• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Anton Kardakov. Foto: statistikaamet, Uku Nurges

    Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu

    Tõuloom 2025 fotomeenutus lihaveise vasikaga, areenil tutvustatakse erinevaid tõuveised. Foto: Juuli Nemvalts

    Tõuloom 2026 tähistab Ülenurmel 35. juubelit

    Kohtumisel osalesid EPKK nõukogu esimees Sivar Irval, nõukogu liikmed Margus Muld ja Silver Kaur, juhatuse esinaine Kerli Ats ning põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Foto: EPKK

    Peaminister kinnitas: 546 miljonit eurot suunatakse täies mahus põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse 

    Fotol vasakult tänavune parim metsamajandaja Valdu Reinaas, 2025. aasta parim metsamajandaja Veiko Tugedam ja Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve. Foto: Liisa Jõhvik

    Aasta parim metsamajandaja on Valdu Reinaas Raplamaalt

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja naiskond tutvustamas Pääsukesemärki mullu septembri lõpus toimunud Tallinna Toidumessil. Foto: EPKK

    Pääsukesemärk kutsub Eesti toidutootjaid taas taotlema

    1. septembril alustab Statistikaamet põllumeeste küsitlemisega, valimisse kuulub kuni 4000 ettevõtet ja eraisikut. Foto: Shutterstock

    Statistikaamet küsitleb sügisel põllumajandusettevõtjaid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Anton Kardakov. Foto: statistikaamet, Uku Nurges

    Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu

    Tõuloom 2025 fotomeenutus lihaveise vasikaga, areenil tutvustatakse erinevaid tõuveised. Foto: Juuli Nemvalts

    Tõuloom 2026 tähistab Ülenurmel 35. juubelit

    Kohtumisel osalesid EPKK nõukogu esimees Sivar Irval, nõukogu liikmed Margus Muld ja Silver Kaur, juhatuse esinaine Kerli Ats ning põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Foto: EPKK

    Peaminister kinnitas: 546 miljonit eurot suunatakse täies mahus põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse 

    Fotol vasakult tänavune parim metsamajandaja Valdu Reinaas, 2025. aasta parim metsamajandaja Veiko Tugedam ja Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve. Foto: Liisa Jõhvik

    Aasta parim metsamajandaja on Valdu Reinaas Raplamaalt

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja naiskond tutvustamas Pääsukesemärki mullu septembri lõpus toimunud Tallinna Toidumessil. Foto: EPKK

    Pääsukesemärk kutsub Eesti toidutootjaid taas taotlema

    1. septembril alustab Statistikaamet põllumeeste küsitlemisega, valimisse kuulub kuni 4000 ettevõtet ja eraisikut. Foto: Shutterstock

    Statistikaamet küsitleb sügisel põllumajandusettevõtjaid

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
hypoteeklaen

Tegus maaelu tuleb kasuks kogu Eestile

autor: Meelis Annus, MESi juhatuse liige
aprill 2023
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja aprill 2023
Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevjuht Meelis Annus. Foto: MES

Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevjuht Meelis Annus. Foto: MES

Kui inimesed peaksid valima, kas süüa tavapärast sööki või süstida endasse laboris valmistatud toitaineid, siis langeks 99,9% valik tavapärase toidu kasuks.

Enamik eelistaks kindlasti süüa köögivilju, liha- ja piima­tooteid ning hammustada leiba kõrvale. Aga kui kõik elaksid linnas, siis kortermajade katustel ja asfaldiplatsidel kasvatatud toiduga kõik maailma elanikud söönuks ei saaks. Järelikult on meie kõigi toidulaua katmiseks väga oluline, et elu maapiirkonnas säiliks ja areneks.

Eelnev mõttearendus on utreeritud, et teadvustada maal elamise ja toidu tootmise olulisust. Kõik ei peagi elama maal ja tegelema toidutootmisega, piisab sellest, kui oma tegudega aitame ja soodustame maapiirkonna ettevõtjate tegevust. Poes saame otsustada kodumaise tootja kasuks, teades et:

  • värskem on tervislikum;
  • lühem teekond toidulauale on keskkonnasäästlikum;
  • tootmisega kaasnevad maksud on jäänud Eestisse ja see aitab meie iseseisvusel püsida.

