Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on koondanud tagasiside ja ettepanekud kliimakindla majanduse seaduse (KliimaS) eelnõu kohta.
Kliimaministeerium koostöös teiste ametkondade ja huvigruppide esindajatega on teinud suhteliselt lühikese aja jooksul päris head tööd. Läbi erinevate valdkondlike töögruppide olid kaasatud nii ametnikud, poliitikud, esindusorganisatsioonid, eksperdid ja ka ettevõtjad. Töörühmades olid ka meie liikmed aktiivselt kaasatud.
Arusaadavalt on tasakaalu leidmine keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning sotsiaalmajanduslike eesmärkide vahel väga keeruline ülesanne, kuna üliolulised on mõlemad. Oluline on elukeskkonna kvaliteedi tagamine meie järeltulevatele põlvedele. Samal ajal ei soovi me aga ka ettevõtluse konkurentsivõime kahjustamist, töökohtade vähenemist ja üldist inimeste elujärje halvenemist, mis kindlasti avaldaks negatiivset mõju ka maksulaekumisele ja riigieelarvele.
Seega on ettevõtluse (sh eelkõige toidutootmise ja põllu- ning metsamajanduse) edendamine ülioluline ning poliitikud ja ametnikud peavad tegema kõik endast oleneva, et konkurentsitingimused oleksid mõistlikud ning bürokraatiat juurde ei tekitataks.
Ettepanekud
Teiste keskkonnaeesmärkidega kooskõla hoidmise põhimõte (§ 16).
Pöörame tähelepanu, et elurikkuse eesmärkide kahjustamist võib tekitada mis iganes inimtegevus. Siit koorub ka seaduse üks suuremaid probleeme. Nimelt on normid niivõrd üldised, et hakkab sõltuma täitevvõimu tahtest ja on ebaselge, millises ulatuses mingit tegevust piirama hakatakse.
Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamine (§ 17).
Leiame, et proportsionaalselt on sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte käsitletud minimaalselt võrreldes keskkonnaalaste aspektidega.
Teeme ettepaneku eelnõus selgemalt välja tuua eesmärgid, mis on seotud sektorite lisandväärtuse loomise ja üleüldise Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamisega.
Eesti põllumajandussektor paistab Euroopas silma oma keskkonnahoidlikkuse poolest, olles mitmete näitajatega esirinnas. Peame oluliseks, et kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil me ei kahjustaks Eesti konkurentsivõimet ja sotisaalmajanduslikku heaolu.
Põllumajandussaaduste eksport
Kasvuhoonegaaside lekke vältimise põhimõte (§ 19).
Peame oluliseks KHG lekke vältimise põhimõtte rakendamist, eeskätt KHG intensiivselt toodetud toiduainete Eestisse importimise vältimist. Tähtis on säilitada ja tõsta toidutoomise kui strateegiliselt olulise sektori konkurentsivõimet. 2023. aastal imporditi Eestisse 2,5 mld euro eest põllumajandussaadusi ja toidukaupu (eksporditi samaaegselt 2,0 mld euro väärtuses) ning võrreldes 2022. aastaga kasvas import 7%. Lisaks tuleb suur osa imporditavatest toiduainetest väljastpoolt Euroopat. Arvestada tuleb asjaoluga, et kolmandates riikides on Euroopa Liiduga võrreldes oluliselt leebemad keskkonnanõuded või need üldse puuduvad. Samuti on globaalse sotsiaalse õigluse seisukohalt vaja tagada ligipääs keskkonnasõbralikult toodetud puhtale toidule, mis on ka hinnatasemelt konkurentsivõimeline.
Seega peame oluliseks Eesti põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordi soodustamist, mis lisaks KHG heite lekke vähendamisele võimaldab luua lisandväärtust ja toetada maapiirkondade arengut. Juba täna on sektoril oluline roll Eesti majanduses, kus põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustab ligi 11% kogu ekspordist. See on ka kooskõlas eelnõus toodud õiglase ülemineku ja ettevõtluse konkurentsivõime soodustamise põhimõtetega.
Ressursside kohapealne väärindamine (§ 22).
Eelnõus on toodud välja, et mitmekesistatakse ja tõhustatakse kohalike ressursside väärindamist ja ringset kasutust ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval ja säästlikul viisil ning eelistatakse Eesti loodusvarade ja Eestis toodetud toorme kohapealset väärindamist ning teisese toorme kohapealset kasutamist.
