Põllumajanduserialadel õppimisvõimalust pakkuvates kutsekoolides ja Eesti Maaülikoolis on põhjust rõõmustada – tänavu on põllumajandushuvilisi sisseastujaid rohkem kui mullu.
Eesti suurima põllumajanduserialade valikuga kutsekooli, Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp teatas, et võrreldes eelmise aastaga oli sisseastumisavaldusi tänavu juuni lõpuks rohkem. „Populaarne on linnukasvataja eriala, kuhu on esitatud 25 avaldust. Üsna palju on tahtjaid ka veisekasvataja ning taimekasvataja erialale ning jätkuvalt on populaarne loomaarsti abilise eriala (30 avaldust). Põhikooli baasil õppurite hulgas on väga suur huvi hobuhooldaja eriala vastu, laekunud on 25 avaldust,“ selgitas Aive Kupp. Järvamaa Kutsehariduskeskuses kestab sisseastumisavalduste vastuvõtt 16. augustini.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on põllumajandus-erialadest kõige suurem huvi põllumajandustöötaja õppekava vastu (õpe pärast põhikooli päevases vormis 3 aastat ja 6 kuud), kuhu oli 29. juuniks laekunud 20 avaldust. „Ootame vähemalt teist sama palju veel,“ kinnitas kooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen. Maaturismi erialale oli juuni lõpuks laekunud kaheksa avaldust, mullu samal ajal vaid kaks.
Samas on toiduainete tehnoloogia, sh pagar-kondiitri eriala õppimiseks aastatega huvi vähenenud ja eelmisel aastal gruppi ei avatud. „Sel aastal on eriala kohta siiski infot küsitud ja laekunud on viis avaldust. Sessioonõppes on suurem huvi jookide tehnoloogia õppekaval,“ lisas Uusen.
Suur huvi põllumajandustootja 5. kutsetaseme vastu
Sessioonõppesse saab Olustveres avaldusi esitada kahel õppekaval – põllumajandustöötaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Võrreldes eelmise aastaga oli tänavu juuni lõpuks 5. taseme õppekavale avaldusi pea poole rohkem, 29. „Jääb loota, et avalduse esitanud ka õppima asuvad, sest äsja tehti muudatusi noortaluniku toetuse taotlemisel, kus 5. tase ei ole olulise tähtsusega. Kooli arvates on 5. taseme õppekava just see, mida on tootjal vaja – ettevõtlus, raamatupidamine, äriplaan,“ mainis Helme Uusen.
Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja haridusvaldkonna juht Katrin Tambet ütles, et koda kutse andjana ei toetanud noortalunike toetuse taotlemisel 5. kutsetaseme nõudest loobumist, sest kutseõppekavad on kutsestandarditest lähtuvalt üles ehitatud nii, et juhtimise ja majandamise jaoks vajalikke kompetentse õpetatakse 5. taseme õppekavadel.
Foto: Katrin Tambet
Tambet nentis, et kahtlemata mõjutab 5. taseme haridusnõude kaotamine noortaluniku toetuse taotlemisel huvi 5. taseme põllumajandushariduse omandamise vastu – need õppijad, kes oleksid tulnud 5. tasemele ainult toetuse saamise pärast, langevad ju ära.
„Kui suur see mõju saab õppijate arvule olema ja kas sellest tulenevalt tuleb hakata koolides ümberkorraldusi tegema, on praegu veel vara öelda. Tahaksin loota, et põllumajandustootjana tegutsemise ning ettevõtte juhtimise ja majandamise oskusi tullakse õppima toetuse saamisest olenemata ja eks koole paneb see veelgi enam pingutama sisuka õppe andmisel,“ resümeeris Katrin Tambet.
Eesti Maaülikoolis on samuti märgata huvi suurenemist põllumajanduserialadel õppimise vastu nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes.
Maaülikooli toob huvilisi sessioonõppe võimalus
Ülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve tõi näiteks, et põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala magistriõppesse on sooviavalduste arv suurem kui eelmisel aastal. „Kas selle põhjus võib olla koroonakriisist tingitud suurem tähelepanu kodumaisele toidutootmisele või hoopis sessioon-õppe (endine kaugõpe) võimaluse tekkimine – ei oska öelda. Kuid märgatav huvi tõus oli loomakasvatuse magistriõppesse juba eelmisel aastal, kuna avasime õppekava sessioonõppe vormis. Seevastu metsanduse ja keskkonnaerialade puhul ei ole praegu märgata huvi tõusu,“ nentis Järve.
Bakalaureuseõppes on suurim tung keskkonna valdkonna erialadele. Ina Järve sõnul on populaarsemad õppekavad keskkonnakaitse, kus oli juuni lõpu seisuga konkurss 4,71 inimest õppekohale, järgnes loodusturism konkursiga 3,7. „Põllumajanduse valdkonna õppekavadest on populaarsem loomakasvatus – seal on konkurss 2,2 soovijat kohale. Sellele järgnevad metsandus 1,38, aiandus 1,25 ning põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine 1,13 huvilisega ühele õppekohale,“ sedastas Järve.
Täiskasvanud leiavad tee koolipinki
2017. aasta andmetel põhinevast OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et kutsekoolides põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade õppijate seas on ülekaalus üle 25-aastased õppurid.