Maaettevõtlus ei piirdu ainult põllumajanduse ja toiduainetööstusega, õnneks on ka näiteks puidu- ja metallitööstusi, turismi­ettevõtteid ja mitmeid teisi teenusepakkujaid. Miks ei võiks maal tegutseda ka IT-ettevõtted, sest kindlasti aitaks loodus maandada programmeerijate kiireloomulisest tööst tulenevaid pingeid. Ja sõit linna lähedale maakonda võtab sama palju aega, kui sõitmine Tallinna äärelinnast kesklinna.

Kolm kümnendit maapiir­kondade arengu heaks

Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) käib 30. tegutsemisaasta. Toimetame jätkuvalt selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maapiirkondades säiliks ja areneks. Kui on tööd, on ka elanikud, koolid ja kultuuriasutused. 2400 inimest töötab neis 246 ettevõttes, mis kasutasid 2022. aastal pangast laenu võtmiseks meie sihtasutuse käendust. 2022. aasta lõpuks oli kehtivate käenduste rahaline maht kokku 89 miljonit, ehk sihtasutuse käenduste mõju puudutab kordades suuremat töötajate arvu.

heworitz

Lisaks käendustele pakume laene, mida 2022. aastal väljastasime 19,6 miljonit eurot, ja aasta lõpuks oli laenuportfelli suurus 143 miljonit eurot. Üsna väiksearvulise meeskonnaga, kus on ainult 15 töötajat, haldame ca 2000 käenduse- ja laenulepingut, millega seotud varade maht on ca 300 miljonit eurot.

MES ei ole pank ega konkureeri nendega. Meie pakutavad vahendid laiendavad finantseerimise võimalusi. Üks levinum probleem on maal asuvate hoonete vähene turuväärtus, mis ei võimalda pangast vajalikus mahus laenu saada. Laenu saamisel võib probleem olla ka ettevõtja ajutiselt vähenenud rahavoog, mille võib tingida ebasoodne ilmastik või klientide ostujõu ootamatu vähenemine. Nendel juhtudel saab sihtasutuse käendusega probleemi lahendada. Käendame kuni 80% laenusummast ja käenduse suurus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ettevõtja kohta.

Alternatiiv või täiendus pangalaenule

Sihtasutus vahendab Euroopa Liidu fondide raha, mille laenamise tingimused on pangalaenudega võrreldes paindlikumad. Pikemate maksepuhkuste ja tagasimakse graafikute abil saab igakuist laenumakset vähendada nii, et ka pikema käivitusperioodiga äriplaan saaks teostatud. Sihtasutuse pakutavate laenudega saab alustada uue äriplaani elluviimist või tõhustada olemasolevat tegevust. Oluline, et see oleks keskkonnasäästlik ja looks uusi töökohti.

Sihtasutus peab saadavatest tuludest ära katma tegevuskulud, st sihtasutus on isemajandav. Kuid toodete tasud määrame vastavalt meile kehtestatud õigusaktidele. Tasu suurused sõltuvad enamiku meetmete puhul ettevõtjale arvutatud riskimäärast ja tagatise suurusest. Sihtasutus saab võimalusel tasu vähendada vähese tähtsusega abi või riigiabi andes, mida arvutame iga lepingu ja kliendi puhul eraldi.

Ettevõtjad, kes kasutavad meie pakutavaid laene, ilmselt pangast soodsamat lahendust samadel tingimustel ei saaks, kuna panga jaoks oleks tegemist liiga suure riskiga. Sihtasutusega lepinguid sõlmides puudub lepingutasu, mis teeb ettevõtjale olukorra lihtsamaks. Tavaliselt on uue projekti käivitamisel iga euro väärtuslikum kui juba toimiva äri korral. Kui äriplaan on käivitunud ja panga jaoks riskid vastuvõetavad, saab sihtasutuse laenud ilma leppetrahvideta soodsama pangalaenuga refinantseerida.

Maaelu Edendamise Sihtasutus teeb tööd, et luua soodsat pinnast maapiirkonnas, kus saavad kasvama hakata nutikad äriideed, millega muidu oleks keeruline alustada. Lisaks maandame käenduste või põllumaa kapitalirendi (sale-lease back) lepinguga põllumeeste ajutiselt tekkivaid rahavooriske, mille tingivad ebasoodsad ilmastikuolud või maailma turuhindade kõikumised. Meie avame oma „vihmavarju“ just siis kui sajab ja aitame koos raskustest läbi tulla ning kui „sadu“ kestab ka mitu aastat, oleme kannatlikud.

