Aasta parima piimakarjakasvataja tiitliga pärjatud Hummuli Agro juht Maarja Paomees ütleb, et teda on eluaeg maale kiskunud ja paari tuhande kuningannaga (nii kutsub Maarja lehmi) toimetamine on kui unistuste töö.
Algatuseks sõnab Maarja, et Maaelu Edendamise Sihtasutuselt saadud parima piimakarjakasvataja aunimetus tuleks kindlasti anda kõigile Hummuli Agro 56 töötajale, sest üksi ei tee suurfarmis midagi ära.
Valgamaal, Läti piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvas Hummuli Agros on loomi kokku üle 2300 ja lüpsikarja suuruseks umbes 1000 looma. Piima annavad kuningannad keskmiselt 13 474 kilo aastas, aga leidub ka neid, kelle piimaand küündib aastas 19 000 kiloni. „Nii et meil on siin prouad, kes kõik annavad üle 50 liitri piima päevas,“ ütleb Maarja. „See on tippkari mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mõistes, sest Eesti on piimatoodangu näitajatelt mitmendat aastat Euroopas esikohal.“
Mitmekülgne haridus
Valgast pärit Maarja unistas noorena kodukohast võimalikult kiiresti minema lennata. Esimesel võimalusel ta seda ka tegi. Suur hobusehuvi viis ta tehnikumi hobusekasvatust õppima, kuid ega seal õpe ainult hobustega ei piirdunud, vaid sai laiema pildi põllumajanduse toimimisest. Seejärel õppis Maarja maksundust ja Eesti Maaülikoolis ettevõtlusökonoomikat.
Hummuli Agros on ta vahelduva eduga töötanud kümme aastat – alguses tuli farmi juhatajaks, vahepeal käis tööd proovimas ühes teises ettevõttes ning siis naasis Hummuli Agrosse loomakasvatusjuhiks. Selle aasta algusest on ta Hummuli Agro juhataja. Seejuures sõnab Maarja, et aastaid tagasi suurfarmi esimest korda tööle tulles polnud ta sugugi kindel, et see asi talle istub. „Eks olin kuulnud palju eelarvamusi tekitavaid lugusid suurfarmide kohta ja veel katseajalgi mõtlesin, et kui mulle ikka üldse ei meeldi, siis on võimalus lahkuda. Aga üsna kiiresti sai selgeks, et just sellise asjaga ma tahangi tegeleda ja töö suurfarmis on väga huvitav,“ räägib ta.
Kusjuures Hummuli Agro on ses mõttes eriline, et sellel on läbi ja lõhki kohalik omanik – Hummuli Agro kuulub Agrone põllumajandusettevõtete gruppi, mis on suurim eestimaisel kapitalil põhinev toidutootja. Grupi omanik on Raul Jeets. Agrone kontserni kuuluvad veel sellised põllumajandusettevõtted, nagu Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik AS ning Miiaste Põllumajanduslik AS Põlvamaal, Vändra AS Pärnumaal ja munatootja Eesti Muna OÜ.
Hummuli Agro nagu ka ülejäänud Agrone ettevõtted panustavad võimalusel ka kohalike kogukondade tegemistesse. Näiteks mõni aasta tagasi ehitati kohalikule lasteaiale väliklass-õppelaut, kus lapsed saavad teha näpud mullaseks mahetaimede kasvatamisega, eksperimenteerida mudaköögis põnevate roogadega, lustida taluloomade makettidega ja proovida kätt põllutöödes. Eks ikka selleks, et hoida laste sidet maaga.
Lehmadel käib tähtsaid külalisi
Hummuli Agro Asu farmi ligi 1000 lehma on uudishimulikud ja inimestega harjunud. Maarja sõnul käib külalisi palju ja kõik huvilised võetakse vastu. Ta leiab, et farmielu tutvustamine on üks neist asjadest, mida lihtsalt tuleb teha. „Kus laps muidu ikka lehma näeb? Maal vanaema juures ju lehmi enam pole ja nii ongi lehmast saamas eksootiline loom,“ ütleb ta. Kõige rohkem käivadki farmielu uudistamas lasteaedade ja koolilaste rühmad, kuid mõnikord on lehmad saanud kohtuda ka väga kõrgel positsioonil isikutega, sh lausa ministritega.
Terve loom annab küllaga piima
Mida külalistele tuleb tavaliselt selgitada? „Kliimaministrile näiteks realistlikke ootusi – räägitakse küll, et põllumajandus on suuruselt kolmas kliimasoojendaja, aga samas ei saa me kogu maailma põllumehi võtta sama mõõdupuu järgi. Mõnikord tuleb selgitada loomade heaoluga seonduvaid küsimusi – miks meie kari väljas ei käi, kuidas lüpsmine lehmale mõjub ja et see ei ole talle kuidagi ebameeldiv või vastumeelne, vaid hoopis vastupidi,“ toob Maarja näiteid.
Loomade heaolu seostub muidugi otseselt nende piimaanniga. Mida tervemad on loomad, seda enam tuleb piima. Hummuli prouadel on võimalus saada arsti vastuvõtule kohe, sest farmis on kohapeal veterinaararst. Üle kõige hindavad lehmad aga rutiini. Nemad tahaksid kogu aeg süüa sama sööta ja nende sisemine kell teab täpselt, millal on söögiaeg ja millal minna lüpsile. „Kellaajad ei tohi mingil juhul muutuda. Näiteks kui lüpsiaeg mingil põhjusel viibib, siis on prouade pahameel väga suur,“ sõnab Maarja. „Kui aga kõik lehmade vajadused rahuldada, siis tunnevad nad end turvaliselt ja annavad ka hästi piima.“
Maarja sõnul on tänapäevases suurfarmis ülioluline kellavärgina töötav tehniline tiim – kõik peab toimima, sest lehmale ei saa öelda, et oota natuke – mul arvuti teeb restarti. Lisaks toob ta välja finantsarvestuse, mis on sendi pealt täpseks timmitud ja kus ei ole kunagi midagi juhuslikku. Isegi ilmaküsimustes ei ole tegelikult juhuslikku, sest oskuslik põllumees teeb ilmaga koostööd.
„Möödunud aastal oli põud ja see seadis meid söödavarumisel väljakutse ette, sest meil ei ole kasutada soiseid jõeluhtasid. Otsustasime teha teraviljasilo ja saime niimoodi oma karjale sööda varutud. Samuti kasvatame taimi, millel on sügavam juurestik ehk nad on põuakindlamad. Seega on isegi põuaga võimalik mingil määral koostööd teha,“ räägib Maarja.
Järelkasvuga keeruline
Viimasel ajal on põllumajandussektorist tulnud mitmeid uudiseid tootmise lõpetamisest. Kusjuures tegevuse on lõpetanud pikka aega ja edukalt tegutsenud ettevõtted. Milles asi ja kuidas põllumeeste meeleolu praegu on?
Maarja sõnul on lõpetajaid olnud alati ja alates 1990. aastatest on põllumajandussektor olnud langustrendis. „Eks põllumeeste motivatsioon sõltub generatsioonist. Kui ma oleksin 65-aastane, siis mõtleksin ka, et hakkaks otsi kokku tõmbama. Praegu tahan ma aga kõike teha ja õppida. Muidugi on raskem neil, kellel pole järelkasvu. Üleandmine ei pruugi olla lihtne juba sellepärast, kui on aastaid ühtmoodi tehtud ja nüüd hakkab keegi teine teistmoodi tegema,“ arutleb ta.
Bürokraatia närvutab põllumehi
Veel toob Maarja välja üha keerulisemaks muutuva bürokraatia. See on tõesti juba praegu nii kaelamurdev, et väikeettevõtjal, kes üksinda kõike teeb, võibki see üle jõu ja mõistuse käia.
„Sageli saab takistuseks see, et inimene oskab küll maad harida ja lehmi pidada, kuid ta lihtsalt ei suuda end bürokraatiast läbi närida – proovi sa olla korraga töökeskkonna spetsialist, finantsjuht, teada kõiki nõudeid, olla kõigi muutustega kogu aeg kursis. See on võimatu,” nendib Maarja, et keegi ei suuda seda valdkonda tunda pisinüanssideni.
