Eesti Maaülikooli juures juba ligi 20 aastat tegutsenud Joosep Tootsi Fond on maaülikooli erinevate erialade üliõpilastele stipendiumitena välja jaganud sadu toetusi.
Fondi panustab hulk oma ala silmapaistvaid ettevõtteid, kuid ruumi on ka uutele tulijatele, sest fondis leidub veel stipendiumitega katmata valdkondi.
Möödunud aastal toetas maaülikooli tudengeid kümme ettevõtet ja organisatsiooni ning kokku jagati stipendiumeid 26 üliõpilasele. Fondi tegevust koordineeriv Silja Kana selgitas, et fond kogub ja vahendab sihtotstarbelisi toetusi stipendiumite või teadusarenduse koostööprojektide näol.
Fondil on mitu ettevõtete nimelist allfondi, mille eest hoolitsevad ettevõtted ise. „Meil on hulk ettevõtetest koostööpartnereid, kellega on koostöö kestnud palju aastaid ja kes peavad väga oluliseks üliõpilaste toetamist,“ rõhutas Silja Kana. „Kusjuures ettevõtjatel on vabad käed toetuse eesmärgistamisel – on neid, kes toetavad ainult bakalaureuseõppe teise või kolmanda kursuse tudengeid, mõned aga ainult magistrante või doktorante.“
Ettevõttele hea võimalus soodustada valdkonna arengut
Levinud on stipendiumite andmine lõputööde eest. „Ettevõtted soovivad suunata noori teemade juurde, mis on nende alal parasjagu aktuaalsed ja ettevõtet huvitavad. Sellisel viisil saavad nad julgustada noort mingit suunda võtma,“ tõi Kana välja. Ta lisas, et on stipendiume, millele saab kandideerida ka valmis tööga või panustab ettevõte stipendiaadi õpingutesse regulaarselt makstava toetusega.
Stipendiumite suurusedki on erinevad – mõni võib olla ühekordse maksena 300–500 eurot või 7000 eurot, aga võib olla ka stipendium, kus üliõpilane saab 400 eurot kuus. „Regulaarselt makstav toetus on väga abiks, sest see annab üliõpilasele enam aega õppimisega tegeleda. Tänapäeval töötavad ju väga paljud tudengid ja on näha, et mitmel rindel rabamine ei lase neil alati kõige paremini õpingutele keskenduda,“ ütles Silja Kana.
Tema sõnul on noortesse investeerimine kahepoolselt kasulik – ettevõtjad saavad teha midagi käegakatsutavat oma tegevusala järelkasvu eest hoolitsemisel ning tulevased spetsialistid saavad juba õpingute ajal luua kontakte ettevõtetega, kellega neil võib pärast õpinguid tööelus kokkupuuteid tulla. Kusjuures stipendiumi saamine ei tähenda üliõpilasele seda, et ta end tulevikus just stipendiumi maksnud ettevõttega siduma peaks.
Kuidas saab ettevõte luua oma allfondi?
Joosep Tootsi Fondi ettevõtjatest ja organisatsioonidest koostööpartnerite arv on viimastel aastatel olnud kuni 15. Nende seast leiame tuntud tegijad: Baltic Agro, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll, Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, LandCredit, PetCity, Reginett, Riigi Kinnisvara, Eesti Suurpõllumeeste Klubi, Tallinna Vesi, Eesti Maaülikooli vilistlaskogu, Anu Ait, Tartu linn (Raefond), Hanza, Maxima Eesti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Balti Veski.
Iga ettevõte saab nimelise allfondi kaudu toetada just tema eriala üliõpilasi, näiteks Tallinna Vesi toetab tulevasi veeinsenere, Baltic Agro põllumajandustootjaid, PetCity ja Anu Ait veterinaare ja loomakasvatajaid.
Silja Kana sõnul tuleb toetajaks hakkamise soovist fondile teada anda ning ülikool teeb ära kogu juriidilise ettevalmistuse: valmistatakse ette leping, koostatakse stipendiumi statuut ja pärast lepingu sõlmimist levitatakse infot ülikoolis, et kutsuda tudengeid stipendiumile kandideerima. „Ettevõtte osa on lisaks lepingu sõlmimisele määrata enda poolt inimesed stipendiumikomisjoni,“ lisas Kana. Stipendiaadid valitakse avaliku konkursiga. Fondi panustamine on ettevõtetele maksuvaba.
Uued toetajad on loomulikult teretulnud
Silja Kana sõnul on Joosep Tootsi Fondis veel mitu n-ö katmata valdkonda ja eriala, mida maaülikoolis õpetatakse. „Näiteks ei ole stipendiumit aianduse ega ka toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Samas on meil suuri toiduainetööstusi, kes võiksid panustada,“ leidis ta.
„Veterinaarias on küll juba allfonde, kuid see ongi raske eriala, kus toetus kulub alati väga ära. Õppeaeg on pikk ja ettevõtjatelt võiks tuge tulla just kõige raskematel aastatel, kui kiputakse õpinguid pooleli jätma. Hästisihitud praktilisest stipendiumist on tudengile väga suur abi. Meie soovitus ettevõtjatele on anda pigem järjepidevat tuge, sest see aitab eesmärgile – tudeng õpib ja jõuab tulemuseni.“
Stipendiume ei ole veel ka mitmel keskkonnakaitse erialal, samuti maaehituses. „Need erialad on noorte seas praegu väga populaarsed, seal on suur konkurss ja palju tudengeid,“ selgitas Kana.
