Loomade põhisööda varumine algab kevadel väetamise ja rohumaade rullimise/äestamisega. Kolmas töö rohumaal ongi juba niitmine. Viimase viie aastaga on rohumaadel taimik muutunud ning lutserni ja seda sisaldavate segude pinnad on järjest suurenenud.
Põhjus peitub lutserni võimes taluda põuda. Tema haljasmassi saak on suur ja paksus niiduvaalus närvutamine siloks sobiva kuivaineni on keeruline. Õnneks annab õige niidutehnikaga tulemust oluliselt parandada, nagu selgus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projekti „Sustainable Silage/Kestlik silotootmine“ raames korraldatud niidukite põllupäeval Voore Farmis.
Selle põllupäeva tegi eriliseks erinevate niidukite ja muljursüs teemide võrdlus samades tingimustes ning niidetud ja närvutatud haljasmassi kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Põllupäeva ajendiks olid põllumeeste esitatud küsimused nõustajatele ja teadlastele. Kas niita vaalu või laiali, kas kaarutada või mitte, kas kaarutamine suurendab haljasmassis toortuha sisaldust (loe: mullaga saastumise riski), kas närbumine toimub kiiremini valts- või sõrmmuljuriga, kas lutserni sisaldavas haljasmassis on niikuinii toortuha sisaldus suurem? Neid küsimusi kuuleb põllumeeste suust tihti ja nüüd saame neile numbrilised vastused anda.
Katsetingimused
27. mail oli Viru-Jaagupis ilm päikesepaisteline ja sooja 28 °C. Niidutehnika demoks kasutati 50% lutserni ja 50% kõrrelise seguga külvatud põldu, mis on praegu Eestis enamkasutatav rohumaasegu. Hilise kevade tõttu oli taimikul Lääne-Virumaal sellel ajal pikkust umbes 38–40 cm. Kuna elus ei ole kõik alati ideaalne, siis soovisime ka oma katsele lisada n-ö päriselu elemente. Valisime põllu, kus taimikus oli tühimikke ja seetõttu niidumassi mullaga saastumise oht eriti suur.
.jpg "heworitz")
Demopäeval osalenud niidukiesitlejatele anti lähteülesanne niita 9–10 cm kõrguselt ja võimalikult laiali, kuid traktori ratas ei tohtinud sõita niiduvaalu peal. Niideti kella 11.00–11.30 loosijärjekorra alusel. Närvutatud haljasmass si proovid võeti niitmisega samas järjekorras, ajavahemikus 17.30– 18.05. See teeb närbumise ajaks 6,5 tundi. Boonuskatsena osa katsepõllust ka kaarutati vahetult peale demoniitmisi.
Pärast 6,5-tunnist närvutamist võeti niiduvaaludest 50 x 50 cm suuruselt alalt haljasrohu proovid, mis viidi analüüsimiseks Eesti Maaülikooli sööda ja ainevahetuse uurimise laborisse. Eraldi analüüsiti esi- ja taganiidukite proove.
Tulemused
Nagu oli arvata, saavutati parim närbumistulemus kaarutamise abil. Kui niitmisel oli haljasrohu kuivainesisaldus 19,8% (vt tabelit), siis laiali niidetud ja seejärel kaarutatud haljasmass saavutas kuivainesisalduse 48,7%. 6,5 tunni jooksul õnnestus haljasmass 28,9 protsendipunkti võrra kuivemaks saada. Kokku niidetud vaalus närbus haljasrohi vaid kuivainesisalduseni 25,5%. Samas, laiali niidetud niiduvaalus õnnestus sama ajaga haljasmassi närvutada 10–23 protsendipunkti võrra.
Lutserni kasvatamise populaarsus järjest suureneb tema põuataluvuse tõttu ning seetõttu oli eriti huvitav valts- ja sõrmmuljurit sellise taimiku peal proovida.
Kuigi sõrmmuljuritega oli rohu kuivainesisaldus mõnevõrra suurem, siis lutserni lehti ning lehepuru oli niiduvaalu all osade sõrmmuljuritega märgata, kuid valtsmuljuritega mitte. Kuna loomadele vajalik proteiin sisaldub peamiselt just lehtedes, siis tuleks seda aspekti enda niiduki puhul või uut niidukit valides samuti jälgida. Tihti annab lehekadusid vähendada ka niidukiirust muutes.
