Euroopa Komisjon andis teada, et liikmesriikide võrdluses on 2023. aasta arvestuses lehmade keskmine aasta väljalüpsi esikoht Eesti käes (10 728 kg lehma kohta), sellele järgneb Taani (10 400 kg lehma kohta).
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et esialgsed tulemused 2023. aasta lehmade piimatulemuse kohta on avaldatud. „Kui veel 2022. aastal olime väga napilt Taani tulemuste järel teisel kohal, siis nüüd on tulnud märkimisväärne vahe toodangu tulemusse Taaniga ja oleme tõusnud esimeseks. Üldse on Euroopas statistilise lehma kohta piimatoodangu poolest kaks riiki, kellel on piimatoodang üle 10 000 kilo (10 tonni) aastas ja Eesti on hetkel täiesti vaieldamatult liider,“ kinnitas Bulitko. Tema sõnul on heade tulemuste taga kindlasti tõuaretus, mis tagab võimekuse kõrgeks piimatoodanguks. Samuti meie piimatootmise traditsioonid ning farmerite teadlikkus ja kogemused piimakarja pidamisel ning söötmisel. Kõrge toodangu saavutamiseks on vajalik, et kõik pisiasjad töötaksid laitmatult „Nüüd on veel jäänud soovida, et saavutaksime esikoha ka lehmade elueatoodangus. Kuigi Euroopas sellist järjestust veel ei tehta, ei tähenda see, et me ei võiks seda omale eesmärgiks seada,“ lausus Bulitko.
Eestis paistab silma lehmade kõrge piima väljalüpsi tulemustega Raplamaal asuv Kaiu LT OÜ, kus kasvatatakse holsteini tõugu piimaveiseid. Sealne ettevõtte juht Johannes Haasma kommenteeris kohta farmide toodangu paremusjärjestuses, et häid tulemusi on andnud keskendumine tõuaretusele ja karja tervise jälgimisele. „Loomulikult ei saa alahinnata kvaliteetse sööda mõju nii loomade tervisele kui piima toodangule. Eriti mõjutab see piimas kuivaine- ja rasva sisaldust,“ kinnitas Haasma. Ta lisas, et selliseid tulemusi on võimalik saada ainult kogu meeskonna ühise tegevuse toel. „Meil on väga pädev farmijuht ja pühendunud personal, kelle teadmised loomakasvatusest on laialdased.“
Tulemused paranevad
Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvab kogu ELis, jõudes 2023. aastal 7791. kiloni lüpsilehma kohta. Tegureid, mis mõjutavad riikide keskmist aastast piimatoodangut piimalehma kohta, on mitmeid: tõuaretus, karja tervise näitajad ja sööda probleemid. Riigiti oli keskmise aasta väljalüpsiga suurimad Eesti (10 728 kg lehma kohta) ja Taani (10 400 kg lehma kohta) ning madalaim Bulgaaria (3 591 kg lehma kohta) ja Rumeenia (3 425 kg lehma kohta). Peamiste lehmapiima tootvate liikmesriikide hulgas oli saagikus üle ELi keskmise Hollandis ja Saksamaal, kuid veidi alla keskmise Prantsusmaal, Poolas ja Itaalias.
2023. aastal toodeti veidi enam kui viiendik (21,9%) EL-i lehmatoorpiimast Saksamaa farmides ja sarnase osa (22,4%) töötlesid Saksamaa meiereid. Tõepoolest, nii nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Holland ja Itaalia andsid 2023. aastal kokku umbes kaks kolmandikku (65,2%) ELi lehmade toorpiimast. Sealjuures moodustasid ka kaks kolmandikku (66,0%) lehmade toorpiimast meiereide kogutud piim.
Hea teada
Mõnes ELi liikmesriigis annavad muud kariloomad, peale lehmade, olulise panuse üldisesse piimatoodangusse. 2023. aastal tootis Hispaania ute- ja kitsepiima 1,1 miljonit tonni, Kreekas 0,9 miljonit tonni ja Prantsusmaal 0,8 miljonit tonni piima. Itaalia tootis 0,7 miljonit tonni piima muudelt loomadelt peale lehmade ja see hõlmas peaaegu kogu ELi pühvlipiima.
Lehmapiim moodustab enamiku ELi liikmesriikide meiereidele tarnitavast piimast. Sellest hoolimata pärines enamik (58,4%) Kreekas 2023. aastal meiereidele tarnitud piimast uttedelt ja kitsedelt, nagu ka umbes viiendik (21,5%) Küprosel.
Allikas: Eurostat
