Tänavu sai põllumajandusloomade register 25-aastaseks. Selle aja jooksul oleme kasvanud ja arenenud koos loomakasvatussektoriga. Põllumajandusloomade registri pidamise üks peamisi eesmärke on tagada loomade tervise kaitse ja seeläbi inimestele ohutu toidu tootmine. Seda saab aga teha ainult koostöös kogu sektoriga. Registriandmed on aluseks ka loomadega seotud toetuste maksmisel, mis pole samuti vähetähtis, et tagada Eesti loomapidamise jätkusuutlikkus.
Registri tõhusa toimimise alustala on alati olnud loomapidaja, kelle hoolsus loomade nõuetekohasel märgistamisel ning andmete õigeaegsel ja korrektsel esitamisel loovad eelduse nende eesmärkide täitmiseks. Õiged ja ajakohased andmed aitavad Põllumajandus- ja Toiduametil teha järelevalvet nii kvaliteetse toidu tootmise kui ka loomade tervise ja heaoluga seotud nõuete täitmise üle.
Viimastel aastatel on paraku üha enam hakanud levima erinevad loomataudid, mistõttu on äärmiselt oluline, et registri andmed vastaksid tegelikule olukorrale ning seeläbi oleks tekkida võivas kriisiolukorras ajakohane info kõikidele osapooltele kohe kättesaadav. Ainult nii on võimalik taudi levikut võimalikult kiirelt tõkestada ning lõpptulemusena taud likvideerida.
Loomapidaja roll registri toimimises
Registriandmete õigsuses ja ajakohasuses on ülioluline roll loomapidajal, just tema hoolikusel loomadega seotud sündmuste registreerimisel. Tuletame meelde põhitõde: kui loomapidamisega alustada, tuleb sellest teada anda ka registrile. Toome siinjuures välja mõned olulised tähtajad, mida meeles pidada.
- Tegevuskohas toimuvatest olulistest muudatustest (nt alustatakse mõne uue loomaliigi pidamisega või hoopis lõpetatakse mõne loomaliigi pidamine) ning registrisse kantud tegevuskohas loomapidamisest loobumisel või ka jätkamisel tuleb registrit teavitada viie tööpäeva jooksul.
- Loomaga toimunud sündmuste kohta (nt liikumine ühest tegevuskohast teise või kadumine) tuleb loomapidajal esitada andmed registrisse seitsme kalendripäeva jooksul.
- Looma märgistamine peab toimuma järgmiselt: veistel 20 kalendripäeva jooksul pärast looma sündi, lammastel ja kitsedel kuue kuu jooksul pärast sündi.
- Identifitseerimata loomade (sh ka kodulindude ja mesilaste) pidamist alustades tuleb nende arv esmakordselt teatada kuu lõpu seisuga järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tuletame meelde, et teatada tuleb ka ühe kodulinnu või ühe mesilaspere pidamisest. Pärast esmakordset arvu teatamist tuleb edaspidi registrit teavitada ainult loomade arvu muutustest – kui loomade arv ei muutu, siis ei ole vaja seda uuesti teatada.
- Seapidaja peab samuti teada andma loomade arvu muutumisest, aga lisaks tuleb temal kord aastas esitada andmed sigade arvu kohta ka 31. detsembri seisuga. Seda tuleb teha loomagruppide kaupa 15. jaanuariks.
Et aidata loomapidajal aina suurenevas inforohkuses oma kohustusi paremini meeles pidada, oleme loonud loomade registri automaatsed teavitused, mis tuletavad saabuva teavitamiskohustuse tähtaega meelde.
Register uueneb
Põllumajandusloomade registrit arendatakse pidevalt, et muuta loomapidajatele suunatud teenused paremaks ja pakkuda õigusnormidest tulenevate kohustuslike teavituste esitamiseks võimalikult mugavaid e-teenuseid. Praeguseks asuvad kõik loomadega seotud sündmuste esitamise teenused ühes e-keskkonnas – varasem kahes keskkonnas sündmuste esitamine oli loomapidajale keeruline ja ajamahukas. Me soovime loomapidajate halduskoormust igati vähendada, kasutades riigile andmete esitamisel võimalikult palju automaatset andmevahetust ning soodustades andmete ristkasutust.
Viimase pooleteise aasta jooksul oleme automatiseerinud andmevahetusteenuseid, nii et ühele asutusele esitatud andmed jõuavad ka teistele õigustatud osapooltele. Nii on alates 2024. a suvest võimalik piimaveiste jõudlusandmete esitamisel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ile edastada samast infosüsteemist andmed kohe ka põllumajandusloomade registrile. Sama aasta sügisest lõime loomapidajatele võimaluse PRIA e-keskkonnas utiliseerimise sündmuse esitamisel tellida ühtlasi AS-ilt Vireen loomakorjuste transport. Sellega kadus ära vajadus esitada transpordi tellimus eraldi telefoni teel.
Oleme loonud ka võimaluse digitaalse veisepassi tellimiseks. Elektrooniline veisepass kiirendab oluliselt passide väljastamise aega, aitab vältida ebavajalikke kulutusi paberpasside trükkimisele ja saatmisele ning muudab loomade riigist väljaveo kiiremaks.
Uuenduskuuri läbinud e-teenustes on andmete käsitsi sisestamise vajadus viidud võimalikult väheseks ja andmete esitamise vormid on andmetega eeltäidetud nii palju kui võimalik. Lisaks saab e-teenustes soovi korral andmeid ka CSV-failina üles ja alla laadida. See vähendab andmete esitamisega kaasnevat halduskoormust eelkõige neil loomapidajatel, kes peavad karjaarvestust mõnes tarkvaraprogrammis või näiteks Exceli failides. Kõik need lahendused aitavad esitada kohustuslikke teavitusi hõlpsamini, andmed liiguvad automaatselt ja loomapidaja töökoormus väheneb.
Register tagab lihtsad ja kiired teenused
PRIA registrite ja teenuste osakonna juhataja Kristi Võikari sõnul on põllumajandusloomade register veerandsaja aasta jooksul arenenud koos loomapidajate vajadustega. „Meie eesmärk on jätkuvalt tagada võimalikult lihtsad ja kiired teenused ning muuta andmete liikumine võimalikult automaatseks. Tänapäeval esitatakse juba 97% sündmustest e-PRIA kaudu. Soovime julgustada ka neid väheseid kasutajaid, kes oma tegevusi veel paberil majandavad, üle minema elektroonsele asjaajamisele. See tõstab andmete liikumise kiirust ja kvaliteeti, vähendab kõigi osapoolte ajakulu ja võimaldab meil lõppkokkuvõttes pakkuda paremat teenust. Pakume selleks vajadusel abi nii teenuse sisu selgitamisel kui ka kasutamise juhendamisel ja julgustame kõiki meie poole pöörduma,“ selgitas Võikar.
Huvi korral saab PRIA registrite ja teenuste osakonnaga ühendust võtta infotelefonil 731 2311 või kirjutada e-posti aadressil registrid@pria.ee.