„Ka meie eelarvetabelid on sellised, et kui mina peaksin need praegu kokku panema, siis mul jääks töötunde väheks. Tänapäevane põllumajandus on väga keeruline. Ning siit tulebki välja suurfirmade eelis – meil on võimalik palgata inimesi seda tööd tegema,“ räägib Maarja.
Üks esimesi valikuid, kui on vaja külastada tublit ettevõtet
Tõrva vallavanem Helen Elias ja abivallavanem Lauri Drubinš kiidavad Hummuli Agrot kui üht esimestest valikutest, kui on tarvis külalistele tutvustada Tõrva valla edumeelseid ettevõtteid. Näiteks väisas märtsi lõpus Hummuli Agrot kliimaminister Kristen Michal, varem on nende tegemistega käinud tutvumas president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas jt.
Eliase sõnul on tegemist väga olulise Tõrva valla ettevõtjaga, kes kuulub valla kümne suurima erasektori maksumaksjate hulka ning kes lisaks töö andmisele panustab igakülgselt ka kohalikku ellu ja hoolib keskkonnast. „Koostöö Hummuli Agroga on olnud igati meeldiv. Hummuli Agro kuulub Agrone gruppi ja selles ettevõttes on juba tavaks saanud, et igal aastal tehakse mõni suurem toetusprojekt kogukonna jaoks. 2021. aastal sai just sellise projekti raames Hummuli lasteaiarühm endale ainulaadse maaeluteemalise õppeklassi „Sipsiku tareke”.“
Drubinš toob välja 2022. aastal Tõrvas Ukraina toetuseks avatud Vabaduse pargi, kus sai vaadata nii liivaskulptuure, abstraktseid skulptuure kui ka fotonäitust sõjast. „Pargi loomise üks suurtoetaja oli Hummuli Agro. Samuti on nad tihti aidanud kohalikku kogukonda nõu ja jõuga ning toetanud mitmesuguste ürituste toimumist,“ tunnustab Drubinš.
Hummuli Agro pälvis Tõrva vallalt tunnustuse „Tõrva Tegija 2021”. Seda tunnustust antakse üksikisikule, isikute grupile või organisatsioonile, kes on eelneva kalendriaasta jooksul teinud teo, mis on vallale oluline ning mõjutanud positiivselt valla elanikke või toonud Tõrvale tuntust.
Lennukate plaanide tegemise aeg
Hummuli Agro tulevikuplaanide kohta ütleb Maarja Paomees, et praegu on lennukate plaanide tegemise aeg, kuid need viiakse ellu siis, kui muutuvad laenutingimused. Euribori tõus on teinud laenuraha nii kalliks, et investeerimisega on praegu paus. Unistuseks on ehitada uus ja suurem laut ning kahekordistada loomade arvu. „Saaksime olla veel efektiivsemad. Oleme seda praegugi, aga ega sellel alal piiri ei ole – saab alati paremini.“
Hummuli Agro tulevikuinvesteering võiks olla ka oma biogaasijaama rajamine. Praegu läheb lehmade sõnnik põldude väetamiseks, kuid kui riik toetaks biogaasijaamade rajamist, siis oleks selle valdkonnaga väga mõttekas tegeleda. Päikesepaneelidesse on Hummuli Agros juba investeeritud ja see aitab suvel väga palju. Samuti läheb kasutusse piimast saadav soojus.
Maarja ütleb, et põllumehed tahavad teha rohepööret ja majandada loodussäästvalt, aga mõistuspäraselt – põllumees tahaks maailma päästmise käigus ka ise ellu jääda ja normaalselt ära elada. „Kui võrrelda Eestit teiste riikidega, siis me juba oleme väga tublid. Normide ja õigusaktide vastuvõtmisel läheme alati maksimumi peale, aga ma pole väga kindel, kas alati on vaja olla kõige tublim. Ega me ju selle eest preemiat ei saa ja maailma ei päästa, vaid pigem ise kannatame. Samas teine äärmus – et üldse mitte midagi ei tee – ei ole ka õige. Tuleb leida mõistlik tasakaal.“
