Viimastel aastatel on haneliste arvukus märkimisväärselt kasvanud, põhjustades suuri kahjustusi meie põllumajandusmaadele. Kahjud, mida põllukultuuridele tekitatakse, on muutunud igakevadiseks probleemiks. Hiljutine teade kahjude hüvitamise lõpetamisest on tekitanud põllumajandustootjatele pahameelt. Igakevadine hanede heidutus nõuab põllumeestelt suuri pingutusi, väljaminekuid ning üheselt toimivat lahendust praktiliselt ei ole.
Mis on muutunud?
EPKK ja Taluliit on 2024. aasta algusest pidanud läbirääkimisi haneliste heidutuse efektiivsemaks muutmisest. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, mille jõustumisel on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba. Vastavalt keskkonnaameti korraldusele on jahti lubatud pidada kuues Eesti maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Piirkonnad on keskkonnaameti sõnul valitud vastavalt varasematele suuremat kahju kannatanud piirkondadele. Nimistusse võiks lisada veel ka Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa, kuid esialgu on korraldusest need maakonnad välja jäänud. Põhjus selleks on väike-laukhane peatumine nendes piirkondades ning kahjustuste piirnemine rohumaadega, lisaks on ka nimekirjas olevates maakondades jahipidamine lubatud vaid teatud põllumassiividel.
Olulised punktid:
Ajavahemik: keskkonnaamet lubab sel aastal alates 15. märtsist kuni 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist. See tähendab, et sel perioodil võime kasutada jahipidamist, et haned meie põldudelt eemale peletada.
Kus tohib jahti pidada: Jahipidamine on lubatud kuues maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Nendes piirkondades on viimase kolme aasta jooksul täheldatud kõige rohkem hanekahjustusi.
Milliseid linde tohib küttida: Jahil võib küttida suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglet, kuid ainult külvatud kultuuriga põllumaadel.
Kütitud lindude arv: Iga jahimees tohib ööpäevas küttida maksimaalselt 10 lindu ühelt põllumassiivilt. Oluline on, et kütitud linde ei jäetaks põllule.
Kuidas edasi?
Teavitage Keskkonnaametit kahjustustest: See aitab tulevikus hanekahjusid paremini ohjata. Täpsem info: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused
Seire ja andmete kogumine: Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis Jahis. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.
Kasulikud lingid:
- Haneliste heidutusjahi taotlusvorm: Hanede heidutusjahi taotlusvorm(https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-lubab-haneliste-heidutusjahti-kuues-maakonnas )
- Kahjuteadete esitamine ja ennetusmeetme tarbeks toetuse taotlemine: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused
- Jahise äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist. Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf
Lisainfo
Küsimuste või murede korral pöörduge julgelt Eestimaa Talupidajate Keskliidu või Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole.
