Eesti põllumajandus on jõudnud punkti, kus varasem vaikne lootus ja kannatlikkus ei ole enam piisavad. Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika suunad näitavad, et Eesti tootjad jäävad jätkuvalt ebasoodsasse olukorda, samal ajal kui kulud ja kliimamuutuste mõju suurenevad ning rahvusvaheline konkurents muutub järjest teravamaks.
„Põllumees on jõudmas samasse olukorda nagu ära kurnatud lüpsilehm – sööta enam ei jagu, kuid ootus korraliku väljalüpsi järele püsib,“ ütles Margo Klaasmägi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduse grupi esimees ja aasta põllumees 2024.
Eesti toetused taas alla Euroopa keskmise
Kriitilise piirini jõuti, kui selgus, et uues ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raamistikus on taas ette näha Eesti toetustasemete mahajäämine Euroopa Liidu (EL) keskmisest. Seekord saab meie toetuste tase olema 81,78%. Klaasmägi sõnul tähendab see, et Eesti tootjad jäävad oma kulude tagasiteenimise ja nõuete täitmise võimekuselt jätkuvalt alla teistele Euroopa tootjatele. „Põllumehed on muutumas haavatavaks, sest sisendhinnad tõusevad, müügihinnad ei järgi seda ja nõuete hulk kasvab,“ selgitas ta. Tagajärjed on juba käes: ettevõtjatulu koos toetustega on viimased kolm aastat olnud miinuses, likviidsusprobleemid süvenevad, investeeringud jäävad tegemata ja uuenduslikud tehnoloogiad ei jõua tootmispraktikasse. „Selline ebastabiilsus viib motivatsiooni languseni, tervisemuredeni ja lõpuks ka inimese lahkumiseni sektorist,“ lisas Klaasmägi.
Loomakasvatajaid ootab ees mitu riski
Lisaks ÜPP muutustele ohustab Eesti tootjaid Mercosuri kaubandusleping, mis avaks Euroopa turu Lõuna-Ameerika riikide odavale põllumajandustoodangule. Klaasmägi hinnangul tabaks see kõige valusamalt Eesti loomakasvatussektorit. „Brasiilia ja Argentina suudavad pakkuda odavat veiseliha, mis täidab turu kiiresti. Meie tootja ei suuda hinnaga konkureerida olukorras, kus keskkonna- ja kvaliteedinõuded on meil karmimad,“ selgitas ta. Ka taimekasvatusriske ei tasu alahinnata, sest soja massiline sissetulek võib langetada herne ja oa hindu, köögi- ja puuviljatootjad jäävad aga konkurentsis hätta juba pelgalt kõrgete energiakulude tõttu.
Meie olukord erineb tugevalt suuremate EL-i riikide omast. Väike riik ei suuda riigieelarvest sektorile nii palju raha suunata kui suurriigid ning karm põhjamaine kliima muudab taimekasvatuse riskantsemaks. Idapiiri julgeolekuolud nõuavad samuti suuremat riiklikku toetust. Klaasmägi sõnul on Eesti eelis loomakasvatus, kuid kui ÜPP võimaldab liikmesriikidel oma toetusi piiramatult tõsta, võib ebavõrdsus veelgi kasvada. „Toidujulgeolek on osa riigi julgeolekust. Kui tootmine sureb välja, muutume sõltuvaks impordist,“ rõhutab ta.
Eesti põllumajandustootjate hääl peab kuuldavaks saama ka Euroopa otsustajate seas. 18. detsembril toimub Brüsselis põllumajandustootjate protest, kuhu koguneb hinnanguliselt ligi 10 000 põllumeest üle Euroopa, nende seas ka üle 20-liikmeline Eesti delegatsioon. Üritust korraldab Copa-Cogeca – Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute esindusorganisatsioon, kuhu kuulub ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Protest leiab aset samal ajal, kui Euroopa Ülemkogu arutab tulevase EL-i eelarve üle ning Euroopa Komisjoni president valmistub aruteludeks Mercosuri kaubanduslepingu teemal. Eesmärk on juhtida tähelepanu, et kasvav bürokraatia, plaanitavad kaubanduslepped ja ebapiisav põllumajanduse rahastus seavad Euroopa toidutootmise ohtu.
Toetuste tingimused uuesti luubi alla
Margo Klaasmägi sõnum Eesti poliitikutele on selge: pindalapõhise sissetulekutoetuse kohustuslikuks muutmine ei ole vastuvõetav. Samuti ei saa kehtestada otsetoetuste 100 000-eurost ülempiiri, mis ei arvesta Eesti põllumajanduse struktuuri ja karistab tootlikke ettevõtteid. Ei saa toetada ettepanekut mitte maksta pensioniikka jõudnud ja vanaduspensioni saavatele taotlejatele pindalapõhist sissetulekutoetust, sest tööjõupuuduse tõttu on igas vanuses tootja väärtuslik. Lisaks rõhutas Klaasmägi vajadust tunnustada sea- ja linnukasvatust esmase toidutoorme tootjana ning tagada ka nendes sektorites kriisiabi ja bioturvalisus, mis on sama oluline kui mujal põllumajanduses.
„Kui Euroopa Liit tahab, et me toodaks kvaliteetset toitu ja täidaks kliimaeesmärgid, peab ta tagama ka selleks vajalikud tingimused. Praegu need tingimused puuduvad. Seetõttu on oluline, et Eesti hääl kõlaks Brüsselis selgelt ja valjult,“ sõnab Klaasmägi. Eesti delegatsiooni osalus üritusel on märk sellest, et sektor on valmis oma huvide eest seisma ja meie hääl ei jää Euroopas tähelepanuta.
