Viimaste aastate jooksul on Eestis tehtud edusamme põllumajandusettevõtete töökeskkonna parandamisel, kuid olukord pole ideaalne. Sageli on probleeme puuduliku väljaõppe, tervisekontrolli- ja esmaabikorraldusega ning tihti ei vasta ka riskianalüüs tegelikkusele.
Eesti põllumajandussektoris on häid töökeskkondi varasemast rohkem – sellise positiivse järelduseni jõuti Tööinspektsiooni 2023. aasta põllumajandussektori sihtkontrolli kokkuvõttes. Sihtkontrolli eesmärk oli tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine nende endi vahetus töökeskkonnas valitsevate ohtude suhtes, aga ka tööõnnetuste ennetamine ja turvalise töökeskkonna loomine.
Eestis leidub varasemaga võrreldes rohkem neid, kes panustavad suurel määral töötervishoidu ja tööohutusse, kuid leidub ka ettevõtteid, kes püüavad väga väheste vahenditega hakkama saada.
Millised on põhiprobleemid?
2024. aasta alguses avaldatud Tööinspektsiooni aastaraamatus tuuakse välja, et põllumajanduse valdkonna ettevõtetes on sageli probleemiks puudulik tervisekontrolli korraldus, esmaabikorraldus, väljaõpe ning tihti ei vasta ka riskianalüüs tegelikkusele.
Lisaks on põllumajandusettevõtetes murekoht töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamine. Põhjenduseks tuuakse töötajate puudust ja sõltuvust ilmast – kui vihma ei saja, siis tehakse lubatust palju rohkem tunde. Paraku päädivad sellised rikkumised ka väärteomenetlusega, sest inimene vajab taastumiseks ja töövõime säilimiseks puhkust.
Tööinspektsiooni korraldatud sihtkontroll aitas kaasa töökeskkonna parendamisele kontrollitud ettevõtetes. Kuna töökeskkonnas veedavad inimesed märkimisväärse osa oma ajast, on oluline, et töötamine oleks ohutu ega kahjustaks inimese tervist.
Mis sektorites õnnetusi juhtub?
Põllumajandus ja metsandus on Euroopa ühed ohtlikumad elukutsed, kus suur õnnetusjuhtumite arv mõjutab sektori jätkusuutlikkust ja elujõulisust. Aastatel 2012–2021 oli Eurostati andmetel Euroopa Liidu põllumajandus- ja metsandussektoris registreeritud keskmiselt 316 (+/–36) surmajuhtumit ja üle 127 000 (+/– 17 000) tööõnnetuse aastas.
Arvestades, kui palju on põllumajanduses tööalaseid riske (raskete masinate kasutamine, loomade käitlemine, kokkupuude kemikaalidega, füüsiliselt nõudlikud ülesanded ja isoleeritud keskkondades töötamine), on tõenäoliselt nii surmaga lõppevate kui ka mittesurmavate juhtude määr kõigi sektorite keskmisest kõrgem.
Eesti põllumajandussektor jaguneb kolmeks alavaldkonnaks: taime- ja loomakasvatus, mis hõlmab ka jahindust ja neid teenindavaid tegevusalasid, metsamajandus, mis hõlmab ka metsavarumist, ning kalapüük, mis hõlmab ka vesiviljelust.
Kõige suurem osa tööõnnetustest, umbes 80–90%, toimub taime- ja loomakasvatuses, sest ka töötajaid on kõige rohkem just selles valdkonnas. Metsanduse osa tööõnnetustes on umbes 10% ja vaid paar protsenti, olenevalt aastast, kuulub kalandusele. Vaatamegi järgnevalt 2023. aastal taime- ja loomakasvatuses toimunud õnnetusi.
Loomad on ettearvamatud
Tööõnnetuse toimumise hetkel mängib rolli mitu asjaolu. Kõrvalekalle normaalsusest või tavaolukorrast on mingi kindel tegevus, mis konkreetselt juhtus sel hetkel, kui tööõnnetus toimus. Näiteks on kõrvalekalle see, kui inimene kukub, libastub, komistab või kui kaotatakse kontroll looma, masina jmt üle, toimub kallaletung või rünnak vmt.
Aastast aastasse toimub kõige rohkem tööõnnetusi kontrolli kaotamise tõttu looma, masina, transpordivahendi, teisaldusseadme, käsitööriista või teisaldatava objekti üle, kuid kõige sagedamini kaotatakse kontroll looma üle.
Aastal 2023 toimus põllumajanduses 110 loomade või muu elusloodusega seotud tööõnnetust, neist 47 juhul oli tegemist veistega, 14 juhul koerte ja kassidega, 13 juhul muude kodu- või tõuloomadega, 10 juhul oli tegemist oksade, tüvede või juurtega, mida võib liigitada eluslooduse osaks. Viis ja vähem õnnetust toimus hobuste, sigade, putukate, metsloomade ja kalade tõttu.
Järgnevalt saab tutvuda juhtumitega aastast 2023, kus tööõnnetused on toimunud kokkupuutes loomadega, just veistega. Kõikide allpool kirjeldatud juhtumite tulemusel on töötaja vajanud ka töövõimetuslehele jäämist vähemalt kolmeks päevaks.
