Hiljuti valminud OSKA uuring toob esmapilgul rõõmusõnumi: põllumajanduses ja toiduainetööstuses on juhtide ja spetsialistide tööjõuvajadus ja koolituspakkumine tasakaalus. Valdkonna ettevõtetele teeb aga muret tööjõupuudus. Kuhu õppinud mehed-naised siis kaovad?
Põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu aruanne toob välja, et põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsetakse olulisel määral majanduslikku panust andva kõrvaltegevusena, mitte põhikohaga töötades. Näiteks on kalapüügi ja mesindusega tegelejaid oluliselt enam, kui näitavad hõivenumbrid põhikohaga kalurite või mesinike kohta. Samuti on palju põhitöö kõrvalt looma- või taimekasvatusega tegelejaid.
Valio Eesti AS-i personalidirektor Moonika Meltsa, kes kuulus ka uuringu eksperdikogusse, tõi välja, et erialase ettevalmistusega inimestel on tihti töökoha (ülesannete ja palga) suhtes pakutavast kõrgemad ootused. „Seetõttu töötataksegi pigem piiri taga, teistel elualadel või harrastatakse õpitut kõrvaltegevusena oma firmat või talu pidades.“
Meltsa lisas, et valdkonnas töötab arvestataval määral ka lihttöölisi, kellel ei ole erialast haridust ja seda pole ka otseselt vaja, kuna tööülesanded on kohapeal õpitavad. „Tavaliselt on probleem, et ei leia piisavalt tööjõudu just lihtsamate töökohtade täitmisel, kus on madalamad palgad. Lisaks on lihttöölistel rohkem probleeme töötahte ja -distsipliiniga ning tööjõu voolavus nende hulgas on suur,“ kirjeldas ta.
Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla PÜ juhatuse liige ja OSKA uuringu eksperdikogusse kuulunud Margus Muld nentis, et olgu tegemist juhi või spetsialistiga, kumbagi pole lihtne leida. Möödunud aastal otsiti näiteks Raplamaale Kaiu piimafarmi juhti ning avalikku konkurssi välja ei kuulutatud, vaid kuulati maad tuttavate kaudu.
„Olime varem Kaiusse kuulutuse abil juhti otsinud ja laekunud CV-de põhjal ei leidunud kedagi, keda oleks tahtnud tööle võtta,“ põhjendas Margus Muld seekordset värbamistaktikat. Uut juhti ei tulnudki konkurendilt üle osta, vaid õnnelik juhus juhatas kätte inimese, kes oli eelmisest töökohast lahkunud ja just uusi väljakutseid otsimas.
Farmitöötajate leidmiseks on neil peaaegu kogu aeg CV Keskuses ja töötukassas kuulutused üleval ning mõnikord saadakse ka asjalikke CV-sid. Siiski ollakse sunnitud vakantsete töökohtade täitmiseks vaatama Eestist kaugemale. „Väätsal töötab farmitöölistena viis ukrainlast, üks lätlane ja üks filipiinlane, Kaius kaks filipiinlast ja kaks ukrainlast,“ rääkis Margus Muld, tõdedes samas, et teistest riikidest pärit töötajatega pole väga lihtne keelebarjääri tõttu. „Nii et kui eestlasi oleks võtta, eelistaksime eestlasi,“ lisas ta.
Liiga vähe tudengeid
Tööjõupuuduse üks põhjuseid on ka rahvastiku vananemine ja noorte arvu kahanemine, mis on vähendanud põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialadele õppima minejate arvu. Tõsi, kutsehariduses ei ole langust toimunud, kuid selle põhjus on täiskasvanud õppijate suurenenud arv, mitte valdkonna kutseõppe populaarsuse kasv noorte seas.
Küll aga on kõrghariduses vähenenud nii õppijate kui ka vastuvõetute arv ning seega on lähitulevikus oodata ka lõpetajate arvu vähenemist. Kõrvalepõikena võib näite tuua Eesti Maaülikoolist, kus mullu sügisel ei asunud loomakasvatuse erialal magistriõppesse mitte ühtegi tudengit. Heade juhtide olemasolu on ettevõtteile aga võtmetähtsusega.
