Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) soovib peaministriga sisulist kohtumist ja kutsub peaministrit 25. augusti aktsioonile põllumeestele valitsuse seisukohta selgitama.
EPKK-le teadaoleva info kohaselt arutab valitsus riigiplaani eelarvejaotuse ettepanekuna põllumajanduse ja toidutööstuse arengusse, st investeeringuteks kokku 295 miljoni euro suunamist – 245 miljonit põllumajandusele ja 50 miljonit toidutööstusele. See on 251 miljonit eurot ehk ligi 46% vähem kui 546 miljonit eurot, mille Euroopa Komisjon on Eesti põllumajanduse sissetuleku- ja konkurentsilõhe tasandamseks ette näinud.
Eesti põllumajandussektor ja riik on aastaid seisnud Euroopa Liidus selle eest, et Eesti tootjate konkurentsipositsioon ja toetuste tase jõuaksid EL-i keskmisele tasemele järele. Euroopa Komisjoni järgmise eelarve ettepanekus Eestile on see enam kui 20 aastat kestnud mahajäämus nüüd rahajaotuses arvesse võetud. Kui Eesti valitsus suunab sellest eraldisest põllumajandusse ja toidutootmisse vaid 295 miljonit eurot, jääb ligi pool põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu Eestile suunatud rahastusest põllumajandus- ja toidusektori tugevdamiseks kasutamata.
Sama sõnum kõlas 19. märtsil Riigikogus toimunud põllumajanduse ja toidutootmise arutelul. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Maido Ruusmann ütles, et 546 miljonit eurot tuleb kasutada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti 200 fraktsiooni nimel kõnelenud Toomas Uibo rõhutas, et toidujulgeolek algab toimivast tootmisest ja kaotatud tootmisvõimet ei ole kriisi ajal võimalik kiiresti taastada.
„Oleme aastaid koos Eesti riigiga Euroopas seisnud selle eest, et meie põllumeeste ebavõrdset konkurentsipositsiooni tunnistataks ja toetused ühtlustataks. Nüüd on see võimalus EL-i eelarve ettepanekuna laual, aga Eesti valitsus ise plaanib sellest summast olulise osa põllumajandusest ja toidutootmisest kõrvale suunata. Seda on tootjatele väga raske selgitada,“ ütles EPKK juhatuse esinaine Kerli Ats.
.jpg "heworitz")
„Need vahendid ei ole ainult võimalus midagi uut ehitada. Lisaks arengule on need olulised ka selleks, et ettevõtted suudaksid järgmise seitsme aasta jooksul teha vajalikud investeeringud ka tänase tootmismahu hoidmiseks. Kui investeeringud jäävad tegemata, hakkab see varem või hiljem mõjutama seda, kui palju toitu me Eestis ise toodame. Näeme viimastel aastatel selgelt, et kodumaine sealihatootmine, lihaveise- ja lambakasvatus, kartuli- ja köögiviljakasvatus on languses ja teraviljakasvatajad raskustes,“ lisas Ats.
Toidujulgeolek vajab kindlustamist
EPKK soovib peaministriga eraldi sisulist kohtumist, et saavutada kokkulepe Euroopa Liidu poolt eraldatava 546 miljoni euro koos selle juurde kuuluva riigipoolse kaasrahastusega täismahus suunamiseks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tugevdamisse ja toidujulgeoleku kindlustamisse.
Samuti kutsub koda peaministrit 25. augusti aktsioonile, et ta selgitaks oma seisukohta otse põllumajandustootjatele ja kuulaks nende küsimusi. Aktsioon algab 25. augustil ja sektor on valmis kohalolekut jätkama kuni 27. augustini.
„Märtsis kuulsime Riigikogus eri erakondadelt, et Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ja toidujulgeolek vajavad tuge. Nüüd on otsus Eesti valitsuse enda käes. Ootame, et valitsus kasutaks seda võimalust ja tuleks oma valikut ka põllumeestele selgitama,“ ütles Ats.
25. augusti aktsioon on jätk 19. märtsi üleriigilisele #põllumajandusristteel aktsioonile, kus osales üle Eesti 689 traktorit. Märtsis anti teadlikult rahulik hoiatussignaal: liiklust ei blokeeritud ning tähelepanu juhiti põllumajanduse konkurentsivõimele, investeerimisvajadusele ja Eesti toidujulgeolekule. Suvel jätkus kampaania põldudele paigaldatud sõnumitega ja koostöös jaekaubandusega.
Taust
- 546 miljonit eurot on uue eelarveperioodi (2028-2034) raames Euroopa Komisjoni poolt Eestile täiendavalt arvestatud raha, mis on seotud Eesti põllumajanduse sissetuleku- ja konkurentsilõhe vähendamisega.
- 19. märtsi Riigikogu arutelul seostati 546 miljoni euro kasutamist Eesti põllumajanduse konkurentsivõime, toidujulgeoleku ja tootmisvõimega. Arutelul toodi investeerimisvajadustena välja muu hulgas loomakasvatus, aiandus, hoiustamine ja töötlemine, teravilja väärindamine, biogaas, toitainete ringlus, kohalikud väetised ning toidutööstuse automatiseerimine.
- 19. märtsi arutelul võtsid sõna kõigi kuue Riigikogu fraktsiooni esindajad. Põllumajandust ja toidutootmist käsitleti läbivalt strateegilise valdkonnana, mille mõju ulatub toidujulgeolekust ekspordi, regionaalse arengu ja kriisikindluseni.
- Protesti täpsed korralduslikud detailid avaldab EPKK pärast juhtimisotsuste ja kooskõlastuste kinnitamist.
Lisainfo:
Kerli Ats kerli@epkk.ee +372 5647 5660
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda www.epkk.ee