Ühes laudas läks töötaja kohendama looma kaelarihma, kuid loom ehmus ja hüppas. Töötaja käsi jäi metallkonstruktsiooni vahele ja kaks sõrme said vigastada. Teine õnnetus juhtus, kui töötaja ajas lehmi lüpsile, üks lehm astus hoopis sammu tagasi ja töötaja labajalg jäi lehma jala alla.
Veel üks õnnetus juhtus, kui töötaja sorteeris lehmasid gruppidesse ja üks neist astus töötaja jala peale. Selle juhtumi puhul on ka teada, et selle tagajärg oli töötaja luumurd ja pikaajaline töövõimetus.
Sageli on loomad poegimise ajal ärevad ja võivad töötajat rünnata. Just nii juhtus ühel talitajal, kes läks juba kolmandat korda poegiva looma juurde, et ta teistest eraldada. Loom ärritus ja ründas töötajat.
Järgmine juhtum toimus poegimislaudas. Töötaja läks vasikat tema ema juurest ära tooma ja poeginud mullikas ründas töötajat, surudes ta vastu piirdetorusid. Loomade ettearvamatut käitumist tuleb sageli ette ka lüpsiks valmistudes – näiteks selline juhus, kus esmapoeginud mullikas lõi töötajat jalaga labakäe pihta. Samuti on sagedased olukorrad, kus loomad käituvad ootamatult nii nende ravimise käigus, kus vigastada saavad ka veterinaarid, kui ka transportimise käigus.
Ka töötaja võib vahel eksida
Õnnetusi tuleb ette ka robotlautades. Ühes sellises laudas hakkas töötaja varahommikul ajama lehma lüpsirobotist välja, kuid seepeale hakkas lehm liikuma hoopis tahapoole ning surus töötaja seina ja enda vahele kinni. Töötaja sai tugevasti muljuda.
Selle juhtumi juures on oluline märkida, et töötajale oli eelnevalt selgitatud millised on ohutusnõuded loomadega töötamisel. Seega töötaja teadis, et kuna veised näevad vaid enda ette ja kõrvale, kuid mitte seljataha, siis „pimeda ala“ tõttu veise selja taga töötaja sinna minna ei tohiks.
Ühes teises robotlaudas püüdis töötaja juba ärritunud lehma saata lüpsile. Looma fikseerimiseks kasutati jalgade kammitsatesse panemist, samuti püüdis töötaja oma kätega lehma nisasid lüpsimasinasse fikseerida. See kõik ärritas looma veelgi ja tulemusena lõi loom peaga töötaja käe vastu rauast piiret.
Töötajad teevad mõnikord vale otsuse, kasutades liikumiseks loomadega samasid käiguteid. Ühes laudas liikus töötaja loomadele mõeldud käiguteed mööda ja sattus seetõttu peagi vastamisi vastutuleva loomaga.
Kui töötaja ja loom üksteisest möödusid, jäi töötaja looma ja seina vahele ning sai muljuda. Kui töötajatele on mõeldud eraldi käiguteed, siis õnnetuste vältimiseks tuleks kasutada õigeid käiguradasid.
Juhtumid hobuste ja sigadega
Hobustega toimus õnnetusi vaid viis, kuid võib välja tuua, et lisaks töötaja jala peale astumisele on
sagedasemad juhtumid hobuste saduldamisega – kui noorele hobusele üritatakse panna sadulat, võib hobune sellele reageerida ettearvamatult ja inimene võib hobuse seljast kukkuda.
Sigadega seoses toimus 2023. aastal kolm tööõnnetust. Neist ühel juhul tegi töötaja sigade aedikus remonttöid ja abitöötaja julgestas teda, hoides sigasid remontijast eemal. Üks siga aga pääses liikuma ja jooksis suure hooga töötaja jalgadesse, vigastades teda. Selle olukorra oleks saanud ära hoida, kui loomad oleksid olnud töötajatest eraldatud.
Hea teada
- Põllumajandustöötajate turvalisuse tagamiseks on oluline tugevdada ohutuskoolitust ja väljaõpet, pöörates erilist tähelepanu loomade käitumise mõistmisele ja töövõtetele, mis vähendavad riske.
- Tagada tuleks regulaarne tervisekontroll ja esmaabi valmidus kõigis põllumajandusega seotud ettevõtetes. Töökeskkonna planeerimisel arvestada loomade liikumisradade ja töötajate ohutu liikumisega, vältimaks kokkupõrkeid ja kinnijäämise juhtumeid. Samuti pole töö- ja puhkeaegade järgimine mitte formaalsus, vaid töövõimekuse ja elukvaliteedi säilitamise eeldus. Sihtkontrollide ja õnnetuste analüüsi tulemusi tuleks kasutada õppematerjalina, et levitada parimaid praktikaid.
- Ohutu ja tervist hoidev töökeskkond ei ole pelgalt juriidiline kohustus, vaid investeering sektori inimestesse ja tulevikku.
Eesti Maaülikooli teadlased koostöös projekti SafeHabitus partneritega Euroopast teevad uuringut, mis on suunatud põllumajandustöötajatele ja täisealistele õppuritele, kellest on saamas põllumajandustöötajad (nt taime- või loomakasvatajad).
Uuring on eesti keeles, vastamiseks kulub umbes viis minutit. Vastata saab siin.
Vastates aitad kaasa Eesti põllumajanduse ohutuskultuuri parandamisele!
Vastata saab ka skännides telefoniga QR-koodi.
