Ametist lahkuv Euroopa Komisjon alustas oma ametiaega ambitsioonika Euroopa rohelise kokkuleppe avaldamisega, mille üks osa on strateegia „Talust taldrikule“.
Ametisse astuv Euroopa Komisjon esitab oma seisukohad erinevate poliitikavaldkondade tuleviku kohta 2025. aasta kevadtalvel ja praegu on vara öelda, milline saab olema uuendatud visioon Euroopa roheüleminekust.
Euroopa rohelise kokkuleppe valguses koostasid Eestis põllumajandus- ja toidusektori esindajad teadlasi ja poliitikakujundajaid kaasates roheülemineku teekaardi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas: piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Teekaardi koostamisel kaardistati peamised globaalsed ja kohalikud suundumused, arutati läbi Eesti põllumajandus- ja toidusektori tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused, samuti roheülemineku eesmärgid ja nende suunas liikuda aitavad tegevused.
Roheülemineku eesmärgid
Roheülemineku eesmärke arutati teekaardi koostamisel väga põhjalikult. Kuna teekaardi arutelude ajal (2022. aastal) oli Euroopa Liidu (EL) tasandil kvantitatiivsete ja ajaliste eesmärkide suhtes veel palju ebaselget, siis jõuti üksmeelele, et esialgu on otstarbekas põllumajandus- ja toidusektori roheülemineku eesmärgid sõnastada järgnevate sihtidena:
- keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamine
- taimetoitainete kao vähendamine
- antimikroobsete ainete kasutamise vähendamine
- mahetoidu tootmise ja tarbimise suurendamine
- kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine
- põllumajandusmaastike mitmekesistamine, elurikkuse ja elupaikade kaitse
- tarbijate teadlikkuse suurendamine tervist toetavast toitumisest ja toiduohutusest
- jäätmetekke vältimine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete ringlussevõtmise suurendamine
- põllumajanduse ja toidusektori tarneahelas loodava lisandväärtuse suurendamine
Võib tunduda, et lisandväärtust puudutav eesmärk ei ole roheüleminekuga seotud, kuid eelnevaid eesmärke suudavad ellu viia vaid need põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted, mis tulevad majanduslikult toime ja mis pakuvad atraktiivseid töövõimalusi ka noortele.
Eesti põllumajandus- ja toidusektori tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud
| Tugevused Looduslikud ressursid ja eeldused (mulla hea seisund, piisavalt vett, vähe kahjureid, elurikkus)(Tunnetuslikult) väike keskkonnakoormusKohalik, kvaliteetne (sh mahepõllumajandus-likult toodetud) toidutooreMitmekesine põllumajandustootjate struktuur: nii suurtootjad kui pereettevõttedEmakeelne põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaalane haridus, teadus ja teadmussiire | Nõrkused Vähene teadlikkus roheülemineku eesmärkidest, keskkonnajalajälje mõõtmisest ja prioriteetsetest lahendustest, sh investeeringutestTööjõupuudus ja vähene järelkasv tarneahela igas lülisVähene koostöö ja ühistegevus tarneahela igas lülis, sh vähene suhtlus tarbija ja avalikkusegaRegistrite ja andmestike potentsiaali alakasutus roheüleminekut toetava info loomiselKõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete vähene kasutus |
| Võimalused Ringbiomajanduse soodustamine (toit, sööt, materjalid, biokomponendid, energia)Bio- ja toidutehnoloogiate arengUued tehnoloogialahendused tarneahela läbipaistvuse ja efektiivsuse suurendamiseksKasvav nõudlus väiksema keskkonnajalajäljega ja kohaliku toidu järeleUute kultuuride kasvatamine soojema kliima ja pikema vegetatsiooniperioodi tõttu | Ohud Arusaadava ja stabiilse rohepoliitika ja mõjuhinnangute puudumineÜldine ebastabiilsus, turgude volatiilsus, tarneahelate ja varustuskindluse tõrkedKliimamuutusega kaasnevad äärmuslikud ilmastikuolud (liigniiskus, põud)Tarbija vähene valmisolek maksta mahe- jm kvaliteedikavade alusel toodetud toodete eest rohkemÜldine hinnatõus võib vähendada vabatahtlike keskkonnameetmete atraktiivsust |
Roheülemineku tegevusvaldkonnad
Arengus saame toetuda oma tugevustele, meie nõrkused võivad meie arengut takistada. Kuna me ei tegutse isolatsioonis, tuleb olla teadlik väliskeskkonna pakutavatest võimalustest, aga ka sealt tulenevatest ohtudest. Teekaardi koostamisel said tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud kaardistatud ja pingeritta seatud. Selleks, et fookus püsiks olulisimal, keskenduti mitte rohkem kui viiele tugevusele, nõrkusele, võimalusele ja ohule. Roheülemineku tegevusvaldkondade süstematiseerimisel olid abiks järgnevad neli küsimust:
- Mida teha, et rakendada sektori tugevusi avanevate võimaluste ärakasutamiseks?