Kahjuks ei õnnestunud haljasrohu kuivainesisaldust võrrelda ilma muljuriteta niidukitega. Katses osales ainult üks ilma muljurita niiduk, kuid see oli mõeldud kogukama taimiku niitmiseks. 38 cm kõrguse rohu ja tühimikega põllul niitis mainitud niiduk kohati liiga kõrgelt ja niiduvaal oli hõredam kui teistel, mistõttu järeldusi teha ei olnud võimalik.
Laialt on levinud arvamus, et kaarutamine suurendab silos toortuha sisaldust, kuid see ei ole alati nii. Kui kaaruti on õigesti seadistatud, siis ka tühimikega põllul niidetud taimiku toortuhasisaldus ei suurene ning saame oluliselt kiiremini kätte siloteoks vajaliku haljasmassi kuivainesisalduse. Õnneks on viimastel aastatel näha, et meie põldudel on kaarutite kasutamine tõusuteel.
Rahvasuus liikuv tõdemus, et poole võrra liblikõielisi sisaldavas haljasmassis on niikuinii toortuhasisaldus suur, ei pea samuti paika. Korraliku vaalutamistööga võib lisanduda toortuha näitajale maksimaalselt 0,2 g/kg kuivaine kohta ning soovitatavat 10 g/kg kuivaines sellega ei ületata. Põllupäeval kogutud närvutatud haljasrohuproovide toortuhasisaldused jäid vahemikku 7,7–9,2%.
Kuigi põllupäeval kasutatud rohumaal ei olnud taimik väga võimas ja õhutemperatuur oli 28 kraadi, siis polnud ka sellistes tingimustes õigustatud haljasrohu otse vaalu niitmine, sest vaalus närbumine on väga aeglane (kuivainesisaldus suurenes 5,7 protsendipunkti võrra 6,5 tunni jooksul). Selle ajaga kulutatakse taimikus ära arvestatav kogus sileerimiseks vajalikke suhkruid, kuid kuivainesisaldus oluliselt ei parane. Otse vaalu niitvad niidukid on hoopis tervikkoristatud teraviljasilo tegemiseks asendamatud tööriistad.
Katse kokkuvõte
Olenemata niidukist tuleb niidutööd alati teha tähelepanelikult ja hoolsalt. Õige niidukõrgus tagab vähese mullasisaldusega silo ka siis, kui põllutaimikus on tühimikke. Kiire närvutamine parandab haljasrohu sileeritavust ja aitab silos säilitada võimalikult palju toitaineid. Samuti vähendab närvutamine võimalikke silomahlade teket. Tänavused vihmased ilmad esimese niite ajal ei lase niiduvaaludel ülemäära kaua maas olla ja aeg enne järgmist vihma võib olla lühike. Seda olulisem on, et saaksime rohu kuivainesisalduse suurendamisel maksimaalse tulemuse minimaalse ajaga, ja sellele aitab kaasa muljuriga niiduk.
Hea teada
Lisaks korralikule niidutehnikale on kvaliteetseks niidutööks tarvis jälgida paari näpunäidet.
- Veendu, et esiniiduk oleks reguleeritud samale kõrgusele tagumiste niidukitega. Kui üks niiduk on kõrgemal kui teised, siis järgmise niitega on kõrgemalt niidetud osa pealt kõrte otsad kuluna silomassis sees. Kulu ehk surnud taimeosade küljes meeldib elada võihappebakteritel, kes põhjustavad silo riknemist. Samal põhjusel jälgi, et niidukil oleksid kõik terad küljes.
- Triipude püsti jätmise jutt käib ka nende kohta, kes kramplikult soovivad oma mittetöötava GPS-i järgi niita. Kui GPS ei tööta, siis ei saa seda kasutada ja tuleb oma kahte silma usaldada.
- Kontrolli, et niiduki terad oleksid teravad. Kui nüride teradega niitma minna, siis saab taimik räsida ja taime varred näevad välja nagu pintslid. Kui niidupind ei ole lõigatud, vaid rebitud, siis on taimel valus ja ta hakkab esmajärjekorras tegelema oma vigastuste parandamisega, mitte uue niite kasvatamisega. Nüride teradega nüsides võib taimel enda ravimisega nii palju aega minna, et järgmine niide võib ainuüksi selle tõttu kuni neli päeva edasi lükkuda.
- Soovitatavad niidukõrgused kõrreliste segule on 8–9 cm, kõrreliste- liblikõieliste segudele 10 cm, puhtale lutsernile 12 cm.
Kuivaine ja toortuha näitajad erinevate niidukitega niidetud ja närvutatud haljasmassi proovides.
