• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Sündis Eesti esimene katseklaasivarss

autor: EESTI MAAÜLIKOOL
september 2024
Kategooria: Teadus
Eesti esimene katseklaasivarss Endex. Foto: Eesti Maaülikool

Eesti esimene katseklaasivarss Endex. Foto: Eesti Maaülikool

21. augustil 2024 sündis Luunja tallis Eesti esimene katseklaasis loodud ja embrüona kandjamärasse siirdatud hobusevarss. Noor täkupoiss kannab nime Endex ja kasvab jõudsalt.

Kehaväliselt laboritingimustes Eesti Maaülikooli teadlaste ja loomaarstide loodud embrüo siirati ligi aasta tagasi. Varsa bioloogiline ema on 6-aastane Electra, kes elab samuti Luunja tallis ning on lootustandev sporthobune. Varsa isa on Euroopa üks tipptäkke Ermitage Kalone Belgiast, kes võistles sel aastal ka Pariisi olümpiamängudel. Endexi surrogaatema on Luunja talli hobune Miss Dior, kes hoolitseb varsa eest hästi.

Üks peamisi põhjusi katseklaasivarssade loomiseks on see, et tippspordis olevaid märasid ei tiinestata nende sportlaskarjääri tõttu. Teiseks põhjuseks on tipptäkkude sperma hind – laboritingimustes on ühe spermakõrrega võimalik toota sadu embrüoid ning anda parimaid geenikombinatsioone paljudele järglastele.

Embrüoloog Elina Tsopp Eesti Maaülikoolist ütles, et see saavutus on suure meeskonnatöö tulemus. „Alustasime projektiga kolm aastat tagasi. „Sellised rakendusteaduse projektid sisaldavad alati teatud määral ootamatuse komponenti ning ka meil tuli ette nii tõuse kui mõõnu. Ilma loomaarstide ja toetavate partneriteta poleks meil olnud võimalik selle tulemuseni jõuda,“ tõdes Elina Tsopp.

Luunjas biotehnoloogia keskus

Tänapäeval toodetakse hobuste katseklaasiembrüoid rohkem kui tavaembrüoid. Euroopas on seni katseklaasiembrüote loomise ja siirdamise (OPU-ICSI) teenust pakkunud viis laborit. Luunja tall koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on loomas hobuste biotehnoloogia keskust Luunjasse, mis pakub seda teenust alates selle aasta oktoobrist Eesti ja Euroopa hobusekasvatajatele.

PollumeheTeajabanner

Embrüoprojekti tiimi kuuluvad Eesti Maaülikooli teadlased Ulrika Tuppits, Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera ja Andres Reilent ning embrüoloog Elina Tsopp. Olulised koostööpartnerid on Luunja tall eesotsas Sven Šoisi ja Urmas Raagiga ning Perila tall eesotsas Kristiina Pähni ja Erik Aedviiruga.

Sel suvel õnnestus Eesti Maaülikooli teadlastel esmakordselt ka hobuse kloonembrüo loomine. Augustis siirati kloonembrüo Luunja tallis edukalt kandjamärasse ning kui kõik hästi läheb, on Eesti esimese hobuse kloonvarsa sündi oodata järgmise aasta augustis. Hobuste kloonimine on vajalik ennekõike ohustatud hobusetõugude säilitamiseks.

Lisainfo

https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2024/09/17/sundis-eesti-esimene-katseklaasivarss/

Sildid: Eesti Maaülikoolkatseklaasivarssteadusveterinaaria
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Erametsaliit plaanitavatest seadusemuudatustest: luuakse vaid illusioon lahendustest

Järgmine artikkel

Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole

Seotud artiklid

Loomataudidest ja nende tõrje olulisusest toidujulgeoleku tagamisel peavad lisaks loomakasvatajatele olema teadlikud ka need inimesed, kes ise loomi ei pea. Foto: Eve Rammo
Loomakasvatus

Eesti on ohtlike loomataudide piiramisrõngas

juuni 2025
Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents „Kahe jalaga maa peal“. Foto: Alo Tänavots
Sündmus

Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents: põllumajandus on kaitsetahte vundament

juuni 2025
Konverents Veterinaarmeditsiin 2024 toimub 7.–8. novembril Tartus. Foto: Pixabay
Veterinaaria

Konverents Veterinaarmeditsiin 2024 toimub 7.–8. novembril Tartus

november 2024
Kääritusjääk põllumaale rammuandjaks: lähema paari-kolme aasta jooksul kavandatakse Eestis uute biogaasitehaste ehitamist. Õisu biogaasijaam. Foto: Eesti Gaas
Väetamine

Kääritusjääk põllumaale rammuandjaks

oktoober 2024
Järgmine artikkel
Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole palumaks mõistvat suhtumist maamaksu määrade kehtestamisel põllu- ja metsamaale. Foto: Shutterstock

Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.