„Nõustun sellega, et koolitatakse piisavalt juhte loodud koolituskohtade arvu mõistes,“ lausus Moonika Meltsa. „Defitsiit tuleb sellest, et põllumajandus ja toiduainetööstus on tegevus- ning õppimisvaldkonnana pigem vähetuntud ning väheprestiižne. Tööjõud liigub sellest sektorist välja. Tööjõuvajaduse rahuldamiseks ning koolituskohtade täimiseks ei jõua õppima piisavalt noori. Ebapopulaarsuse üheks põhjuseks on valdkonna töö tajumine füüsiliselt raske ning rutiinsena,“ nentis Meltsa.
OSKA uuringu aruanne teeb põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade populaarsuse parandamiseks ettepaneku tutvustada näiteks üldhariduskoolide õppijatele valdkonna erialasid ja karjäärivõimalusi. Samuti peaks õppetööd praktilise eluga paremini seostama ning ettevõtetesse külaskäike tegema. Lisaks võiks gümnaasiumi õppesuundadesse valik-ainetena kutseõppe mooduleid lisada.
Vaja olulisi muutusi oskustes
Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes töötab põhikutsealadel pea 35 000 inimest. OSKA uuringu andmeil kahaneb valdkonnas töötavate inimeste arv järgneval kümnendil mõõdukalt, seejuures kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv.
Kuna ühelgi põhikutsealal väga kiiret hõive tõusu või langust pole oodata, saab seda olulisemaks vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamise vajadus.
Kuigi valdkonna hõive muutus on väike, ootavad töötajaid ees olulised muutused oskuste vajaduses. Kasvava tähtsusega on majandusalased teadmised ja oskused, näiteks müügi- ja turundusoskus. Enim toob muutusi kaasa tehnoloogia areng, millega kaasaminekuks on vaja head arvutikasutamise oskust ning tehnika ja masinate kasutamise julgust ning vastavaid oskusi.
Moonika Meltsa nentis, et tehnoloogia areng on kaasa toonud keeruliste masinate kasutuselevõtu, mis eeldab töötajatelt väga häid tehnilisi teadmisi ja/või õppimisvõimet masinate kasutamiseks ja hooldamiseks. „Kõik koolilõpetajad ei pruugi paraku omada tehnikast piisavalt häid teadmisi,“ tõi ta välja. Lisaks vajaks osa valdkonna õpetajatest Meltsa hinnangul paremat kursisolekut tööstuses kasutusel olevate töömeetodite ja -vahenditega.
„Tehnikaga toimetulemise oskuseid saab õppida ikkagi praktiliste tegevuste käigus, mis eeldab koolidelt väga head koostööd tööstustega, kus vastavad seadmed paiknevad. Muidugi võivad ka mõningate ettevõtete vananenud tehnoloogiad ning infrastruktuurid saada oskuste omandamisel takistuseks. Kõrgkoolide poolt pakutavad koostöömudelid teadustöö tegemiseks pole olnud senini väga ettevõtete vajadusi arvestavad,“ kirjeldas Eesti ühe suurima piimatööstuse personalidirektor.
Täienduskoolitused koostööna
OSKA uuring toob välja, et täienduskoolituste korraldamisel on vaja lisatähelepanu pöörata tööandjate ning töötajate vajadustele. Näiteks on kasvav nõudlus spetsialiseerumise järele, nt veisekasvatusele spetsialiseerunud veterinaar, lammastele spetsialiseerunud lihalõikaja. Samuti on senisest enam vaja paindlikkust – näiteks võiks pakkuda lühiajalisi, tsüklilisi, väikeses rühmas või ettevõttes kohapeal toimuvaid koolitusi.
Täienduskoolituse vormina oodatakse senisest enam kogemuste vahetamist, kohalike ning välismaa kolleegide kogemustest õppimist, õpipoisiõpet.
Õpipoisiõpet on viimastel aastatel praktiseerinud mitmed põllumajandusettevõtted ja tööstused. Näiteks Väätsa Agro on oma lüpsjatele korraldanud kahel korral õpipoisiõpet koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega. „Jäime rahule. Õpetajad tulid kohale, õpetasid meie inimesi ning ka töötajad jäid rahule, sest lisaks erialastele teadmistele räägiti ka karjäärinõustamisest ja muust kasulikust,“ meenutas Margus Muld.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis läbis mullu piimatoodete tehnoloogia eriala 14 Valio Eesti õpipoissi.
Moonika Meltsa leidis, et koostöö õppeasutustega võimaldab jagada parimaid praktikaid, samuti võib eesmärk olla sisuka õppe ning sellega seotud praktika pakkumine, tööandjale sobivate oskustega lõpetajad ning nende sujuv liikumine tööturule (nt praktikat pakkunud ettevõttesse).