Aga iga Eesti elanik saab poes tarku valikuid tehes tagada endale ja toidutootjatele kindlama tuleviku, mis küll vahest toidukorvi mõne euro võrra kallimaks teeb, aga kordades rohkem meile kõigile tagasi annab. Hispaania või Argentiina taluniku makstud maksud Eestisse ei jõua, küll aga nende toodetud liha või köögiviljad. Ostes Eesti toitu, oleme parema tervisega, loodus on puhtam ja riigi maksutulu suurem ilma makse tõstmata! Ka väikesed otsused poeleti ees annavad kokku suure tulemuse.

Hea teada

Kodu ostmiseks MES-i kaaslaen

Maapiirkonnas asuvate varade madal tagatisväärtus ei piira ainult ettevõtjate laenuvõimalusi. Sama probleem tekib elumaja soetamisel või ehitamisel. Ka siin on MES abiks, andes pankade pakutavale kodulaenule lisaks kaaslaenu kuni 100 000 eurot, mis on mõeldud puudujääva tagatisväärtuse katteks. Kui pank hindab tagatist piisavaks, et ise kogu laen väljastada, siis sihtasutuse laenu võtta ei saa ja polegi ilmselt vaja. Kaaslaenu tingimused: www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen. Praeguseks on rahuldatud 48 kaaslaenu taotlust summas 2 871 628 eurot.

Kommentaar

Ainar Sepp, Öun Drinks OÜ tegevjuht

Öun Drinksi tegevjuht Ainar Sepp ütleb, et MES-i laenukäendus, investeeringulaen ja COVID-i käibelaen on olnud ettevõtte arengu tagamisel väga olulised. Foto: Öun Drinks
Öun Drinksi tegevjuht Ainar Sepp ütleb, et MES-i laenukäendus, investeeringulaen ja COVID-i käibelaen on olnud ettevõtte arengu tagamisel väga olulised. Foto: Öun Drinks

Oleme kasutanud erinevaid MES-i teenuseid ja need on meie ettevõtte arengu tagamisel olnud väga olulised. MES-i laenukäendus on meid aidanud olukorras, kus laenu võtmiseks oma tagatisest ei piisanud. Maapiirkonnas on reaalne olukord see, et uut tootmishoonet ehitades tuleb selle turuväärtus väiksem kui ehitusmaksumus. Seetõttu on lisatagatised väga omal kohal. Koroonakriisi alguskuudel, kui kogu meie müük sisuliselt seiskus, oli MES-i COVID-i käibelaen väga õigel ajal olemas ja see aitas kriisiperioodi üle elada. MES-i investeeringulaenu toel oleme teinud tootmishoonele juurdeehituse ja uuendanud tootmisliini. MES-i teenused ja professionaalne meeskond on aidanud meil jõuda sellele tasemele, kus me praegu oleme ja seeläbi aidata kaasa ka kogu maaelu edendamisele.

Sildid: maaeluMEStoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aarne Põldvere, Eesti sealiha kvaliteediuuringute teerajaja

Järgmine artikkel

EPA mess võtab tuure üles

Seotud artiklid

Toiduainetööstuse ettevõtted saavad investeeringute tegemiseks taotleda toetust.
PRIA

Toidu- ja joogitööstused saavad investeeringute tegemiseks taotleda toetust kuni 30. septembrini

september 2026
Kohtumisel osalesid EPKK nõukogu esimees Sivar Irval, nõukogu liikmed Margus Muld ja Silver Kaur, juhatuse esinaine Kerli Ats ning põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Foto: EPKK
Sündmus

Peaminister kinnitas: 546 miljonit eurot suunatakse täies mahus põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse 

september 2026
Oluline on aga, et ka järkjärguline üleandmine oleks sisuline. Noor peab saama päriselt otsustada, õppida ja vastutada. Foto: Peeter Rammo
PRIA

Noored väärivad võimalust ise majandada – päriselt

august 2026
Foto: Shutterstock
PRIA

Investeeringutoetus kiirendab noore alustava ettevõtja arengut

august 2026
Järgmine artikkel
EPA mess. Põllumeeste tippsündmus EPA tuleb taas. Foto: Sigrid Kahar

EPA mess võtab tuure üles

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja august 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.