Põllumajandussektori konkurentsivõime tagamise seisukohalt peame siinkohal oluliseks väärtusliku põllumajandusmaa kaitse põhimõtte rakendamist. Põllumajandusmaa moodustab ainult 1/4 Eesti maast. 2023. aastal oli Eestis kasutuses oleva põllumajandusmaa pind 987 785 ha, millest keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal moodustas 91,10% (ÜPP meetmed) ning omakorda püsirohumaade osakaal 27,67%. See ilmestab Eesti toidutootmise loodushoidlikkust ja maa heaperemehelikku kasutamist.
Märgatavalt on suurenemas nõudlus maa järele elamuehituses, avalikes huvides infrastruktuuriobjektide ehituses, energiatootmises, metsastamises jne. Need huvid on tihti toidutootmisega konkureerivad ega pruugi alati lähtuda pikemast perspektiivist. Eriti murelikuks teeb olukorra põllumajandussektoris suur rendimaade osakaal – ligi 63% kasutatavast põllumajandusmaast on kasutuses rendimaana. Seetõttu on suureks riskifaktoriks ka maaomanike huvi valida majanduslikult atraktiivsem maakasutus. Ressursside kohapealne väärindamine olemasolevas sõnastuses ei kata väärtusliku põllumajandusmaa kaitse põhimõtet. Teeme ettepaneku antud põhimõtet eelnõus vastavalt täiendada või lisada juurde uus paragrahv § 221 väärtusliku põllumaa kaitsest. Eesti toidutootmise jätkusuutlikkuse, isevarustuskindluse ja konkurentsivõime saavutamiseks tuleb tagada väärtusliku põllumaa kaitse sh muldade hea seisund ja tootmispotentsiaali hoidmine.
Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid (§ 33).
Selle paragrahvi lõikes 2 antakse suunised, millest tuleks valdkondlikes arengukavades ja tegevusprogrammides lähtuda. Meie hinnangul pole loetelu piisav ja sellele tuleks lisada lõige toidujulgeoleku ja Eesti toidu isevarustustaseme tagamisest.
Toidujulgeolek on oluline
Toidu vajadus maailmas suureneb märkimisväärselt. Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt tähtis majandusharu. Toidujulgeoleku eesmärk on tagada, et Eesti inimestel on söögiks piisavalt toitu, et toiduga varustatus on stabiilne, võimalikult vähe sõltuv välistest teguritest, eelkõige imporditud toidukaupadest ja tootmissisenditest. Toidujulgeoleku olukorda hinnatakse enamjaolt läbi Eesti toidu isevarustatuse. Eesti isevarustustasemed on praegu tagatud vaid kala-, piima- ja teraviljasektoris. Muudes sektorites on isevarustatus olnud viimastel aastatel pidevas languses. Toidujulgeoleku tagamiseks tuleb nendes sektorites tootmist suurendada, mille tulemusena võib kasvuhoonegaaside heide kasvada ning see läheks nii otseselt kui kaudselt vastuollu eelnõus sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise sihtmääradega ning ka muude nimetatud kliimaeesmärkidega.
Seejuures peame väga oluliseks, et kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmisel soodustatakse nii palju kui võimalik konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja majanduspoliitikat. Selles osas tuleb suuremad muutused hinnata vähemalt mõjuanalüüsiga. Teeme ettepaneku, et toidujulgeoleku tagamist ja isevarustuse taset seiratakse seaduse kontekstis vähemalt sama regulaarselt kui hinnatakse konkurentsivõimet.
Eelnevast ettepanekust lähtuvalt palume täiendada toidujulgeoleku hinnangut ning kaasata Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toidujulgeoleku, sh Eesti toidu isevarustatustaseme seiramisse.
Ekspertide koosseis (ptk 9).
Eelnõus on välja toodud, et kliimanõukogu koosneb ekspertidest, kellel on laialdased ja kõrgetasemelised kliimavaldkonnaga seotud akadeemilised teadmised tehnoloogia, energeetika, liikuvuse ja ruumiloome, põllumajanduse, looduse, majanduse, kliimateaduse uuringute ja keskkonnaga seotud tervise- ja käitumisuuringute alal. Kliimanõukogu ekspertide loetelus on ühena nimetatud looduse eksperti. Looduse mõiste on väga lai. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese poolt teadlikult tehtud. Seletuskirjas (lk 43) on välja toodud, et maakasutuse- ja metsanduse sektor on KHG inventuuris raporteeritavatest sektoritest ainus, kus on võimalik süsiniku sidumine. Samal ajal ei ole kliimanõukogu koosseisus ette nähtud metsanduse, mis on üheks tähtsamaks valdkonnaks kliimaeesmärkide saavutamisel, eksperti. Teeme ettepaneku asendada sõna „looduse“ sõnaga „metsanduse“.
Kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaliste majandusmeetmete välja selgitamine ja nende kasutamise lõpetamine (§ 53).
Eelnõu kohaselt selgitab Kliimaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga 2027. aasta 1. jaanuariks välja millistel majandusmeetmetel on kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaline mõju, et nende kasutamine lõpetada hiljemalt 2035. aastaks. Murettekitav on, et ei ole viidatud vajadusele arvestada analüüsis sotsiaalmajanduslike eesmärkide ja mõjudega. See on vastuolus eelnõus toodud põhimõtetega, nagu õiglane üleminek ja konkurentsivõime soodustamine, mistõttu teeme ettepaneku eelnõus konkreetselt viidata vajadusele tagada sotsiaalmajandusliku mõju arvestamine majandusmeetmete analüüsis ja meetmete kasutamise lõpetamise hindamisel.
Õigusruum üheselt arusaadavaks
Eesmärkide elluviimise eelarve/maksumus.
Hetkel puudub selgus, kuidas riik plaanib seatud eesmärgid saavutada, kuna puudub ülevaade seaduseelnõu alusel kavandatavate meetmete rakendamise tegevusprogrammidest ja ajakavast. Lisaks on ebaselge, kuidas toimub eesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamise rahastamine. Seletuskirjas toodud tabelis 9 on kliimaseaduse eesmärkide täitmise hinnangulised investeeringuvajadused kuni aastani 2040. Indikatsiooni alusel on ebaproportsionaalselt seatud põhirõhk erasektorile (11,4 mld eurot era vs 3,4 mld eurot riik). Sellise lähenemisega paneb riik ebaõiglaselt kogu vastutuse erasektorile.
Eelnõus jääb segaseks, kui palju läheb maksma ainuüksi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi elluviimine, teistest kliimaeesmärkidest rääkimata. Juhime tähelepanu, et kliimaeesmärke põllumajandus- ja toiduvaldkonnas ei saa ellu viia vaid ÜPP toel. ÜPP üks oluline eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete hinnad tarbijatele. Seega tuleb eelnõus püstitatud eesmärkide elluviimiseks leida teised täiendavad rahastusallikad. Palume eelnõule lisada selge plaan koos ajakava ja eelarvega.
KHG inventuuri andmete täpsus.
Eelnõust ei selgu, milliseid tegevusi planeeritakse, et parandada KHG inventuuri andmete täpsust. Planeeritavate meetmete rakendamisel on tähtis, et see mõju avalduks lõpuks ka kliimaaruandes, vastasel juhul tekib olukord, kus sektor rakendab meetmeid, kuid inventuuris see ei kajastu. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse või seletuskirja ülevaade konkreetsetest plaanitavatest tegevustest, mis on seotud eesmärkide täitmise seire ja inventuuri andmete täpsuse parendamisega. Seejuures rõhutame, et kliimaaruandluse ja seire puhul lähtutakse nullbürokraatia põhimõtetest.
Lisaks on oluline käsitleda KHG emissioone toodanguühiku põhiselt, mis võimaldab paremini hinnata tootmise efektiivsust ja annab selgema ülevaate konkreetsest tootmistegevusest.
Eesmärkide konkreetsus.
Murettekitav on asjaolu, et eelnõus käsitletakse toodud eesmärke kui indikatiivseid sihttasemeid, mis võivad ajas muutuda. Mõistame vajadust tagada paindlikkus, kuid sihttasemete muutmine ei saa olla liiga sage ja suurte sammudega. Eelnõu üks eesmärk oli tagada ka ettevõtjatele selge õigusruum, mistõttu on igasugusel sihttasemete muutmisel oluline arvestada ka selle mõjuga ettevõtete majandustegevusele. Eriti arvestades keskkonnainvesteeringute mittetootlikku iseloomu ja mahukust. Tegemist on raamseadusega, kuid arvestades eelnõu üldist taset on ebaselge, kui palju ja milliseid rakendusakte antud raamseaduse alt välja töötatakse. Selge majanduskeskkonna loomise seisukohalt teeme ettepaneku täiendada eelnõud ja töötada välja planeeritud rakendusaktide kava.
Hea teada
Põllumajanduses ja toidutootmises on juba täna tehtud tõsiseid pingutusi keskkonnakoormuse vähendamiseks. Eestis toodetud toit on üks maailma puhtamaid ja kvaliteetsemaid ning riigi kohustus on tagada meie oma toidu julgeolek.
