Seadusemuudatuste vastuvõtmisel luuakse taimekasvatajatele paindlikkus toota ja turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja istikuid. Lisaks saavad seemnekartuli tarnijad edaspidi võimaluse trükkida etikette ise.
Vabariigi Valitsus kinnitas ja saatis edasi Riigikogusse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kõrvaldatakse seniseid kitsaskohti ja luuakse uusi erandeid taimekasvatuses.
Ühe muudatusena hakkab edaspidi kehtima erand, mis lubab turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja paljundusmaterjali.
„Näiteks sort nimega „Peipsi sibul“ ei vasta sordina ühtlikkuse nõuetele, kuna sibula mugulad kaaluvad 25–150 grammi, on erineva kujuga ja nende koore värv varieerub roosakaskollasest ja roosakaspruunist kollaseni. Ainult oma tarbeks kasvatamisel ja kasutamisel on hakanud sarnased vanad sordid paraku kaduma,“ rääkis taimsete paljundusmaterjalide valdkonna juht Merjan Savila.
Seemnekartuli pakendile etikettide trükkimise võimaldamine muudab protsessi kiiremaks ja paindlikumaks. „Kui 2020. aastal väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet seemnekartuli väikepakendite jaoks 80 000 etiketi, siis 2023. aastal juba 125 000 etiketti. Praegu tarnija tellib etiketid, need trükitakse ja saadetakse postiga. Muudatusega loodame tellitavate etikettide hulka märkimisväärselt vähendada,“ ütles Savila.
Puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordikirjelduse alusel sordilehte võtmise uuesti võimaldamine võimaldab puukoolidel toota ja turustada sorte, mida pole veel sordilehte võetud, nagu näiteks musta sõstra tuntud sorte. „Puukoolid on sellest väga huvitatud. Näiteks olid need sordid vahepeal Leedu sordilehes, aga enam need seal pole ja seetõttu ei saa neid turustamiseks praegu toota,“ rääkis Savila.
Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt ettevõtjaile kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks või teadustööks.
Plaani kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025.
