Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini.
Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% oodatust. See tekitab põllumajandustootjate seas suurt ärevust niigi keerulises majandusolukorras. Ilma mõju meie toidutootmisele ja põllumajandusele on ilmselge ning selle mõistmine on hädavajalik, et tagada toiduga varustamise jätkusuutlikkus ka tulevaste põlvkondade jaoks.
Kliimamuutused pole Brüsseli väljamõeldis
Kliimamuutused, nagu näiteks äärmuslikud ilmastikunähtused ja pikaajaline põud, võivad põhjustada põllukultuuridele suuri kahjusid, vähendada oluliselt toidu tootmist ja kõigutada selle kvaliteeti.
Tänaseks on kõigile kohale jõudnud, et kliimamuutused muudavad ka Eesti põllumajandustootmist ning enam ei saa hoida pead liiva all ja arvata, et rohepööre on Brüsselis välja mõeldud pseudoprobleem.
Meil on vaja tegutseda ühiselt – ettevõtjad, teadlased ja riik. Meist, väikesest riigist, ei sõltu just palju, kuid me peame näitama eeskuju roherongi vedamisel ja looma rohepöördest Eesti põllumajanduse konkurentsieelise.
Siiski peame kõigepealt seisma selle eest, et Eestis jätkuks toidu jätkusuutlik tootmine. Selleks on vaja leida viise, kuidas kohandada põllumajandust ilmastikumuutustega. See hõlmab ilmastikukindlamate sortide aretamist, mulla tervise säilitamist ja parandamist ning keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamist. Siin on oluline, et võrdsed võimalused selleks luuakse kõikidele põllumajandustootjatele, olenemata sellest, kas nad on väikesed, suured või noored ettevõtjad.
Väljend „Ilm meid toidab“ tuletab meelde, et toidusüsteem on tihedalt seotud loodusega. Vajame teadlikkust, koostööd ja tegevusi, et kaitsta ilmastikku, leida ressursisäästlikke viise toidu tootmiseks ja tagada toiduga kindlustatus kogu maailmas.
Mida saavad teha põllumajandustootjad?
Eesti põllumajandustootjad saavad kohandada oma põllumajanduspraktikaid vastavalt muutuvatele ilmastikutingimustele. Näiteks võib investeerida kliimakindlate sortide kasvatamisse, mis on vastupidavamad äärmuslikele temperatuuridele, põuale või veepuudusele. Hea abimees on näiteks Maaelu Teadmuskeskuses tehtav siloseire, mis sel aastal näitas taaskord, et lutserni segukülvid ja väetatud rohumaad tagavad ekstreemsetel aastatel hea toiteväärtusega saagi. Selliseid tööriistu ja teadmisi on vaja veel rohkem Eesti põllumajandustootjatele anda ja nõuandeteenistus peab väga tugevalt põllumajandustootjaid toetama.
Muutuvad ilmastikutingimused mõjutavad suure tõenäosusega ka mulla tervist. Saame rakendada säästlikke põllumajandustavasid, mis aitavad parandada mulla struktuuri, niiskuse hoidmist ja viljakust, need omakorda aitavad põllukultuuridel vastu pidada ekstreemsetes ilmastikutingimustes.
Oluline on põllumajandustootjate, teadlaste, valitsusasutuste ja teiste sidusrühmade vaheline koostöö ja teadmiste vahetamine. See võimaldab jagada parimaid tavasid, kogemusi ja teadusuuringute tulemusi muutuva kliimaga kohanemiseks ning tagab tugeva teadmiste aluse põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kokkuvõttes on muutuva kliimaga toimetulekuks vaja mitmekülgset lähenemist, mis hõlmab kohanemismeetmeid, tehnoloogia ja innovatsiooni kasutamist, säästlikke põllumajandustavasid ning koostööd eri osapooltega.
Siiski on oluline rõhutada, et oleme Euroopa Liidu ühisel turul ja kui teiste liikmesriikide valitsused lähevad oma põllumajandustootjatele appi, mida nad ka reeglina teevad, siis on Eesti põllumajandustootjatel täielik õigus oodata sama oma valitsuselt.