Kui raske on tudengil stipendiumi saada? „See on täiesti tehtav! Tavaliselt on statuudis nõutud keskmine hinne 3,3–3,5. Mõnikord peljatakse motivatsioonikirja – aga peab lihtsalt kirjutama, miks sooviksid stipendiumi. Mõni ettevõte küsib ka esseevormis arutlust näiteks teemal, kuidas näed oma ala tulevikku. See ei ole ületamatu, vaid on vaja natukene end kokku võtta ja mõelda,“ sõnas Kana. „Soovitan tudengitel stipendiumite statuudid läbi vaadata ja ehk ka lõputöö teemat valides mõelda selle peale, millised teemad on ettevõtetel parasjagu fookuses.“
Noortesse panustamine pole lihtsalt heategu
Anu Hellenurme, OÜ Anu Ait omanik ja juhataja ütles, et ettevõtjate kätes on ainulaadne võimalus mõjutada meie ühiskonna tulevikku. „Noortesse panustamine ei ole lihtsalt heategu — see on investeering meie tulevasse tööjõudu, innovatsiooni ja ühiskonna heaollu,” sõnas Hellenurme, kes on ka Joosep Tootsi Fondi nõukogu esimees.
Hellenurme sõnul võib ettevõtjate toetus, olgu see rahaline, mentorlus või uute võimaluste loomine, olla otsustav tegur nende noorte edasisel teekonnal. „Oleme ise eeskujuks, et noortel oleks huvi ja tahet edendada põllumajandust ja toidutootmist, ning toetame noori, kes pühenduvad oma haridusele ja tulevasele karjäärile,“ sõnas ta. „Üheskoos saame aidata neil kasvada edukateks spetsialistideks ja juhtideks, kelle panus rikastab meie kõigi tulevikku.“
Anu Aida koostöö Eesti Maaülikooliga on kestnud üle 20 aasta ja selle aja jooksul on toetatud ja tunnustatud enam kui 30 tudengit ülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisosakonnast
Iga valdkond vajab inseneeriat
Aia- ja metsatööriistu müüv OÜ Reginett toetab stipendiumiga maaülikooli tehnikavaldkonna üliõpilasi. Regineti omanik ja juhataja, maaülikooli mehhaniseerimise eriala vilistlane Jaan Lusikas ütleb, et ilma inseneeriata ei saa tänapäeval kuidagi läbi ja seda enam tasub toetada tehnilise taibuga noori.
Reginett lõi oma allfondi paar aastat tagasi. „Tundus, et tehnikaalad on maaülikoolis jäänud tagaplaanile ja me tahtsime panustada, päriselt midagi ise ära teha. Soov päädis stipendiumifondi asutamisega,“ põhjendas Lusikas.
Ta ütles, et stipendiaate valides otsitakse noori, kel oleks tehnika vastu huvi ja visioon oma elu selle alaga siduda. „Alati ei peagi hinded olema maksimaalsed, vaid inimesel peab olema tahe oma alal areneda. Vaatame ka seda, kas rahasüst oleks noorele vajalik ja kas see teda päriselt aitaks. Mäletan oma tudengiaegadest, et iga väikene toetus oli väga teretulnud. Meie stipendiumi suurus on 1000 eurot,“ sõnas Jaan Lusikas. „Arvan, et võib-olla rahasummast olulisemgi on inimesele teadmine, et tema tegutsemist on märgatud. Teiselt poolt annab stipendium tudengitele aimu, milline ettevõte on toetuse taga.“
Stipendium põllumajandusteadlastele
Eesti Suurpõllumeeste Klubi alustas Joosep Tootsi Fondiga koostööd 2021. aastal ja on praeguseks välja andnud kolm doktorandi stipendiumit. Klubi esimees Sivar Irval ütles, et stipendiumisse panustamise tingib asjaolu, et põllumajandusteadlaste arv langeb Eestis ja maaülikoolis pidevalt.
„ELVI-s (Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut, tegutses aastatel 1947–1994 – toim) u 120 teadlast, tänaseks on maaülikoolis aga alla 20 põllumajandusteadlase,“ toob Irval välja. „Teatud valdkonnad, nagu linnukasvatus või agronoomia, on üldse professori juhendamisel toimivate töörühmadega katmata. Väga vähe asutakse õppima magistri- ja eriti doktoriõppesse.“
Rahaliselt panustab stipendiumisse üle 20 klubiliikme. Stipendiumi suurus on 7000 eurot ja see antakse ühele doktoriastme üliõpilasele. Hindamisel arvestatakse doktorandi töö aktuaalsust ja uuenduslikkust põllumajandussektori jaoks, selle vastavust põllumeeste ootustele ja vajadustele ning rakendatavust. Seni on suurpõllumeeste doktorandi stipendiumi saanud Dagni-Alice Viidu, Tõnu Põlluäär ja Johanna Piibor.
