasikus on korrapäraselt tehtud hooldustöid ning kaasik on väga ilus, tootlik ja hea tervise juures. Foto: Metsaühistu

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.