• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Viimati kogunesid põllumehed traktoritega linna 14. septembril 2015, kui üle Eesti vuras Toompeale 101 traktorit ja hulk inimesi, et juhtida valitsuse ja riigikogu tähelepanu kriisile piimatootmises ja seakasvatuses. Foto: EPKK

    Põllumehed tulevad taas traktoritega linnadesse

    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Tegus maaelu tuleb kasuks kogu Eestile

autor: Meelis Annus, MESi juhatuse liige
aprill 2023
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja aprill 2023
Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevjuht Meelis Annus. Foto: MES

Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevjuht Meelis Annus. Foto: MES

Kui inimesed peaksid valima, kas süüa tavapärast sööki või süstida endasse laboris valmistatud toitaineid, siis langeks 99,9% valik tavapärase toidu kasuks.

Enamik eelistaks kindlasti süüa köögivilju, liha- ja piima­tooteid ning hammustada leiba kõrvale. Aga kui kõik elaksid linnas, siis kortermajade katustel ja asfaldiplatsidel kasvatatud toiduga kõik maailma elanikud söönuks ei saaks. Järelikult on meie kõigi toidulaua katmiseks väga oluline, et elu maapiirkonnas säiliks ja areneks.

Eelnev mõttearendus on utreeritud, et teadvustada maal elamise ja toidu tootmise olulisust. Kõik ei peagi elama maal ja tegelema toidutootmisega, piisab sellest, kui oma tegudega aitame ja soodustame maapiirkonna ettevõtjate tegevust. Poes saame otsustada kodumaise tootja kasuks, teades et:

  • värskem on tervislikum;
  • lühem teekond toidulauale on keskkonnasäästlikum;
  • tootmisega kaasnevad maksud on jäänud Eestisse ja see aitab meie iseseisvusel püsida.

Maaettevõtlus ei piirdu ainult põllumajanduse ja toiduainetööstusega, õnneks on ka näiteks puidu- ja metallitööstusi, turismi­ettevõtteid ja mitmeid teisi teenusepakkujaid. Miks ei võiks maal tegutseda ka IT-ettevõtted, sest kindlasti aitaks loodus maandada programmeerijate kiireloomulisest tööst tulenevaid pingeid. Ja sõit linna lähedale maakonda võtab sama palju aega, kui sõitmine Tallinna äärelinnast kesklinna.

Kolm kümnendit maapiir­kondade arengu heaks

Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) käib 30. tegutsemisaasta. Toimetame jätkuvalt selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maapiirkondades säiliks ja areneks. Kui on tööd, on ka elanikud, koolid ja kultuuriasutused. 2400 inimest töötab neis 246 ettevõttes, mis kasutasid 2022. aastal pangast laenu võtmiseks meie sihtasutuse käendust. 2022. aasta lõpuks oli kehtivate käenduste rahaline maht kokku 89 miljonit, ehk sihtasutuse käenduste mõju puudutab kordades suuremat töötajate arvu.

PollumeheTeajabanner

Lisaks käendustele pakume laene, mida 2022. aastal väljastasime 19,6 miljonit eurot, ja aasta lõpuks oli laenuportfelli suurus 143 miljonit eurot. Üsna väiksearvulise meeskonnaga, kus on ainult 15 töötajat, haldame ca 2000 käenduse- ja laenulepingut, millega seotud varade maht on ca 300 miljonit eurot.

MES ei ole pank ega konkureeri nendega. Meie pakutavad vahendid laiendavad finantseerimise võimalusi. Üks levinum probleem on maal asuvate hoonete vähene turuväärtus, mis ei võimalda pangast vajalikus mahus laenu saada. Laenu saamisel võib probleem olla ka ettevõtja ajutiselt vähenenud rahavoog, mille võib tingida ebasoodne ilmastik või klientide ostujõu ootamatu vähenemine. Nendel juhtudel saab sihtasutuse käendusega probleemi lahendada. Käendame kuni 80% laenusummast ja käenduse suurus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ettevõtja kohta.

Alternatiiv või täiendus pangalaenule

Sihtasutus vahendab Euroopa Liidu fondide raha, mille laenamise tingimused on pangalaenudega võrreldes paindlikumad. Pikemate maksepuhkuste ja tagasimakse graafikute abil saab igakuist laenumakset vähendada nii, et ka pikema käivitusperioodiga äriplaan saaks teostatud. Sihtasutuse pakutavate laenudega saab alustada uue äriplaani elluviimist või tõhustada olemasolevat tegevust. Oluline, et see oleks keskkonnasäästlik ja looks uusi töökohti.

Sihtasutus peab saadavatest tuludest ära katma tegevuskulud, st sihtasutus on isemajandav. Kuid toodete tasud määrame vastavalt meile kehtestatud õigusaktidele. Tasu suurused sõltuvad enamiku meetmete puhul ettevõtjale arvutatud riskimäärast ja tagatise suurusest. Sihtasutus saab võimalusel tasu vähendada vähese tähtsusega abi või riigiabi andes, mida arvutame iga lepingu ja kliendi puhul eraldi.

