Olgu tegu viljakuivati, heinaküüni, töökoja või tootmishoonega, õnnetuse eest pole ükski neist kaitstud, mistõttu tasub need hooned alati varustada võimalikult täiusliku ohutussüsteemiga.
Just ohutussüsteemiga kõige laiemas mõistes, mis ei koosne pelgalt paarist tulekustutist, vaid sisaldab kuuma- ja suitsuandureid (ATS-süsteem), valvekaameraid, tuletõkkeseinu, automaatset häireedastust jmt.
Kindlustusfirmade kogemus näitab, et näiteks viljakuivatis saab tuli enamasti alguse kas inimliku hooletuse tõttu või sellepärast, et mingi seade, näiteks katel, on oma aja ära elanud ja seda ei tohikski enam kasutada.
Eesmärk taastada algne olukord
If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul on viljakuivatid reeglina kindlustatud siis, kui need on ostetud panga finantseeringuga. Seega on enamik uuemat tüüpi kuivateid kindlustatud.
„Vilja kahjustumise korral hüvitab kindlustus põllumeestele kahju vastavalt nende osale, seetõttu tuleks kuivatamisesse võetud vilja koguse ja muude andmete osas arvet pidada,” selgitab Sondla. „Kolmandate isikute varale, näiteks sõidukitele tekkinud kahju korral vastutab kinnistu omanik, kellel tuleb kahju korvata.”
Pärast tulekahju soovitakse üldjuhul hoone ja seadmed taastada. Suuremate kahjude korral, millest kõige laastavamad on tulekahjud, tuleb enamasti ehitada uus objekt ja soetada uued seadmed. Aga kas juba kord kahjustada saanud seadmete taastamine ei või saada uueks ohuallikaks ja kuidas vaatab sellele kindlustus?
Risto Sondla on seda meelt, et taastamine või uue objekti ehitamine sõltub sellest, kui suur on kahju ulatus ja kas on üldse võimalik taastada. „Kindlustuse eesmärk ongi see, et pärast õnnetust saaks klient saavutada võimalikult sarnase olukorra, nagu oli enne kahju toimumist,” kinnitab ta.
If Kindlustuse statistika näitab, et enamik kahjujuhtumeid saab alguse kas inimlikust hooletusest või hoone ja seadmete amortisatsioonist. Sondla selgitab, et kuivatite ja hoidlas asuva vilja kindlustamisel tuleb arvestada täiendavate riskidega, näiteks tolmuplahvatuse ja isesüttimisega. Suure riski tõttu tuleb omanikul minimeerida tolmuplahvatuse tekkevõimalus – kontrollida regulaarselt elektripaigaldisi ja tagada, et temperatuur hoidlates ei tõuseks.
Nii viljakuivati kui ka vili
Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt märgib, et eraldi saab kindlustada kuivatit ja ka selle sees olevat vilja. „Kauba ja saagi puhul tuleb silmas pidada, et veel kasvavat koristamata saaki kindlustada ei saa, aga juba olemasolevat kaupa saab,” kirjeldab Alver Kivirüüt kindlustamise põhimõtteid. „Näiteks vilja saab kindlustada kaubana, kui ta on juba põllult koristatud ja kuivatis kuivamas või laos seismas. See kaup ehk vili tuleb eraldi kindlustada, sest koos kuivati või laoga see automaatselt kindlustatud ei ole.”
Kivirüüt usub, et üldjuhul talupidajad kindlustavad oma kauba ikka ära. Kui nad annavad selle kellegi teise kätte kuivatamiseks, siis peaks vilja kindlustama kuivataja. Ja kui kuivatid ise on tavaliselt kindlustatud, siis Kivirüüdi teadmist mööda väiksemate teenusepakkujate puhul alati sees olevat vilja ei kindlustata.
„Paraku pole meie põllumeestel seni veel ka harjumust üle kontrollida, kas teenusepakkujal on ikka kindlustus,” nendib Kivirüüt.
Tavapäraste viljakoguste puhul kuivatis erinevate tootjate vilja omavahel segi ei panda. Viljal on erinevad niiskusastmed, kvaliteedid ja kategooriad ning neid ei taheta segi ajada. Kui vilja on vähem ja see siiski on segamini pandud, siis on dokumentatsiooni järgi lihtne selgeks teha, millised kogused kellele kuulusid.
Kõiki riske hinnatakse hoolikalt
Esmalt huvitab kindlustusandjat põllumajandus- ja tööstushoonetele kindlustuskaitse andmise puhul see, et objektil oleks kasutusluba. See on n-ö miinimum, mis on kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks.
„Kindlustades kontrollime hoone üle, fikseerime olukorra ja vastavalt sellele saame kliendile teha pakkumise, milliste riskide vastu me üldse kindlustada saame,” selgitab Kivirüüt. „Kui näiteks hoonele on takistamata ja lihtne ligipääs ning mingit turvavarustust pole, siis ei saa me ka pakkuda kindlustust varguse ja vandalismi vastu.” Sel juhul saab kindlustaja anda soovitusi, mida tegema peaks.
„Kui klient pole teinud mingit pingutust – üles seadnud näiteks alarme, et sellega riske maandada –, siis ei saa me rohkema raha eest ikkagi kogu riski enda peale võtta,” kinnitab Kivirüüt. Peavalu teevad kindlustusfirmadele ka mobiilsed viljakuivatid, millele kehtib vähem ametlikke nõudeid kui hoonetele.
Kindlustus laieneb tootmisvahenditele ja kaubale
Ettevõtjatel-põllumeestel on neli kindlustusvõimalust:
- ettevõtte varakindlustus
- seadmete ja masinate kindlustus (kombainid, traktorid, laadurid, jne)
- kaskokindlustus
- väikeelektroonika kindlustus (nutitelefonid, arvutid, tahvelarvutid jne)
Ettevõtte varakindlustus korvab kahjud, mis tekivad vara hävimisel või kahjustumisel ning aitab kiiresti taastada tavapärase töökorralduse.
Kindlustada võib hooneid (sh laut, küün), hoone osasid ja rajatisi (sh viljakuivati, silohoidla), samuti äritegevuseks vajalikku või ettevõtte vastutusel olevat inventari ja seadmeid (sh lüpsiseadmed).
Kindlustada saab ka tootmiseks või müügiks ettenähtud kaupa (näiteks piim ja teravili) ning ka loomi.
Kinnisvara valdamisest tulenevat vastutust saab minimeerida vastutuskindlustusega, mis aitab hüvitada kolmandatele isikutele tekitatud kahju.
Veel koristamata vilja kindlustada ei saa.
Allikas: Salva Kindlustus
Kahju suurem kui pelgalt hävinud vili
Läinud aastal puhkenud tulekahjude statistika viljakuivati puhul ei erine varasematest aastatest – kuivatid süttivad, seadmed ja vili hävivad.
2017. aasta oktoobrikuu esimesel päeval süttis Tartumaal Kambja vallas suur vilja sorteerimise ja kuivatamise kompleks. Tuli lõõmas peamiselt mahutis, kus hoiti viit tonni linnaseid. Kustutamine kestis terve päeva. Lõpptulemus – hävinud kuivati, kõvasti kahjustada saanud sorteerimishoone, kuumusest ja kustutusveest rikutud kontorihoone. Päev varem oli põleng Pärnumaal Surjul asuvas viljakuivatis, kus oli süttinud kuivati elevaator. Seal saadi tulele õnneks suhteliselt kiiresti piir pandud.
Septembris läks põlema vili Võrumaal Vastseliina vallas asuva viljakuivati punkris. Kustutamine võttis tunde, lõpuks tuli punker veega täita ja kogu selles olev vili läks raisku.Septembris põles Võrumaal Antsla vallas väike viljakuivati – süttis kuivatusahjule liialt lähedale paigutatud puuriit. Edasi levis tuli kuivati seintele.
