• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Mullajaam teeb nähtamatu nähtavaks

autor: Teet Liiv, taimekasvatuse spetsialist
detsember 2021
Kategooria: Teadus, Põllumehe Teataja detsember 2021
Mullajaam põllul tehtavaid hooajatöid ei sega, see paigaldatakse pärast külvi ja eemaldatakse enne koristust. Foto: Paul-Tech

Mullajaam põllul tehtavaid hooajatöid ei sega, see paigaldatakse pärast külvi ja eemaldatakse enne koristust. Foto: Paul-Tech

Mullas toimuva jälgimisest räägime tavaliselt mullaproovide kontekstis. Tänapäeva põllumajandustootja võtab oma põldudelt mullaproovi kord viie aasta jooksul, et saada hinnangut toitainete kohta, selgitada välja vajalikke väetisekoguseid ning hinnata aja jooksul toimunud toitesoolade, pH ja orgaanilise aine sisalduse muutust.

Tavaliselt võetakse mullaproovi kas kevadel või sügisel enne väetamist, ja tavaliselt siis, kui proovivõtjal on aega. Muld ja mullaviljakus pole aga paraku ajas stabiilne füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste näitajate kogum, vaid nii nagu muutuvad aastaajad mulla pinnal, on ka mullas toimuv ­sesoonne ja pidevas muutumises. Kuidas mullasisestel muutustel silma peal hoida ja sellest lähtuvalt tootmises tarku otsuseid teha, mitte pidevalt tagantjärele tark olla?

Mullaandmed reaalajas

Eestis välja töötatud ja arendatav Paul-Techi mullajaam mõõdab ööpäev läbi kahetunnise intervalliga mullavee elektrilisi omadusi. Mõõdetud andmed kuvatakse reaalajas veebipõhisesse kliendiportaali.

Üks Paul-Techi jaam on varustatud kahe anduriga: kõrgem andur on 8 cm sügavusel ja madalamal asetsev andur 16 cm sügavusel. Sellisel moel on võimalik jälgida toitainete liikumist erinevates mullastiku kihtides ja kihtide vahel. Seeläbi saab hinnata, kas toitained on valdavalt taimede juurestiku piirkonnas ja ka taimedele kättesaadavad või on need liikumas sügavamatesse kihtidesse.

Veebirakendusest on võimalik näha, kas ja millal on väetisega antud toitained vabanenud ning kui palju on taimik mingiks hetkeks toitained tarbinud. Näiteks kui mulla liigse kuivuse tõttu ei ole toitained vabanenud, siis saab teha otsuseid uueks pealtväetamiseks.

Enne taimiku vegetatiivset arengut ja pärast saagikoristust mõõdetud andmete põhjal on võimalik jälgida mulla toitainete bilanssi. See tähendab, et on näha, kui palju on toitaineid enne külvi ja kui palju on neid järel pärast saagikoristust. See annab võimaluse teha valikuid vahekultuuri kohta ja näha majandamise efektiivsust. Seeläbi saab teha täpseid otsuseid, mis kajastavad põllu tegelikku hetkeolukorda.

Lisaks saame infot mulla niiskussisalduse ja temperatuuri kohta. Mulla niiskuse põhjal on võimalik näha, kas mullavee kättesaadavus taimedele on liigne, optimaalne, kehv või kehvemapoolseks muutumas. Samuti näeb seda, kas taimik on juba põuastressis, kuigi põlluvaatlusel see visuaalselt tuvastatav pole.

Sellises peidetud niiskuspuuduse olukorras peaks olema pritsimis- ja väetamistöödega äärmiselt ettevaatlik.

Muutused näha pika aja jooksul

Võrreldes tavapäraste üksikmõõtmismeetoditega on veebis kõikide mõõdetavate parameetrite kohta ajatelg. See võimaldab näha muutusi kogu taimekasvu perioodil ja talvelgi, sest süsteem peab vastu põhjamaises kliimas ning saab autonoomselt hakkama igal aastaajal.

Näiteks saab infot ühe meetri kõrguselt õhutemperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse kohta.

Kommentaar: Sensorite kaudu saab mitmekülgset ja kasulikku infot

Margus Lepp, Vändra AS-i juhatuse esimees

Vändra AS-i põldudel olid Paul-Techi mullasensorid kasutusel käesoleva aasta kevad-suvel. Eesmärk oli testida ja hinnata, kas ja kuidas saab sensorite kaudu saadavaid andmeid ära kasutada agronoomiliste otsuste tegemisel. Huvitav tundus mõte, et mullasensorite abil saab reaalajas jälgida protsesse, mis mullas toimuvad – seda, mille kohta on seni palju oletusi tehtud ja mis on olnud nii-öelda nähtamatu.

Ühe hooaja kogemuse põhjal võin öelda, et sensorite kaudu on võimalik saada väga mitmekülgset ja kasulikku infot, mis võimaldab teha targemaid majandusotsuseid. Näiteks saab hinnata mulla kandevõimet masinatega töötamiseks, jälgida taimede toitainete kasutamist, hinnata taimiku põuastressi taset jms.

Oleme otsustanud jätkata mullasensorite kasutamist ja plaanime teha järgmisel aastal täiendavalt katse, milles lisame ühe sensori veel sügavamasse kihti, et saaksime jälgida ka toitainete leostumist.

Hea teada

Mullajaam aitab taimekasvatusspetsialistil vastata järgmistele küsimustele:

  • Kuidas kulgeb sügisene areng?
  • Kuidas möödub talvitumine?
  • Millal ja kui palju väetada?
  • Kas taimed on kriitilistel kasvuperioodidel toitainete ja veega varustatud?
  • Kas taimikul võib olla stress, mida silmaga ei näe?
  • Millise normiga kasvuregulaatorit kasutada?
  • Millise normiga fungitsiidi kasutada ja leheväetamist teha?
  • Millal peab taimekaitseprits põllul olema ja kui keerulisi segusid taimik antud ajahetkel kannatab?
  • Kui suureks kujuneb saak?
  • Kas kõik toitained kasutati kasvuperioodil ära?
  • Kuidas on erinevad saagiaastad omavahel võrreldavad?

Sildid: muldmullaandmedteadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse

Järgmine artikkel

Digitaliseerimisel on suur potentsiaal

Seotud artiklid

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) innovatsiooniteenistus on pühendunud sellele, et põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmised, kogemused ja uuendused leviks. ÄIO Techi asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee. Foto: Andrei Ozdoba
Koostöö

Kuidas levivad uuendused lauta, põllule, lauale ehk ettevõtja pähe?

oktoober 2024
Eesti esimene katseklaasivarss Endex. Foto: Eesti Maaülikool
Teadus

Sündis Eesti esimene katseklaasivarss

september 2024
Mis loom on mullaHUB ja kas ta kõlbab ka süüa? - Sadala Agros 24. juulil aset leidnud põllupäeval toimusid muu hulgas otsekülvi ja ribakülvi masintehnoloogiate katsed. Foto: METK
Muld

Mis loom on mullaHUB ja kas ta kõlbab ka süüa?

august 2024
METK. Mullast ja kevadest. Pildil: Kerttu Tammik, mullamissiooni koordinaator, Maaelu Teadmuskeskus
Sisuturundus

Mullast ja kevadest

aprill 2024
Järgmine artikkel
Digitaliseerimisel on suur potentsiaal. Piimaklaster ja maaülikool arendavad digitaliseerimist veisekasvatuses. Foto: Shutterstock

Digitaliseerimisel on suur potentsiaal

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.