Miks peab kohe kõik sead farmis hukkama, kuigi nad pole veel haigestunud?
Euroopa Liidus kehtestatud tauditõrje reeglid nõuavad eriti ohtlike loomataudide puhul, nagu seakatk, haiguse leviku tõkestamiseks sigade hukkamist. Vastasel juhul põhjustaks SAK sigade massilist haigestumist ja suremust ning seetõttu ka suurt majanduslikku kahju. Taudi laialdase leviku korral kannataksid seega nii siseriiklik sealihaga varustatus kui ka eksport. EL on USA järel suurim sealiha eksportija maailmas. Kui EL teeks SAK-i korral järeleandmisi oma farmides, siis oleks oht kaotada suurimad ekspordi sihtriigid, eelkõige Hiina, kuhu viidi 2024. aastal Euroopast sealiha ja rupskeid üle 2,4 miljardi dollari väärtuses. Enamasti pärines see Hispaaniast, Hollandist ja Taanist.
Miks väljub sigade Aafrika katk (SAK) kontrolli alt just suvekuudel ja mitte igal aastal?
Põhjus ei ole selles, et inimesed muutuvad suvel hooletumaks. Lihtsalt sigade populatsioon kasvab suvel ja ka nakatunud sigu on rohkem, seega viiruse kontsentratsioon metsas tõuseb ja koos sellega ühtlasi ka tõenäosus et inimesed või masinad selle loodusest farmi viivad. Ka metsast tulnud masinate teekonna ristumine farmitehnika teekonnaga on ohukoht. Lisaks võivad viirust edasi kanda ka putukad, keda samuti on suvel märksa rohkem.
Kas Eesti metsad on ühtlaselt SAK-iga nakatunud sigu täis?
Eesti on metssigadega ebaühtlaselt kaetud, kõige suurem on nende kontsentratsioon saartel. SAK-i leide metssigadel on sel aastal Eestis kogunenud 116 ja tabandunud on eelkõige Lõuna- ja Kesk-Eesti. Saartelt, Lääne-, Harju- ja Virumaalt ei ole SAK-iga nakatunud metssigu sel aastal leitud, kuid näha on, et viirus liigub järjest rohkem põhja poole.
Kuidas SAK liigub metsast farmi?
Selleaastaseid juhtumeid analüüsides on Eesti Maaülikooli teadlased toonud välja, et reeglina eelneb SAK-i nakkusele suurem liikumine farmis: kas on transporditud loomi, korjuseid vms. Seega mängivad nakkuse levitamisel suurt rolli transpordivahendid ja inimeste liikumine sigalast välja ja sisse.
Transpordivahendite teema on oluline, mõeldes ka sellele, kui palju liigub metsades metsatöömasinad. Näiteks võivad Lätis tööd teinud masinad liikuda järgmisele objektile Saaremaale. Kui selle masina rattad on puhastamata, siis võib ka sel moel nakkus levida ja riigipiire ületada.
Aga milline on olukord naaberriikides?
Meie põhjanaabrite soomlaste juures on metssigade arvukus väga väike (u 2500 looma). Selle põhjused on peamiselt geograafilised – kivisel pinnasel ei ole seal võimalik liigiomaselt tuhnida ja kliimagi on jahedam. Soomes ei ole SAK-i kunagi diagnoositud, kuid olukord Eestis on soomlased väga ärevaks muutnud. Ka Rootsi on alates 2024. a sügisest SAK-i vaba. Reaalne risk viiruse levikuks on seotud kontrollimata metssealihaga, näiteks isiklikuks tarbimiseks kütitud sea puhul ei ole SAK-i laboratoorne testimine üle Eesti kohustuslik. Nii võib metssealiha jõuda Eestist Soome näiteks pere- või sõprussuhete kaudu.
Mida rohkem meist lõuna poole, seda hullem olukord metssigade seas valitseb. Näiteks Lätis on leitud 1000 nakatunud metssiga, Leedus 800, Poolas 4500, Saksamaal 1800.
Miks ei ole mõistlik metssigu miinimumini küttida?
Looduses valitseb tasakaal. Ku inimene oma tegevusega sekkub ja vähendab metssigade populatsiooni siis jäävad nälga kiskjad, kes otsemaid hakkavad saagiotsinguil vaatama metsast välja, kariloomade poole. Selle tagajärg on veelgi rohkem rünnakuid lamba- ja veisekarjadele. Kuna on teada, et praegu on ka metskitsi väga vähe, siis on metssead väga vajalik lüli looduslikus toiduahelas.
Mida siis üldse teha annaks?
Riigi roll taudide tõrjes on ühest küljest piirata nende levikut ja teisest küljest korvata tootjatele tekkinud kahju. Praegu on kandev roll jahimeestel, kes droone ja öösihikuid appi võttes ja oma uneaega ohverdades metssigu kütivad, pöörates erilist tähelepanu just seafarmide ümbrusele. Jahimehi saavad abistada kõik, kes märkavad metssigu ja annavad sellest teada süsteemis JAHIS.
Murekoht on see, kui viiruse leviku piiramiseks peab hävitama ka lihatööstuses olevat liha või valmistooteid. Selleks võib vajadus tekkida, kui loomad on esmatootmisest lihatööstusse viidud vahetult enne positiivse diagnoosi saamist. Praegused riigiabi reeglid lubavad korvata seakasvatajale tekkinud kahju, kuid lihatööstusele tekkinud kahju mitte.
Valitsus on juba heaks kiitnud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase ettepaneku eraldada valitsuse reservist 1,9 miljonit eurot metssealihakonservide kokkuostuks ja jahimeestele laboriuuringute kompenseerimiseks ning 1,5 miljonit põllumajandustootjatele loomataudi ennetamise investeeringutoetuse suurendamiseks.
Jahimeeste toetamiseks ostab riik kokku pool miljonit konservi, et motiveerida jahimehi küttima rohkem metssigu, et seeläbi vähendada nende liiga suureks kasvanud populatsiooni. Lisaks suunatakse eraldatud rahast 10% laboriuuringute kulude hüvitamiseks, et tagada kütitud loomade liha ohutus.
Valitsuse reservist eraldatav 1,5 miljoni euro suurune lisatoetus võimaldab teha investeeringuid, mis vähendavad taudide seakasvatusse sissetoomise ja seal levimise riski. Näiteks saab rajada pääslaid loomakasvatushoonete territooriumile sisenemiseks, riietusruumide ja hügieenialade ehitamiseks, pesemis- ja desinfitseerimisseadmete ostmiseks, territooriumi tarastamiseks. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 400 000 eurot ja toetuse määr jääb sõltuvalt ettevõtte müügitulust vahemikku 60–80%.
Põhimõttelise heakskiidu sai valitsuselt ka jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse plaan. Toetuse eesmärk on aidata jahimeestel rajada nõuetekohased kütitud ulukite esmakäitlemiskohad, mis omakorda annavad jahimeestele paremad võimalused täita bioohutus- ja hügieeninõudeid.
Mida saab igaüks teha, et aidata SAK-i levikut piirata?
- Ära kogune farmide ümbrusse.
- Kui märkad metssigu looduses, logi sisse programmi https://jahis.ejs.ee/, vali paremalt ülalt binokli ikoon, sisesta vaatlus.
Anna teada surnult leitud metssigadest telefonil 605 4767 või veebis seakatk.ee/teata. - Eelista avalikes asutustes kodumaist toitu ja tarbi rohkem Eesti sealiha – see toetab meie põllumehi.
Paljudele küsimustele SAK-i teemal leiab vastused Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk
