Maaelanikud ja ettevõtjad ootavad, et tänavusest aastast Maa-ameti asemele reformitav Maa- ja Ruumiamet võtab käsile planeerimisega kaasneva paberimajanduse vähendamise ja loamenetluste kiirendamise.
1. jaanuarist 2025 alustas tööd Maa- ja Ruumiamet (MaRu). Ametist lahkus Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, uue ametkonna juht on Kati Tamtik. Tema sõnul kujuneb MaRu senisest Maa-ametist (v.a geoloogiavaldkond, mis liigub Eesti Geoloogiateenistuse struktuuri), kuhu liidetakse seni Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses olnud maaparandusvaldkond, e-ehitus koos ehitisregistriga Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded koos uue planeeringute registriga Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Kogu planeerimine ühte ametisse
Tamtik rääkis mullu novembris toimunud visioonikonverentsil, et esimest korda tekib Eestis strateegiline ruumiloome, mida hakkab korraldama riigiarhitekt. „Minu eesmärk on luua MaRu-st ruumiloome kompetentsikeskus. Eelkõige on meie roll olla kvaliteetse ja kestliku elukeskkonna eestvedaja. See on meie südameasi ja soovime selles kindlasti aidata kohalikke omavalitsusi, aga ka ettevõtjaid ja kodanikke,” kirjeldas Kati Tamtik ametkonna edasist tegevuskava. „Hakkame tegema andme- ja teaduspõhiseid otsuseid, mille aluseks on kvaliteetsed ruumiandmed. Neid on meil väga palju, need on väga täpsed ja soovime neid avalikkusega jagada.”
Lisaks plaanib MaRu arendada planeerimise, ehitamise ja korrashoiu alaseid tehnoloogiaid, aidata kaasa ehitus- ja kinnisvarasektori tootlikkuse kasvule ning võimaldada ruumiandmetele tugineva uuendusmeelsuse edenemist ühiskonnas. Kõige selle juures näeb Tamtik ka vajadust tegeleda Eestis laialt levinud suhtumisega, et elanikud ei soovi oma tagahoovis näha karjääre, tuuleparke ega tööstusobjekte. Selleks tuleb tema sõnul parandada ruumikasutamise ja planeerimise alast teadlikkust.
„Kui me soovime, et meie majandusel hästi läheks, tuleb lõpuks kellelgi need objektid ikkagi oma tagahoovi võtta, aga peame leidma selle juures kõige paremad lahendused,” märkis ta. „MaRu võiks saada maa- ja ruumiküsimustes investorite, aga ka teiste asjaosaliste, kokkupuutepunktiks, et teha läbipaistvaid ja avalikkust kaasavaid planeerimisotsuseid. Planeerimine on alati kompromiss ja väga oluline on leida see kompromiss.”
Vald loodab, et tegevused kiirenevad
Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk on seda meelt, et MaRu võiks ja peaks olema kohalikele omavalitsustele (KOV) abiks planeerimisülesannete täitmisel, sest tihti jääb KOV-i spetsialistidel selles osas teadmisi väheks. Ta on seisukohal, et kui suuremad omavalitsused saavad endale ehk lubada häid spetsialiste, siis väiksemad paraku mitte.
„Lisaks võiks MaRu olla abiks teatud seaduste tõlgendamisel, mis vähendaks erimeelsusi ja nende lahendamisi kohtus,” märkis Mikk Tuisk. „Kõigi eesmärk on planeerimismenetlusi läbi viia aega säästes, selleks saab MaRu vahendada KOV-ide koostööd teiste ametiasutustega. Elu näitab, et meil on teatud ametkondadega konarlikud vaated mõnedele planeeringutele. Näiteks meie naaber, Saaremaast enam kui kümme korda väiksem Muhu vald tegi üldplaneeringu ja selle kooskõlastamine võttis keskkonnaametis aega kaheksa kuud.”
