Põllumeestele põuast tingitud majandusliku kahju leevendamiseks on riik ja Euroopa Komisjon astunud esimesed sammud, aga täpsemad rahasummad ja nende jaotus eri sektorite vahel pole veel selged.
27. juunil 2023 saatis kaheksa põllumajandussektori katusorganisatsiooni esindajat regionaalministrile ühispöördumise, et seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega paaril viimasel kuul kuulutataks riigis välja hädaolukord.
Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel sõnas, et seda teemat kajastav punkt on plaanis Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitada 6. juulil.
Ebasoodsaid ilmastikutingimusi kindlakstegev korraldus
Madis Pärtel selgitas, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel on valitsusel võimalik teha kindlaks sellised ebasoodsad ilmastikutingimused, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ja tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.
„2023. aastal on sellisteks ebasoodsateks ilmastikutingimusteks põud, mis tekitab olulist saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad,“ lisas Madis Pärtel.
Tema sõnul antakse ebasoodsaid ilmastikutingimusi kindlakstegeva korraldusega riigi tasandil sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga põllumajandussektoris.
„Korraldus on informatiivse sisuga. Seda on võimalik võtta aluseks erinevate lepinguliste suhete ja kohustuste ümbervaatamisel osapooli rahuldavate uute lahenduste leidmisel. Eelkõige aitab see moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega. Näiteks pankade ja lepingupartneritega,“ tõi Madis Pärtel näiteid.
Euroopa rahale võib Eesti riik 200% juurde panna
Ka Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutasid juuni lõpus Luksemburgis hetkeolukorda põllumajandussektoris, mida on kõvasti räsinud ilmastikust tulenevad kahjud ja sõda Ukrainas.
Olukorra leevendamiseks tutvustas Euroopa Komisjon 26. juunil III abipaketti, mille raames on Eestile kavandatud abisumma 1,7 miljonit eurot, millele on võimalik omakorda lisada riiklik kaasrahastus 200%. „Praegu on läbirääkimised paketi üle käimas ja eelnõu tuleb hääletusele 10. juulil,“ mainis Madis Pärtel.
Ta lisas, et riik otsib igat võimalust sektori aitamiseks. „Valitsuse korraldusega anname põllumeestele parema võimaluse lepingutingimuste läbirääkimisteks ja ka PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet saavad teha erandeid kehtestatud nõuetest, kui põllumajandustootjad annavad teada, et nad ei saa neid nõudeid põua tõttu täita. Riik aitab tootjaid, aga lõplik summa ja jaotus sektoriti on veel läbirääkimisel.“