- Mida teha, et sektori tugevad küljed aitaksid vältida väliskeskkonna arengutest tulenevaid ohtusid?
- Millistest nõrkustest oleks vaja sektoris üle saada, et oleks võimalik kasutada avanevaid võimalusi?
- Mida teha, et sektori nõrkused koos keskkonnast lähtuvate ohtudega ei võimenduks tulevikus?
Põllumajandus- ja toidusektori ülesed tegevusvaldkonnad
- Ringbiomajanduse arendamine. Vähene koostöö ning kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete vähene kasutamine on põllumajandus- ja toidusektori nõrkused. Teised valdkonnapoliitikad (tööstus, teadus, keskkond) pööravad üha enam tähelepanu ringbiomajanduse lahendustele, mis eeldavad eri valdkondade ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostööd. Seetõttu on oluline põllumajandus- ja toidusektori ning teiste sektorite ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostöö edendamine ringbiomajanduse lahenduste ja tööstussümbioosi põhimõtete rakendamiseks ning kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete ringlusse võtmiseks.
- Roheüleminekuga seotud teadmuse tugevdamine. Põllumajandus- ja toidusektorit toetab emakeelne põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaalane haridus, teadus ja teadmussiire. Uute võimaluste kasutamiseks tuleks neis fookusesse seada roheüleminek, sh keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine, elurikkus ja kliimamuutusega kohanemine, rohe- ja uued aretustehnoloogiad, ringbiomajandus, koostöö, ärimudelite uuendamine. Sektori nõrkus on vähene teadlikkus roheülemineku eesmärkidest, prioriteetsetest tegevustest, investeeringutest ja keskkonnajalajälje mõõtmisest. Samal ajal on oht selge, arusaadava ja stabiilse rohepoliitika ja mõjuhinnangute puudumine. Nimetatud nõrkuse ja ohu võimendumise ära hoidmiseks on oluline teadlaste ja asjatundjate kaasamine roheüleminekuga seotud strateegiate, tegevuskavade ja poliitikate kujundamisse, mõjude hindamisse ja kommunikeerimisse.
- Roheülemineku toetamine digiüleminekuga. Põllumajandus- ja toidusektori nõrkus on olemasolevate andmekogude potentsiaali alakasutus roheülemineku toetamisel. Seda nõrkust tuleks vähendada, et ära kasutada uute tehnoloogialahenduste pakutavad võimalused tarneahela läbipaistvuse ja efektiivsuse suurendamiseks ning tarbija ootustele vastamiseks. Andmestike täiendamine ja ühendamine (eelkõige väetiste, taimekaitsevahendite, loomade tervise ja antimikroobikumide kasutamise osas) ning integreerimine ettevõtetes kasutatava tarkvaraga võimaldaks vähendada halduskoormust ja tõendada sektori tunnetuslikult väikest keskkonnajalajälge, mille kohta ei ole praegu piisavalt andmeid. Oluline on arendada otsustustuge pakkuvaid digilahendusi.
- Kestliku toidukeskkonna ja teadliku tarbija kujundamine. Vähene suhtlus tarbija ja avalikkusega on põllumajandus- ja toidusektori nõrkus. Seetõttu on oluline arendada sektori koostööd Eesti toitu puudutava informatsiooni kommunikeerimisel tarbijatele. See aitaks ühelt poolt vähendada ohtu, et tarbija ei ole valmis kohaliku mahe- jm kvaliteedikavade alusel toodetud toodete eest kõrgemat hinda maksma, ning teisalt aitaks vastata nõudluse kasvule väiksema keskkonnajalajäljega ja kohaliku toidu järele.
- Jätkusuutlik maakasutus on põllumajandustootmise kestlikkuse eeltingimus. Eesti põllumajandussektori suurimaks tugevuseks on looduslikud ressursid ja eeldused (mulla hea seisund, piisavalt vett, vähe kahjureid, elurikkus). Nende hoidmine aitab maandada kliimamuutusega kaasnevaid ohtusid ja loob eelduse ringbiomajanduse arendamiseks vajaliku biomassi kestlikuks tootmiseks. Kasutamaks süsinikupõllundusega kaasnevaid võimalusi, on vaja suurendada teadmisi mulla orgaanilisest süsinikuvarust, selle hoidmisest ja suurendamisest.
[1] https://maablogi.ee/wp-content/uploads/2024/09/arengukava-2023-ringbiomajandus-teekaart.pdf.