KOV-idel on tema sõnul ka teisi muresid, mis seonduvad planeeringualaste otsustega, aga ka erinevate andmete haldamisega. Mikk Tuisk loodab ka riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute menetlemise kiirenemist, sest praegu takerduvad need tema hinnangul rohkesse paberimajandusse ja teinekord ka arusaamatutesse põhjustesse.
Lubade kooskõlastuseks kulub aastaid
Jõelähtme vallas teraviljakasvatusega tegelev endine riigiametnik Andres Oopkaup, kes tituleerib ennast Harjumaa talupojaks, ütles, et põllumees peab sageli kasutama kaardirakendusi. Peamised küsimused, millele vastust otsitakse, on katastriüksuste õiged piirid, kasutatava maa pindala määramine näiteks rentimise puhul ja maaomanike leidmine.
„Pean tunnistama, et maaomanike teadasaamine on üks keerulisemaid tegevusi,” tõdes ta. „Enamasti KOV neid ei tea ja paljudel juhtudel ei ole ka kinnistusraamatust kasu. See tekitab põllumehele probleeme ja minu hinnangul lahendust ei paista.”
Lisaks on maal tegutseval ettevõtjal vaja teada infot piirangute kohta, näiteks kust jooksevad trassid ja kaablid või kus asuvad kaitstavad kultuuriväärtused. Nii võiks MaRu hakata edaspidi tegelema ka trasside ja liinikoridoride planeerimise ja ümberplaneerimisega.
Põllumees peab oma kasutataval maal töös hoidma maaparandussüsteeme, et näiteks kevadine sulavesi tema põlde üle ei ujutaks, ent Oopkaup on murelik, sest senistelt Maa-ameti kaartidelt drenaaže või kraave ei leia. Teinekord on abi ortofotode lähemast uurimisest, kus kuivendussüsteem välja joonistub, aga mitte alati.
„Olen riigi peale pahane. Tahtsin ehitada masinakuuri, küsisin selleks vallast projekteerimistingimused, mis alguses lubati anda maksimaalselt kuuga. Tegelik elu oli aga nii, et oodata tuli ligikaudu aasta,” tõi Oopkaup näite oma kogemusest bürokraatiasse takerdumisel. „Paljuski jäi see ametnike otsustusvõimetuse taha, sest mulle tundub, et nad ei julge kasutada oma kaalutlusõigust, mis lubab neil kaalutleda, kuidas seadust on konkreetses kohas kõige õigem rakendada. Edasi kulus teine aasta ehitusloa taotlemisele. Arvestades masinakuuri esialgset maksumust ja vahepealset inflatsiooni, on riik minu taskust arvestatava summa raha ära võtnud. Eelmine ja tänavune aasta oli minu ettevõtte jaoks üsna kehv ja kogu loo tulemus on niisugune, et see kuur jääb mul ehitamata.”
Selles juhtumis on oma roll KOV-il ja mitmetel riigiametitel, mis kinnistab ettevõtjas arusaama, et enne, kui sa midagi ehitatud saad, tuleb maha pidada pikk ja kurnav paberite hankimise protsess, kus Andres Oopkauba hinnangul on kõige keerulisem kooskõlastamine. „Nii jääb rohkelt vajalikke asju lihtsalt tegemata,” nendib ta.
MaRu pädevus ja ülesanded
- Peadirektor otsustab KOV-ide planeeringute heakskiitmise üle.
- Esimest korda luuakse Eesti riigiaparaati strateegilise ruumiplaneerimise üksus, kus asub tööle ruumiloomega tegelev riigiarhitekt. See üksus muutub muu hulgas riigimaa strateegiliseks esindajaks, töötades välja eesmärgid, kuidas riik omanikuna saaks oma maad väärikal moel kasutada.
- Haldab maa, ruumi ja ehitiste andmeid ja maakatastrit, maaparandust ja riigimaade kasutamist.
- Eraldi valdkonna moodustavad digiteenused, kuhu liiguvad kokku kõik registrid.
- Asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