Kutsekoolide esindajate kinnitusel on see ka praegu niimoodi. Näiteks on Olustveres kaks kolmandikku õppureist täiskasvanud ja ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses on täiskasvanud õppijate osakaal suurem võrreldes põhikooli baasil õppijatega. „Samas on põhikooli baasil õppurite arv võrreldes eelmise aastaga suurenenud nii põllumajandustöötaja kui ka hobuhooldaja erialal,“ lisas Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp.
Üks põhjuseid, miks täiskasvanud leiavad aina enam tee nii kutse- kui ka ülikooli, on sessioonõppe võimalus. „Näiteks juunikuus põllumajandusvaldkonna kutseeksameid sooritanud 125 koolilõpetajast oli 35 alla 25-aastased, 66 vanusevahemikus 26–40 ja 24 üle 40-aastased,“ tõi esile Katrin Tambet põllumajanduskojast.
2/3 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppijatest on täiskasvanud.
„Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist saadud tagasiside põhjal on veidi vanematel õppijatel tõepoolest motivatsioon kõrge, nende erialavalik ei ole olnud juhuslik, vaid nad teavad sageli täpsemalt, mida nad oma õpingutelt ootavad.“ Koolide kogemus kinnitab, et suur osa põllumajanduserialade õppijatest on selles valdkonnas juba varem tegutsenud ning tullakse n-ö praktilisele kogemusele teoreetilisi teadmisi lisaks ammutama. Näiteks Eesti Maaülikoolis loomakasvatuse ning põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavadel õppijad on olnud enamasti seotud talupidamise, loomakasvatuse või maamajandusega. Ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppurite seas on Aive Kuppi sõnul palju neid, kes varem põllumajandusega tegelenud ja kel on olemas põllumajandustootmisega tegelev ettevõte. Helme Uusen Olustvere koolist kinnitas samuti, et üldjuhul on kõik nende juurde õppimaasujad varasema praktilise pagasiga ning kooli tullakse teooriat saama ning teiste õppijatega kogemusi vahetama.
Kommentaar: Lisaks haridusele peab olema tahtmine tööd teha
Katrin Tambet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja haridusvaldkonna juht
Haritud põllumehi on kahtlemata vaja kõigis põllumajandusvaldkondades. Ja haridus ei tähenda siinkohal ainult erialaseid teadmisi, vaid ka töökust ja kohusetundlikkust, oskust tunda kella ja kalendrit, häid suhtlemisoskusi ning austust looduse ja kaasinimeste vastu. Just nende pädevuste puudumine on sageli põhjus, miks sobivate töötajate leidmine on keeruline või miks töösuhted väga pikaajaliseks ei kujune.
Millistes valdkondades on enim tööjõupuudust?
Kahtlemata oleme kõik kursis, et meil on väga vaja maasikakorjajaid jt hooajatöötajaid. Hooajatööd erialana õppida ei ole vaja, küll aga on siingi vajalikud kõik eespool nimetatud omadused, ja lisaks piisav motivatsioon, mis on olnud peamine erinevus kohaliku ja võõrtööjõu vahel. Motivatsioon ja tahtmine just praegu just seda tööd täie tõsidusega teha mängib rolli ka praegu tikutulega taga otsitavate lüpsjate ja farmitöötajate leidmisel.
Erinevalt hooajalistest töölistest nõuavad need ametid veidi pikemaajalist pühendumist ja nende oskuste omandamiseks on loodud väga head võimalused ka põllumajandusvaldkonna õppekavade näol. Hea ja paindlik võimalus ettevõttele sobivaid töötajaid koolitada on koolide ja ettevõtete koostöös tehtav töökohapõhine õpe.
Lisaks töötajate tasandile on põllumajandussektorisse väga oodatud ka head spetsialistid ja juhid, seda nii loomakasvatuses kui ka taimekasvatuses, samuti vajab häid ja spetsiifiliste teadmistega töötajaid toiduainetööstus. Spetsialisti ja juhi töö jaoks vajalikke kompetentse on võimalik omandada ametikoolide 5. taseme kutseõppes või kõrgkoolides.
Kuna tootmine seab keerulisi nõudeid nii paberi- ja projektimajanduse, infotehnoloogia kui ka keskkonnanõuetes orienteerumise alal, siis on põllumehele kahtlemata vajalik ka tugivõrgustik erinevate nõustajate, konsulentide ja tehnoloogiaspetsialistide näol.
Tehniline taip ja digivõimekus on olulised
Põllumajandussektorisse on väga oodatud ka innovaatilised, uusi tehnoloogiaid tundvad, digivõimekusega ja keskkonnateadlikud ettevõtjad/spetsialistid.
Sõltub ju põllumajandustootmisest meie toiduvarude olemasolu ja kvaliteet, samas lasub põllumajandustootjatel ka suur vastutus meie loodusressursside jätkusuutliku majandamise ees. Kindlasti on õppijate kohatine vähesus juba pannud Eesti Maaülikooli ja ka teisi põllumajandusega seotud erialasid õpetavaid kõrgkoole veelgi enam pingutama õppe kvaliteedi osas. Väga oluline on ka praktikavõimaluste mitmekesistamine ja suurem koostöö ettevõtetega nende vajadustele vastavate tippspetsialistide koolitamisel.