Ettevõtjad, kes kasutavad meie pakutavaid laene, ilmselt pangast soodsamat lahendust samadel tingimustel ei saaks, kuna panga jaoks oleks tegemist liiga suure riskiga. Sihtasutusega lepinguid sõlmides puudub lepingutasu, mis teeb ettevõtjale olukorra lihtsamaks. Tavaliselt on uue projekti käivitamisel iga euro väärtuslikum kui juba toimiva äri korral. Kui äriplaan on käivitunud ja panga jaoks riskid vastuvõetavad, saab sihtasutuse laenud ilma leppetrahvideta soodsama pangalaenuga refinantseerida.

Maaelu Edendamise Sihtasutus teeb tööd, et luua soodsat pinnast maapiirkonnas, kus saavad kasvama hakata nutikad äriideed, millega muidu oleks keeruline alustada. Lisaks maandame käenduste või põllumaa kapitalirendi (sale-lease back) lepinguga põllumeeste ajutiselt tekkivaid rahavooriske, mille tingivad ebasoodsad ilmastikuolud või maailma turuhindade kõikumised. Meie avame oma „vihmavarju“ just siis kui sajab ja aitame koos raskustest läbi tulla ning kui „sadu“ kestab ka mitu aastat, oleme kannatlikud.

Aga iga Eesti elanik saab poes tarku valikuid tehes tagada endale ja toidutootjatele kindlama tuleviku, mis küll vahest toidukorvi mõne euro võrra kallimaks teeb, aga kordades rohkem meile kõigile tagasi annab. Hispaania või Argentiina taluniku makstud maksud Eestisse ei jõua, küll aga nende toodetud liha või köögiviljad. Ostes Eesti toitu, oleme parema tervisega, loodus on puhtam ja riigi maksutulu suurem ilma makse tõstmata! Ka väikesed otsused poeleti ees annavad kokku suure tulemuse.

Hea teada

Kodu ostmiseks MES-i kaaslaen

Maapiirkonnas asuvate varade madal tagatisväärtus ei piira ainult ettevõtjate laenuvõimalusi. Sama probleem tekib elumaja soetamisel või ehitamisel. Ka siin on MES abiks, andes pankade pakutavale kodulaenule lisaks kaaslaenu kuni 100 000 eurot, mis on mõeldud puudujääva tagatisväärtuse katteks. Kui pank hindab tagatist piisavaks, et ise kogu laen väljastada, siis sihtasutuse laenu võtta ei saa ja polegi ilmselt vaja. Kaaslaenu tingimused: www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen. Praeguseks on rahuldatud 48 kaaslaenu taotlust summas 2 871 628 eurot.

Kommentaar

Ainar Sepp, Öun Drinks OÜ tegevjuht

Öun Drinksi tegevjuht Ainar Sepp ütleb, et MES-i laenukäendus, investeeringulaen ja COVID-i käibelaen on olnud ettevõtte arengu tagamisel väga olulised. Foto: Öun Drinks
Öun Drinksi tegevjuht Ainar Sepp ütleb, et MES-i laenukäendus, investeeringulaen ja COVID-i käibelaen on olnud ettevõtte arengu tagamisel väga olulised. Foto: Öun Drinks

Oleme kasutanud erinevaid MES-i teenuseid ja need on meie ettevõtte arengu tagamisel olnud väga olulised. MES-i laenukäendus on meid aidanud olukorras, kus laenu võtmiseks oma tagatisest ei piisanud. Maapiirkonnas on reaalne olukord see, et uut tootmishoonet ehitades tuleb selle turuväärtus väiksem kui ehitusmaksumus. Seetõttu on lisatagatised väga omal kohal. Koroonakriisi alguskuudel, kui kogu meie müük sisuliselt seiskus, oli MES-i COVID-i käibelaen väga õigel ajal olemas ja see aitas kriisiperioodi üle elada. MES-i investeeringulaenu toel oleme teinud tootmishoonele juurdeehituse ja uuendanud tootmisliini. MES-i teenused ja professionaalne meeskond on aidanud meil jõuda sellele tasemele, kus me praegu oleme ja seeläbi aidata kaasa ka kogu maaelu edendamisele.

Sildid: maaeluMEStoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aarne Põldvere, Eesti sealiha kvaliteediuuringute teerajaja

Järgmine artikkel

EPA mess võtab tuure üles

Seotud artiklid

Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock
Toetus

Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

veebruar 2026
Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

veebruar 2026
PRIA võtab vastu taotlusi kohaliku ettevõtlustaristu ning ettevõtlushuubide toetamiseks.
Toetus

PRIAst saab taotleda investeeringutoetust maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamiseks

jaanuar 2026
Keskkonnatoetuste taotlejate hulk on jätkuvalt märkimisväärne, ligi pooled looma- ja pindalatoetuste taotlejad taotlevad muuhulgas ka keskkonnatoetusi. Foto: Pixabay
Toetus

PRIA jätkab keskkonnatoetuste väljamaksmist

jaanuar 2026
Järgmine artikkel
EPA mess. Põllumeeste tippsündmus EPA tuleb taas. Foto: Sigrid Kahar

EPA mess võtab tuure üles

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.