„Meil on ettevõttesisesed praktikaprogrammid ja võimaldame erinevate õppeasutuste õppuritele teha praktikat meie ettevõttes. Mõningates valdkondades, näiteks finantsalal, on praktikasoovijate hulk suurem, kui vastu võtta suudame, samas kui teistes valdkondades, näiteks tehnikaaladel, praktikante praktiliselt pole,“ kirjeldas Moonika Meltsa. Näiteks 2017. aastal tegi Valios praktikat 17 inimest.
Milliste ametite pidajaid on vähem, milliseid rohkem vaja?
- Põllumajanduses hõivatute arv kahaneb järgneval kümnendil mõõdukalt, seejuures kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv. Näiteks kasvab vajadus valdkonna juhtide, taimekasvatusspetsialistide, tootmistehnika spetsialistide ja inseneride ning vesiviljelusspetsialistide järele. Vähem läheb vaja looma- ja linnukasvatajaid ning kalureid.
- Toiduainetööstuses hõivatute arv kahaneb järgneval kümnendil mõõdukalt, seejuures kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv. Näiteks kasvab vajadus tootmisjuhtide, kvaliteedijuhtide ja tootearendusjuhtide järele. Vähem on vaja seadistajaid, operaatoreid, töötlejaid, mehaanikuid ja lukkseppasid.
Milliseid uusi ameteid tulevik toob?
- Seoses täppisviljeluse ning -loomapidamisega kasvab andmete hulk ning vajadus neid koondada, analüüsida ning otsuste tegemisel arvesse võtta. Seepärast on üks võimalikke uusi ameteid andmeanalüütik-nõustaja.
- Toiduainetööstuse uueks võimalikuks ametiks on tootearendaja-toitumisspetsialist, kes aitab turutrendid ning tarbijate ootused toidu tervislikkusele uute toodete retseptideks kujundada, tundes nii toitumist kui ka tootearendust ja tootmist.
- Loomakasvatuses võib uueks tegevuseks ning koolitusteemaks kujuneda erivajadustega inimeste ratsutamisinstruktor. Spetsialiseeruda võib ka hobuste rautamisele ja värkimisele.
Mis ekspertide ettepanekutest edasi saab?
Kutsekoja koostatud OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuring otsis vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust 5–10 aasta vaates. Uuringu eksperdid tegid kümneid ettepanekuid, millega saab tutvuda kutsekoja kodulehel oska.kutsekoda.ee.
OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringujuht Karin Jõers-Türn selgitas, et laiem teavitustöö uuringu tulemustest algab jaanuari lõpus, kuid kuna uuringu koostamises osalesid mitmed osapooled, kellele ettepanekud on suunatud, siis nii mõnedki neist juba tegelevad nende ellu viimisega, sh Kutsekoda ise. „Näiteks pagar-kondiitri kutsestandardite uuendamisel analüüsitakse kutsestandardite töörühmades uuringu ettepanekuid ning nende rakendamise võimalusi,“ tõi Jõers-Türn näite.
„Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA kutsus ellu valitsus, kes korraldab ka rahastamise. Haridus- ja teadusministeerium kasutab uuringute tulemusi ja ettepanekuid kutsehariduse koolituskohtade ning täiskasvanute täienduskoolituskursuste kavandamisel.
Töötukassa lähtub OSKA uuringute tulemustest oma täienduskoolituskursuste tellimisel. Tulemustest lähtumine on kohustuslik ka kõrgkoolidele, sellekohane punkt on valitsuse otsusega sees kõrgkoolide haldus- ja tulemuslepingutes. Nii töötukassa kui ka Innove Rajaleidja keskused kasutavad OSKA uuringute tulemusi karjääriteenuste pakkumisel,“ kirjeldas Jõers-Türn.
Teistel osapooltel otsest kohustust OSKA uuringute ettepanekuid ellu viia ei ole, kuid näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellib tööstusettevõtete töötajatele OSKA uuringute ettepanekutest lähtudes digioskuste täiendamise kursusi jmt.
Mullu sügiseks kogus Kutsekoda tagasisidet esimese kaheksa valminud OSKA valdkondliku uuringu ettepanekute ellu viimise kohta. Selgus, et 86% ettepanekutest on sellised, mida kas juba viiakse ellu või plaanitakse seda teha. Vaid 6% ettepanekutele vastati, et neid erinevatel põhjustel ellu viia ei plaanita.