Augusti alguses süttisid Lääne-Virumaal Huljal põllumajandusettevõtte viljakuivati gaasimahutid. Õliküttel töötavat kuivatit kavatseti nimelt gaasikütuse kasutamisele üle viia. Lisaks kahjustatud kuivatile hävis tules kaheksa sõiduautot ning üks auto sai kuumakahjustusi.
Eelnev loetelu oli üsna pikk, kuid väiksemaid põlenguid kuivatites toimus rohkemgi. Õnneks saadakse enamikul juhtudel siiski hõõguma hakanud terad ja viljatolm kohapeal oma jõududega kustutatud.
KOMMENTAARID:
Oluline on igapäevane hooldus, Ragnar Roos, Eaton Electric SIA Eesti filiaali juhataja
Kuivati põleng on kindlasti valus nii teenuse ostjale, aga veelgi enam teenusepakkujale, kelle kuivati põles. Pole ju ka välistatud, et kuivati on taluniku enda oma ning siis on kahju veel suurem.
Tahaksin tähelepanu juhtida kuivati pidevale hooldusvajadusele. Kasutusloa saamine ja omamine, mida kindlustusettevõtjad esile tõstavad, on ainult algus.
Iga paigaldis vajab pidevat hooldust. See tähendab, et kuivatit tuleb koristada, et vältida tolmuladestusi ning sellest tekkida võivat tuleohtu, samuti tuleb hooldada ja jälgida masinaid ning mehhanisme. Tuli võib alguse saada ülekuumenenud elektrimootorist, mida pole korralikult kaitstud või ülekuumenenud reduktorist, mis mingit seadet käitab.
Isegi kui tuleoht kõrvale jätta, siis kuivatusperioodil purunenud ajam on väga ebasoovitav ja tööd takistav.
Märkimata ei saa jätta ka elektrisüsteemi hooldust ja käitu. Seadused näevad ette igale suuremavoolulisele elektripaigaldisele (iga madalpinge elektripaigaldis, mille nimivool on üle 100 A – toim) käidukorraldaja, kes vastutab tema hoole all oleva elektripaigaldise ohutuse ning korrasoleku eest.
Siinkohal tuletan meelde, et käidukorraldus ei ole pädeva inimese allkirja ost või müük, see on tööprotsess. Kindlustusseltsid peaksid oma arvutustes kindlasti lähtuma ka eelpool mainitust ning hindama, kas hooldus- ja käidutööd on nõuetekohaselt tehtud. Viljakuivatite „õnnetus“ on nende töö hooajalisus. Vaja on seda seadeldist ju vaid kord aastas kuu või paari jooksul. Ülejäänud aja see seisab, seismine aga tehnikale ei meeldi.
Omanik peab ka ise varast hoolima, Külli Kaldamäe, PZU Kindlustuse varakindlustuse tootejuht
Suurema riskitasemega tegevusalasid kindlustab PZU ainult eeldusel, et on täidetud kõik kokkulepitud tingimused ja nõuded. Sealjuures ei pea me silmas ainult seadustest tulenevaid nõudeid.
Kindlustuspakkumise saamiseks tuleb kliendil esitada täidetud riskihindamise küsimustik, mis sisaldab küsimusi ka tuleohutuspaigaldiste kohta, vajadusel küsitakse kliendilt täpsustavaid küsimusi ja dokumente ning mõningatel juhtudel tehakse enne pakkumise esitamist paikvaatlus.
PZU ei soovi kindlustada objekte, mille riskiasjaolud ei vasta meie kehtestatud miinimumnõuetele. Sellised riskiasjaolud on näiteks ettevõtte juhtkonna mitterahuldav suhtumine tuleohutusse ja päästeameti ettekirjutustesse, ebarahuldav kaupade ladustamine hoonetes ja territooriumil jne.
