Tänavu 25. tegutsemisaastat tähistava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeskond on olnud algusest peale mitmekesine – koja 57 asutaja seas oli nii valdkondlikke erialaühendusi ja -liite kui ka ettevõtteid.
Praegugi on liikmeskond laiapõhjaline: 117 liikme seast leiame nii põllumajandustootjaid ja metsaühistuid kui ka biomajanduse ettevõtteid ja toidutööstusi.
Arvestades, et liikmete seas on nii otseliikmeist äriühingud kui ka mitmesuguste valdkondade erialaliidud ja ühingud, esindab koda rohkem kui 2000 põllumajanduse ja toidutootmise valdkonna ettevõtet ning 5500 erametsaomanikku. Arvud on küll suured, kuid liikmemaksu seisukohast pole pilt sugugi roosiline – laekuvad summad ei ole siiski piisavad, et tõhusat huvikaitset teha. Eriti üha suuremaid väljakutseid arvestades – põllumajandussektori jaoks oluliste teemade arv aina kasvab.
Vaja on paljude panust
Koja nõukogu esimees Sivar Irval nendib, et koda vajab võimalikult paljude ettevõtete panust, kuid praegu on üksjagu nn piletita reisijaid. Ühisesse huvikaitsesse panustamine on oluline, et maamajandusettevõtjate hääl kõvemini kostuks. Selleks peab koda aina tugevamaks muutuma, et liikmetele rohkem väärtust luua ja nende huve esindada, olles seejuures sõltumatu nii palju kui võimalik.
Ka koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus peab koja finantsilist sõltumatust väga oluliseks. „Alates 2008. aastast oleme töötanud selle nimel, et koja finantseerimise allikaid mitmekesistada ja toona väga suurt otsest sõltuvust maaeluministeeriumist vähendada. See on ka õnnestunud – kuigi avaliku sektori finantseerimisel on jätkuvalt meie eelarves suur roll, siis aja jooksul on märkimisväärselt suurenenud ka liikmete panus ning tegevuseks vajalike vahendite allikateks on kümned erinevad projektid ja rahastajad,“ tõdeb ta.
Kõige olulisem põhjus koja liikmeskonda kuulumisel on olnud parem juurdepääs infole. Samuti koostöövõrgustikku kuulumine ja ettevõtete majandushuvide kaitsmine. Endine koja nõukogu liige Andres Oopkaup: „Põllumehe seisukohast vaadatuna on olulisim argument muretus – teadmine, et keegi seisab minu huvide eest.”
Liikmete arvu suurendamine on koja üks eesmärke, sest suurem liikmeskond aitab muutuda aina mõjukamaks esindusorganisatsiooniks. Koja juhatuse liige Meeli Lindsaar: „Mida suurem organisatsioon, seda suurem mõjuvõim on tal erinevatel läbirääkimistel – meid ei saa laua taha kutsumata jätta.“
Oluline partner riigisektorile
Lindsaar usub edasistele arengutele mõeldes, et viie aasta pärast on koda väga elav, uuenduslik ja atraktiivne organisatsioon. „Kuna meie liikmeskond koosneb erinevatest MTÜ-dest ja ettevõtetest, siis loodan, et meie liikmed on hästi aktiivsed ja edumeelsed kaasarääkijad ja see kandub üle ka kojale ning meie töötajatele. Usun, et oleme viie aasta pärast igas mõttes suurem organisatsioon. Meie põhiroll peab jääma samaks: oleme endiselt väga oluline partner riigiasutustele, eelkõige maaeluministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile, kuid ka paljudele teistele ning panustame ühiskonnas jätkusuutlikule põllumajanduse ja toidutootmise arengule ja kestlikkusele.“
Sõrmuse sõnul tuleb selleks parandada infovahetust ja läbikäimist liikmetega ning liikmeskonnas peituv potentsiaal ära kasutada. „Kuigi on ka kahtlejaid, kas nii erinevaid huvisid koondavas organisatsioonis on võimalik koosmeelt leida, siis eesseisvate väljakutsetega toimetulemiseks on see vältimatult vajalik!“
