Euroopa mesinikud on suurtes raskustes, sest kolmandatest riikidest sissetoodavad odavad meesarnased tooted solgivad turgu. Euroopa Liidu nn hommikusöögidirektiiv karmistab peagi nõudeid mee päritolu märgistamisele ja see on samm edasi turu läbipaistvuse parandamisele.
Tänavu jaanuari lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele nn hommikusöögidirektiivide asjus. Muu hulgas oldi nõus Euroopa põllumajanduse esindusorganisatsiooni Copa-Cogeca esitatud nõudmisega, et meepakendi sildil peab hakkama näitama mee päritoluriiki ja kui meesegus sisaldub rohkem kui ühest riigist pärit mett, peab iga päritolumaa kohta välja tooma täpse protsendiosa. See kohustus hakkab kehtima kaks aastat pärast direktiivi vastuvõtmist, viimane peaks peagi aset leidma.
„Kuigi liikmesriigid võivad otsustada näidata protsente ainult nelja suurima protsendiosa puhul, tingimusel, et need moodustavad üle 50% meesegu massist, on see siiski suur samm läbipaistvuse suurendamisel Euroopa Liidu meeturul ja võltsimise vastu võitlemisel,“ sedastas Copa-Cogeca pressiteates.
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mario Kalvet iseloomustab Euroopa meeturu olukorda ühe sõnaga: katastroofiline. „Kohaliku mee tootmine aina väheneb, kuid Euroopa turule jõudev võltsitud importmesi on väga suur probleem,“ kinnitas Kalvet. Tõepoolest, Euroopa Komisjoni tänavu märtsis avaldatud raporti kohaselt on importmee osakaal Euroopa Liidus viimastel aastatel kasvanud, peamiselt tuuakse mett sisse Hiinast, Ukrainast ja Argentiinast. Importmesi on kohalikust tublisti odavam: kui Euroopa Liidus toodetud meekilo maksis 2022. aastal kolm-neli eurot, siis Hiinast toodud meekilo sai kätte 1,5 euroga. Selline hinnaerinevus ei tulene mitte hiinlaste efektiivsemast tootmisest, vaid sellest, et mesi polegi sageli õige mesi, vaid sisaldab ka suhkrusiirupeid.
Iga teine importmesi ei ole puhas mesi
Märtsis avaldatud raportis kirjeldab Euroopa Komisjon ka importmeest võetud proovide tulemusi. 320 analüüsitud meest leiti võltsimisele ehk võõrsuhkrutele viitavaid märke suisa 46% toodetest ehk peaaegu iga teine importmesi oli võltsingutunnustega.
Mario Kalvet nentis, et eks igas valdkonnas on pettusi, kuid meeturul lisab olukorrale tõsidust veel üks asjaolu. „See 46% võltsinguid tuvastati kõige lihtsamate analüüsimeetoditega, aga kui oleks näiteks tehtud ka DNA-analüüs, oleks tulemus veel hullem olnud,“ viitas Kalvet.
Eestis võtab meest proove põllumajandus- ja toiduamet. Viimase paari aasta analüüsitulemusi vaadates jääb silma, et võõrsuhkruid tuvastatakse igal proovivõtmise korral paaris mees ja seni on tegemist olnud välismaiste meetoodetega. Tänavu jaanuaris avaldatud tulemuste kohaselt leiti esmakordselt võõrsuhkruid aga ka Eesti meest. Kõik võõrsuhkruid sisaldavad tooted kõrvaldatakse müügilt, kuid Mario Kalvet peab müügilt kõrvaldamist liiga leebeks karistusmeetodiks, leides, et võiks ka trahvi teha.
Eestis süüakse lõviosas kohalikku mett
Hinnanguliselt 80% Eesti poodidest müüdavast meest on kohalikku päritolu. Mario Kalvet kiitis, et kauplused on olnud väga vastutulelikud Eesti mett müüki võtma. Paljud meetarbijad siiski poodi mee järele ei lähegi, vaid ostavad seda otse mesinikult.
2023. aasta juunis tehtud Eesti mee eratarbijate uuringust selgus, et 87% Eesti elanikest tarbib mett. Mee ostmisel on kõige tähtsam kriteerium see, et mesi oleks Eestis toodetud. Olulisuselt järgmised kriteeriumid on mee hea kvaliteet ja meetootja isiklik tundmine. Viimasel 12 kuul on tervelt 93% tarbijatest söönud Eesti mett ja vaid 3% pistnud suhu põhiliselt välismaa mett. Aeg-ajalt söövad Eesti elanikud ka muu päritoluga mett ja eelkõige on selleks Läti mesi. Seega on meie meetarbijate kindel eelistus Eesti päritolu mesi ja välismaa mesi sellele erilist konkurentsi ei paku.
Mario Kalveti sõnul on Eesti mesinikud teinud viimase kümne aastaga suure arengu. „Tekkinud on ettevõtted-tootjad, kes pakuvad inimestele tööd. Meil on ka ekspordivõimekus, sest toodame rohkem, kui Eestis müüme. Kuid nii Euroopas kui ka maailmaturul on keeruline konkureerida kolmandate riikide toodetega, mis maksavad 1,50,“ nentis Kalvet.
Nii et hoolimata sellest, et Euroopas on meetootjaid vähemaks jäänud, täidavad tühimikud poeriiuleil pigem importmee purgid ja Eestimaa mesinikel on piiri taga keeruline löögile pääseda.
Mesinikel ja taimekasvatajatel hea koostöö
Põllumajandus- ja toiduameti andmetel ei ole juba viiendat aastat taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet. Möödunud hooajal laekus ametile kuus vihjet, mis olid seotud mesilaste suurenenud suremusega, millest ükski ei olnud seotud taimekaitsetöödega.
Ühel juhul oli tegu fiproniili mürgistusega, kuid seost taimekaitsetöödega ei tuvastatud. Teistel juhtudel oli tegu erinevate taimekaitsevahendite jääkidega, mille kogused olid nii väikesed, et ekspertide hinnangul ei põhjustanud need mesilaste suremust.
